TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2527 Otsuse kuupäev 07.03.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Indrek Puhalaineni kaebus Otepää Vallavalitsuse 14.11.2007 korralduse nr. 2-4-690 ja Valgamaa Keskkonnateenistuse toimingu 03.10.2007“Kooskõlastamine“ peale. Asja läbivaatamise kuupäev 20.02.2008 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Indrek Puhalaineni esindaja Ants Manglus; Otepää Vallavalitsuse esindaja: vallasekretär Urmas Jaagusoo Valgamaa Keskkonnateenistusest keskkonnakorralduse spetsialist Maikel Daniel ja Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Helena Ambrozevits. Resolutsioon Jätta Indrek Puhalaineni kaebus haldusasjas 3-07-2527 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 07.03.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Otepää Vallavalitsuse 14.11.2007 korraldusega nr. 2-4-690 on keeldutud Otepää vallas Nüpli külas asuva Vahe-Kellamäe detailplaneeringu vastuvõtmisest. Kaevatava korralduse kohaselt on Vahe-Kellamäe kinnistu detailplaneering algatatud Otepää Vallavalitsuse 16.08.2007 korraldusega 2-4-
- Planeeringu eesmärk on kaasomandi lõpetamine, kinnistu jagamine, ehitusõiguse määramine, maakasutuse sihtotstarvete määramine, servituutide ja kitsenduste väljaselgitamine ning liikluskorralduse ja tehnovõrkude ühenduste määramine. Planeeritava ala pindala on 3,05 ha, maa sihtotstarve on maatulundusmaa , millest metsamaad on 3,05 ha. Kinnistul hooned puuduvad ning planeeritav ala asub Otepää looduspargi piiranguvööndis. Valgamaa Keskkonnateenistus on 03.10.2007 nr. 42-12-3/42189-5 teinud toimingu, millega ei kooskõlastanud Vahe-Kellamäe detailplaneeringut , kuna on asutud seisukohale, et detailplaneeringuga on planeeritu vastuolus Otepää looduspargi kaitseeeskirja p.-ga 1 ja 21 ning Otepää looduspargi kaitsekorralduskavas 2002-2006 toodud pikaajaliste kaitseeesmärkidega. Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukohalt ei kooskõlastata Looduskaitseseaduse § 14 lg 2 kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja tegevust, mis vajab valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärkide saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaevatavas korralduses on asutud seisukohale, et Otepää looduspargi põhieesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku maastiku kaitse. Nüpli ja Väike-Munamäe ümbrus on Otepää kõrgustiku kõige mitmekesisema pinnamoega piirkond. Kellamägi on selles piirkonnas üks Otepää kõrgustiku idatiiva künklikule moreenreljeefile eriti iseloomulik. Planeeringuga taotletavad ehitusalad asuvad Kellamäe nõlval. Samuti on Kellamägi tsoneeritud Otepää looduspargi kaitsekorralduskava maastikuinventuuris puhkemaastiku alaks, kuhu on uute hoonete rajamine põhjendatud ainult taluhoonestuse algses asukohas. Kaebaja taotleb tühistada Otepää Vallavalitsuse korraldus nr. 2-4-690 14.11.2007 ning taotleb tunnistada õigusvastaseks Valgamaa Keskkonnateenistuse 03.10.2007 toiming, millega keelduti kooskõlastamast Otepää vallas Nüpli külas Vahe-Kellamäe maaüksuse detailplaneeringut ning taotleb kohustada asi uuesti läbi vaadata. