Obsah (6)

§§ 2§ 230§133§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-06-37001 Avalikult teatavakstegemine 12.mai 2008 Kohtunik Silvi Maiste istungisekret

) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 1375.85 krooni. Nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 4). Tingimuste punkti 3.2.

1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 3.2.
2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil Veere 8A-6 Viljandi. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.
3. alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 3.
4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 5.
5. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.
6. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.
7. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 2752.70 krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 1376.85 krooni ning viivis 1375.85 krooni. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕS §§-st 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1,

§§ 2

, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1 ja 2 p 1, 5, 33 palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 1376.85 krooni, viivised summas 1375.85 krooni, kokku 2752.70 krooni. Hageja oma vastuses kostja vastusel leiab, et kohaldada tuleb VÕS sätteid, kuna tegemist on kestvuslepinguga. Hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid ei ole käsitletavad hagi alusena, mistõttu ei ole ka kohus seotud kvalifikatsiooniga, mille poole õigussuhtele annab. Kostja on tunnistanud kontaktaadressi muutumist, sellest hagejat aga teavitatud ei ole. Vastavalt Tingimuste punktile 5.1.5 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Kuna vastavalt Tingimustele on tarbitud teenuste eest tasumine seotud eelkõige arvete esitamisega, siis saigi võimalikuks, et kostja jättes esitamata muutunud kontaktaadressi, ei saanud faktiliselt arveid kätte. Kuivõrd uue kontakt aadressi mitteesitamine on käsitletav ilmselgelt kostjapoolse lepingu 2 mittekohase täitmisena, siis arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste p 8.9 ei vabastanud kostjat tasumise kohustusest. Käesoleval ajal ei ole võimalik pooltel tõendada, kas kostjaga kontakttelefoni kaudu on ühendust võetud või mitte. Tingimuste p 13.5 kohaselt lepinguga seonduv osapoolte vaheline teabevahetus toimub kliendi ( kostja ) poolt EMT-le esitatud kontaktaadressil, mitte aga kontakttelefoni kaudu. Hageja on saatnud kostjale lepingus märgitud aadressil arved ja võlanõude, mis Tingimuste p 5.

1. kohaselt loetakse ka kättesaaduks. Hageja ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt peaks järgmise kuu arvel kajastuma eelmise kuu võlgnevus. Kostja oma vastuses kohtule hagi kohta vaidleb hagi vastu. Hagi on esitatud valedel alustel. Hagi aluseks on hageja võtnus VÕS, mis hakkas kehtima 01.juulul
2. Võlanõue tekkis aga EMT poolt 15.03.
3. Kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista enda vastu suunatud nõuet. Vastavalt liitumislepingule on kostja kontakt andmeteks Viljandi Veere 8 ja kontakttelefoniks
4. Kui oli tekkinud tollel ajal probleem maksu laekumata jäämises vastavalt arvetele, oleks EMT pidanud teda informeerima. Seda ei ole tehtud ja väide, et talle on saadetud arved ja võlanõue, ei ole õige, sest ta ei ole neid näinud. Ta on maksnud teadupärast kõik oma tollased arved, maksmised tegi sides. Tekkinud segadusest oleks pidanud EMT teda informeerima telefoni teel. Kui ta sai 16.03.2007 dokumendid kätte, võttis ta ühendust EMT-ga, kus märkis, et kui EMT lisab nendele 31.12.01, 31.01.02 ja 28.02.02 arvetele ka koondid registerkood 10096159 alusel sissemakstud ja laekunud summad kuude lõiked ja ka telefonieristused, siis ta on nõus kaaluma uuesti põhisumma maksmist, kui mittemaksmine tõesti leiab kinnitust, mis on tema meelest ebatõenäoline, kuna on kõik sarnased arved tasunud tollele ajal sidekontori kaudu. Kostja leiab, et hageja viidab pea 7 a tagusele lepingule. Vaidlusküsimus ei ole kunagine leping, vaid ilma mingisuguste alusdokumentideta 6 aasta tagused arvuti väljatrükid ja lõpptulemusel hagi nõudealuseks olev ühekordne väidetavalt saamata jäänud 2 kuu arvenõue võlanõue 15.03.
5. Seal kirjutatakse otseselt, EMT lõpetab lepingu, leping ka lõpetati, mobiili hävinemise tõttu sai tema mäletamist mööda kõik arved tasutud. Ei ole tõestust, et see võlanõue 2002.a. üldse postitati. Leping oli lõppenud EMT poolselt ja haginõude aluseks olevat nõuet ei saa käsitleda kuidagi kestvuslepinguna, kuna nõutakse ühekordset summat. Kohtuistungil hageja esindaja nõustub, et hagi nõude aluseks on TsK sätted.

§ 230lg 1 alusel peab kostja tõendama, et talle esitatud arved on makstud.