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja menetluskulude kohta dokumendid ning taotleb menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja seisukohalt on Otepää Vallavalitsus rikkunud asja menetlemisel haldusnorme. Kaevatav haldusakt ei ole motiveeritud ning kaebajale arusaadav, korralduses puudub õiguslik ja faktiline motivatsioon, millele tuginedes on Otepää Vallavalitsus detailplaneeringu vastuvõtmisest keeldumisega kehtestanud Vahe- Kellamäe kinnistule ehituskeelu, mis üldplaneeringu kohaselt ei ole keelatud. Otepää Vallavalitsus piirab kaebaja õigusi omandi vabale kasutamisele ning ei ole järginud vallas võrdse kohtlemise printsiipi võrreldes teiste kinnistute omanikega. Otepää Vallavalitsus ei ole järginud „Kooskõlastuse“ osas tähtaegsust ega andnud isikule võimalust oma arvamuse väljendamiseks ja vastuväidete esitamiseks. Valgamaa Keskkonnateenistus ei ole kontrollinud, kas Otepää looduspargi kaitsekorralduskava aastateks 2002-2006 kehtivust on pädevate haldusorganite poolt pikendatud, on õigusvastaselt piiranud omaniku põhiseaduslikku põhiõigust , olles tuginenud uurimustöödele ning jätnud põhjendamatult arvestamata planeeringu koostaja poolt tellitud eksperthinnangu ehitusaladel toimuva raadamise mõju kohta bioloogilisele mitmekesisusele ja maastikuilme terviklikkuse säilimisele. Kaebaja on seisukohal, et kaevatav „kooskõlastus“ ei tulene seadusest ning pole järgitud halduse head põhimõtet. Otepää Vallavalitsus taotleb jätta kaebus rahuldamata, kuna peab kaebust põhjendamatuks. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p. 5 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut ning tulenevalt Otepää Looduspargi kaitseeeskiri p. 24 kohaselt on keelatud ehitiste püstitamine piiranguvööndis ilma looduspargi valitseja nõusolekuta. Otepää Vallavalitsus on seisukohal , et Vahe-Kellamäe kinnistu omanik peab paratamatult arvestama looduskaitseliste piirangutega, mis seavad ehitustegevusele piirid. Nimetatud kitsendused omandiõiguse teostamisele tulenevad seadustest. Rikutud ei ole võrdse kohtlemise printsiipi , kuna igat juhtumit tuleb käsitleda erinevalt, haldusakt on motiveeritud põhjalikult ja on arusaadav. Kaebajale on antud piisavalt võimalusi oma vastuväidete esitamiseks, kuna kaebaja on käinud vallavalitsuses ametnike vestlusel antud küsimuses. Vallavalitsusel on kohustus võtta arvesse keskkonnateenistuse seisukohti ning puudub pädevus nende ümberhindamiseks. Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p. 5 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. Valgamaa Keskkonnateenistus, olles tutvunud Vahe-Kellamäe maaüksuse detailplaneeringuga, OÜ Metsaekspert poolt koostatud eksperthinnanguga ja Riikliku Looduskaitsekeskuse seisukoha avaldamise kirjaga, Otepää looduspargi kaitsekorralduskavaga, Pühajärve (praegune Otepää) valla üldplaneeringuga ning on seisukohal, et taotletavat planeeringut ei saa kooskõlastada, kuna planeeritud tegevus on vastuolus kaitsekorralduskavas toodud pikaajaliste kaitse-eesmärkidega. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p. 25 piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Otepää looduspargi kaitsekorralduskavas 2002-2006 on pikaajalise kaitseeesmärgina tüüpiliste ja väärtuslike metsakoosluste säilimine. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: Asja materjalide kohaselt on Otepää Vallavalitsus esitanud 30.08.2007 Vahe-Kellamäe maaüksuse (katastritunnus 63602:002:0655) detailplaneeringu kooskõlastamise taotluse Valgamaa Keskkonnateenistusele, mis on keskkonnateenistusele laekunud 03.09.
- Valgamaa Keskkonnateenistus on küsinud Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Võru-Valga regionaalselt osakonnalt, kui kaitstavate loodusobjektide kaitse korraldajalt, seisukohta esitatud detailplaneeringu kooskõlastamise kohta. Riiklik Looduskaitsekeskus on seisukohal, et VaheKellamäe kinnistule koostatud planeeringulahendus on vastuolus Otepää looduspargi kaitseeesmärkidega. Vastuseset nähtuvalt on Vahe-Kellamäe kinnistu täielikul metsamaal ning Otepää looduspargi kaitseeeskirja p. 25 sätestab metsa kaitse eesmärgina bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilimise. Metsaseaduse § 19 lg 1 järgi on kaitsealal piiranguvööndis paiknev mets kaitsemets ning sama seaduse § 17 lg 2 p. 2 määratleb kaitsemetsa eesmärgiks keskkonnaseisundi kaitsmise ning kaitse korraldamise tõhustamiseks on oluline, et ehitustegevuseks ei kasutataks metsamaid. Ehitamine metsamaale on vastuolus kaitsealal asuva kaitseeesmärkidega. Tulenevalt Looduskaitseseaduse § 14 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta kaitstava loodusobjekti valitseja selle nõusolekut vajavat tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Elamuehitus Vahe-Kellamäel looduskaitsekeskuse spetsialistide hinnangul kahjustab piiranguvööndi metsa kaitse eesmärke. Valgamaa Keskkonnateenistus, olles tutvunud Vahe-Kellamäe maaüksuse detailplaneeringuga, OÜ Metsaekspert poolt koostatud eksperthinnanguga ja Riikliku Looduskaitsekeskuse seisukohaga, arvestades Otepää looduspargi kaitse-eeskirjade sätteid, Otepää looduspargi kaitsekorralduskava 2002-2006 , Pühajärve valla üldplaneeringut ja Otepää looduspargi maa-ala alusuuringuid, ei kooskõlastanud detailplaneeringut, kuna planeeritud tegevus on vastuolus kaitsekorralduskavas toodud pikaajaliste kaitseeesmärkidega. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p. 25 kohaselt on piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning Otepää looduspargi kaitsekorralduskavas on kaitseeesmärgina kirjas tüüpiliste ja väärtuslike metsakoosluste säilimine.
- aastal koostatud töö „Rohelise võrgustiku ja keskkonnatingimuste määratlemine Otepää Looduspargis“ (tl.83) kohaselt mõjutab mingi asustatud punkt otseselt ümbritsevat keskkonda ca 100 m raadiuses ning Vahe-Kellamäe maaüksus jääb asukohta, kus Alevijärve-Pilkuse- Munamägi-Tõikamägi-Vidrike tuumala on ühenduses Pühajärve-Hobustemägi-Varikmägi-Nüpli tuumalaga. Asutuse laienemine rohelisele võrgustikule lõhub selle struktuuri ja vähendab pikemas perspektiivis looduspargis väljakujunenud maastike omapära ja head keskkonnaseisundit. Kohus asub seisukohale, et Valgamaa Keskkonnateenistus on põhjendatult keeldunud kooskõlastamast Otepää vallas Nüpli külas Vahe-Kellamäe maaüksusele koostatud detailplaneeringut. Valgamaa Keskkonnateenistus on õigustatult välja toonud asjaolu, et OÜ-lt Metsaeksperdilt tellitud eksperthinnangus on arvestamata jäetud edasisest maakasutusest tulenevad aspektid ning eksperthinnangu koostamisel ei ole lähteandmestikus
- aastal koostatud töö „Rohelise võrgustiku ja keskkonnatingimuste määratlemine Otepää Looduspargis“ ning samuti