EMT ei saa tõendada, et arved on maksmata. Kui kostja väidab, et arved on tasutud, siis peab ta seda tõendama. Kui arved on kostja aadressil kätte saanud, siis hageja loeb, et need tuleb tasuda. Lepingu järgi pidi hageja kostjale andma mobiilside teenust. Kuna kostjal oli kaks arvet tasumata, siis hageja teenust enam ei osutanud, kuid liitumislepingut kohe ei lõpetatud. EMT-s ei ole klientida järgi võlgnevus välja toodud. Võlgnevus on summas. Kui võlgnik aasta jooksul nõuet ei vaidlusta, siis ta ongi võlgnik. Klienditeenindaja kontrollib laekumisi. Raamatupidamises on arved üleval. Need andmed on EMT raamatupidamises alles ja sealt on näha, et arved on tasumata. EMT on ka käesolevaid arveid kontrollinud. 15.03. 2002 on avastatud võlgnevus. Kliente on lihtsalt nii palju ja sellepärast on nii hilja kohtusse pöördutud. Sellised arved sel ajal vormistati. Kohtuistungil kostja hagi ei tunnista. Ta leiab, et hagi tuleb tagasi lükata, kuna ei ole vastavuses põhiseaduse ega raamatupidamise seadusega ja normaalse asjaajamisega. Hageja poolt esitatud arved on lihtsalt välja prinditud. Esitatud arvetel pole allkirju all. Temal on kõik arved tasutud. Võlg on 7 aastat hiljem välja tulnud. Arve ei saa olla tõenduseks, et see on tasumata. Hageja vastuses on, et aasta jooksul kliendi kontolt kõik kustutatakse. Kust siis tuli välja 7 aasta tagune võlgnevus. Rahalise nõude aluseks saab olla auk asutuse finantsis. Väide, et telefoni number ei ole asjas argument, ei ole õige. Tundub, et tegu on arusaamatusega. Kui ta oleks võlgu olnud, oleks selle tasunud. Tal ei ole hagejaga olnud mingit suhtlust. Kui oleks võlgnevus tõendatud selle kahe arve osas, siis ta hagile vastu ei vaidleks. Leping lõpetati lihtsalt, telefoni rohkem ei kasutanud ja arveid enam ei tulnud. Veere tänaval ei ela ma enam 1997 aastast. Mul ei olnud registreeritud elukohta. Pere elas sellel aadressil. Pere sai arved kätte ja mina maksin need ära. Arved peavad olema raamatupidamises alles ja tõestatavad. Samuti nende eest tasumine. Ta saatis EMT-le pika 3 kirja eelmisel aastal, siis kui sai kohtust hagimaterjalid, millele ta pole isegi vastanud. Ta ei pea vajalikuks hagejalt nõuda veelkordset tõendust arvete tasumise kohta. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kuna leping on lõpetatud AS EMT poolt enne 1.juulit 2002, mis hakkas kehtima Võlaõigusseadus, siis nõude aluseks saab olla lepingu lõpetamise ajal kehtinud TsK sätted. TsM S § 363 lg 1 p 2 kohaselt on hagi aluseks faktilised asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet. Hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb, ei ole vaadeldavad hagi alusena TsKS § 363 mõttes. Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja poolt osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Kohus pole seotud kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab.

sätete kohaselt kohaldab seadust kohus ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Kohus on õigusliku kvalifikatsiooni andmisel seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Hagi nõuete aluseks on liitumisleping, mis on sõlmitud 27.08.

1. Liitumislepingu juurde kuuluvad EMT teenuste kasutamise üldtingimused, mis moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa. Tingimuste p 8.
2. kohaselt EMT esitab kliendile arve kliendi telefoninumbrile osutatud telekommunikatsiooniteenuste ja/või tasumisele kuuluvate muude maksete kohta. Kostja on kohustatud tasuma faktiliselt osutatud teenuste eest, mida ta on ka teinud kuni 01.12.
3. Võlg on tekkinud arvete nr. B02021555765 28.02.2002 summas 40.40 krooni, B02011334154 31.01.2002 summas 504.95 krooni, B01121173187 21.12.2001 880.15 krooni alusel. Võlanõue on saadetud kostjale kirjaga 15.03.
4. Kirjas palutakse võlg tasuda hiljemalt 05.04.
5. vastasel korral leping lõpetatakse ühepoolselt. Kostja oli EMT klient alates 27.08.
6. Liitumislepingu sõlmimisel on ta andnud aadressi Veere 8a-6, kuigi tema seletuse järgi ta seal ei elanud. Arved sai ta kätte sellelt aadressilt ja tasus ka nende eest. Seetõttu kohus leiab, et ei ole põhjendatud kostja väide, et ta ei saanud kätte kahte arvet tasumiseks, mis on hageja väitel siiani tasumata. Hageja on kirjaga saatnud võlanõude 15.03.
7. Kostja väidab, et ta pole seda saanud. Samas kirjas on teatatud, et võla mittetasumisel leping lõpetatakse. EMT poolsest lepingu lõpetamist oli kostja teadlik. Kuna leping lõpetati, ta ei saanud ka telefoni kasutada. Kostja väidab, et ta on tasunud kõik arved, mis ta on saanud ja hageja peab tõendama, et tal on need tasumata. Hageja ongi esitanud kohtusse hagi, et arved on tasumata.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kui kostja väidab, et ta on need haginõude aluseks olevad arved tasunud, peab tema seda tõendama. Hageja on arvestanud lepingu sätete alusel viivist viivitatud päevade eest 3469.32 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ja

§133

lg 2 sätestatut palub hageja välja mõista viivist põhivõlast väiksemas suuruses s.o. 1375.85 krooni. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole tõendatud, et kostja oleks võla aluseks olevad arved ära tasunud ja võlg tuleb kostjalt välja mõista. Kohtuistungil tunnistas kostja, et ta kasutas telefoniteenust kuni lepingu lõpetamiseni EMT poolt. Samuti tuleb välja mõista viivis. Kohus leiab, et viivise nõue on mõistlikus suuruses, see ei ületa põhivõlga. 4 Kohtuistungil kostja väitis, et hagi tuleb tagasi lükata, kuna ei ole vastavuses põhiseaduse ega raamatupidamise seadusega ja normaalse asjaajamisega. Kohus leiab, et need kostja väited on põhjendamata. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 5