- aastal OÜ Metsaekspert pool koostatud tööd „Puhkemetsade majandamissoovitused“, kuna nimetatust tuleneb metsade seisundi ja väärtuste hindamine ning võimaluse korral säilitada kõiki olemasolevaid väärtusi ja bioloogilist mitmekesisust. Kaebaja väide, et üldplaneeringus ei ole kehtestatud ehituskeeldu võib olla õige, kuid antud juhul on Vahe-Kellamäe kinnistu puhul tegemist looduskaitseliste piirangutega ning kaebaja on sellest olnud teadlik ja pidi olema sellega arvestanud.(vastustaja on õigesti viidanud varasematele Otepää Vallavalitsuse haldusaktidele tl. 67-70, kus on viidatud kinnisomandi kitsendustele). Looduskaitse seaduse § 14 lg 1 p. 5 kohaselt ei või kaitseala loodusobjekti valitseja nõusolekuta detailplaneeringut kehtestada ning tulenevalt Otepää Looduspargi kaitse-eeskirja p. 24.3 on piiranguvööndis looduspargi valitseja nõusolekuta üheks keelatud tegevuseks uute ehitiste püstitamine. Seega ei ole tegemist kaebaja õiguste rikkumisega omandile piirangute seadmisega, kuna tegemist on looduskaitseliste piirangutega tulenevalt seadustest. Kaebaja väide, et vallavalitsus on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi seoses kinnistutele ehitamise võimaluste andmisega. Kohus on seisukohal, et igat juhtumit tuleb käsitleda eraldi ning arvestada võrdseid juhtumeid. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Kohus on seisukohal, et kaevatav haldusakt on piisavalt motiveeritud ning haldusakt vastab Haldusmenetluse seaduse HMS § 54 ja 55 ning § 56 lg 2 nõuetele, mille kohaselt saab lugeda haldusakti motiveerituks, selgeks, üheselt mõistetavaks ning välja toodud on ka haldusakti faktilised ja õiguslikud alused , mistõttu kohus ei saa lugeda põhjendatuks kaebaja väidet, et haldusakt ei ole kaebajale selge ning on motiveerimata. Samas peab kohus usaldusväärseks vastustaja väidet, et kaebaja on käinud vallavalitsuses selgituste saamiseks käimasoleva protsessi kohta, mistõttu on ta saanud ka oma vastuväiteid esitada. Ebaloomulik oleks, kui kaebaja poleks huvi tundnud planeeringu vastu, mis on seotud kaebaja kinnisasjaga. Samas on tulenevalt HMS § 37 lg 1 kohaselt igaühel õigus tutvuda igas menetlusstaadiumis haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentidega , kui kodanik sellekohase taotlusega haldusorgani poole pöördub. Tulenevalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 2 p. 3 kohaselt tuleb planeering kooskõlastada kaitseala valitseja või vastava riigiasutusega, mida antud juhul vallavalitsus järginud on, mistõttu ei oleks saanud vallavalitsus teha teistsugust otsustust kui lähtuda neile esitatud seisukohtadest. Planeeringu kooskõlastus tuleb anda tulenevalt PlanS § 17 lg 5 kohaselt ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast. Antud juhul on kooskõlastamise taotlus esitatud 30.08.2007 , mis on registreeritud Valgamaa Keskkonnateenistuses 03.09.2007 ning kooskõlastuse kohta on otsustus tehtud 03.10.
- Kaebaja on leidnud, et Otepää vallavalitsus ei ole vastu võtnud seisukohta „Kooskõlastus“ tähtaegsuse osas, sest kooskõlastust ei ole antud ühe kuu jooksul planeeringu kooskõlastajale väljasaatmise päevast arvates, seega arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. Kohus leiab, et kooskõlastus on antud ühe kuu jooksul, kuna kooskõlastuse taotlus on kätte saadud 03.09.2007 ning keskkonnateenistuse kooskõlastus on koostatud 03.10.2007 ning isegi kui arvestada ühekuulist tähtaega arvates 30.08.2007, ei muuda see sisuliselt asjaolusid. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja ei ole välja toonud ühtki põhjust, mis annaks aluse kaevatava haldusakti tühistamiseks või „kooskõlastuse“ õigusvastaseks tunnistamiseks. Mõlemad haldusorganid on toiminud seaduspäraselt rikkumata kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebus jääb rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 alusel. Kohtukulud jäävad menetlusosaliste kanda. Kohtunik Mare Priks