← Eesti

3-07-2446/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-2446 Otsuse kuupäev 29.02.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Toivo Tederi avaldus (kaebus) tööstaaži tuvastamiseks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.02.2008 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Avaldaja Toivo Teder; Tartu Pensioniameti esindaja Kaja Oksa Resolutsioon Jätta Toivo Tederi avaldus (kaebus) tööstaaži tuvastamiseks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 29.02.

  1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Avaldaja on töötanud perioodil 20.01.1973 kuni 29.03.1988 Elva Metsamajandis. Tööraamatu kannete kohaselt on kaebaja perioodil 20.01.1973 kuni 16.11.1973 tööle vormistatud raietöölisena ning alates 16.11.1973 on avaldaja üle viidud metsavahi kohale. Metsavahina on avaldaja töötanud kuni 29.03.1988 kuni vabastati omal soovil. Avaldaja sooviks on kohtu kaudu tuvastada , et avaldaja tegi raietööd ka 16.11.73 kuni 29.03.1988 kuigi oli metsavahina tööle vormistatud. Kuna raietöölisi oli metsas vähe, oli avaldaja sunnitud metsavahi tööülesannete kõrval teostama ka raietöid, mis hõlmas enamiku tema tööpäevast. Avaldaja väidete kohaselt sai ta eraldi töötasu nii metsavahi kohustuste täitmise eest kui ka raietööde eest. Avaldaja tugineb Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr. 206 kehtestatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelule nr. 2, mille kood 13378 all on raietööline, kellele laieneb soodustingimustel vanaduspension. Avaldaja on seisukohal, et määruse tõlgendamisel tuleb lähtuda selle sisust ning taotleb kohtu kaudu tunnistajate abil lugeda tõendatuks, et tema on töötanud 16.11.1973 kuni 29.03.1988 Elva Metsamajandis raietöölisena, mis annab talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile eeltoodud koodi järgi. Tartu Pensioniameti seisukohalt ei kuulu avaldus rahuldamisele, kuna Toivo Tederi tööraamatus ei kajastu märge, et ta oleks ajavahemikul 16.11.1973 kuni 29.03.1988 raietöölisena töötanud, mis annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Kuna tööraamat on avaldajal olemas, ei ole vajadust tööstaaži tuvastada kohtus Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt. Eelkõige tuleb lähtuda tööraamatu kannetest ning viimase puudumisel võetakse kasutusele muud dokumendid või muud meetmed. Pensioniamet on seisukohal, et isegi kui tunnistajate ütlustega tõendatakse asjaolu, et avaldaja tööülesannete hulka kuulusid ka raietööd, ei ole võimalik nimetatud perioodi arvata Toivo Tederi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka, kuna tähelepanuta ei tohi jätta Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse § 1 p. 2 viimast lõiku, mille kohaselt arvutatakse tööstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööalal. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et avaldaja taotlus tuvastada staaž soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, ei kuulu rahuldamisele. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p. 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikutel, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja rasketel töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja 2 järgi ning mehel, kellel on vähemalt 25 aastane pensionistaaž, millest 12 aastat ja kuus kuud on töötanud nendel töödel. Sellistel tingimustel on isikul õigus saada pensionile viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Riikliku Pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 1 p.1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul . Soodustingimustel vanaduspensionile tekib õigus isikul vastavalt Soodustingimustel Vanaduspensioni Seaduse § 1 p. 2 alusel viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse § 7 lg 1 p. 1 sätestatud vanusesse jõudmist. Avaldaja on taotlenud kohtult tuvastada oma töötamist Elva Metsamajandis raietöölisena perioodil 16.11.1973 kuni 29.03.1988, mis on vajalik avaldajale soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr. 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ loetelu nr. 2 XII peatükis on sätestatud Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus, mille p. 1 kohaselt on metsavarumine (kood 13378), mis annab soodustingimustel vanaduspensionile õiguse. Toivo Teder on töötanud tööraamatu kande järgi 20.01.1973 kuni 16.11.1973 raietöölisena ning metsavahina on töötanud 14 aastat 4 kuud ja 13 päeva , so arvates16.11.1973 kuni 29.03.1988 Elva Metsamajandis. Asjaolu, et Elva Metsamajand on metsavarumisega tegelev asutus on tõendatud rahvusarhiivi tõendiga 15.02.2008 18-7-5.11/TE-
  2. Antud juhul soovib Toivo Teder tuvastada, et on töötanud 16.11.1973 kuni 29.03.1988 raietöölisena Elva Metsamajandis. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 3 p. 3 tuleb avalik-õiguslik suhte olemasolu tuvastada halduskohtu kaudu. Kohtule on üheselt arusaadav, et avaldaja Toivo Tederil on tahe tõendada oma subjektiivset õigust saada riiklikku soodustingimustel vanaduspensioni, mistõttu on avaldaja halduskohtu poole pöördunud. soodustingimustel vanaduspensioni tuvastamiseks. Seega on taotlenud kaebaja nimetatud fakti tõendamist kohtu korras tunnistaja ülekuulamise abil, mida saab käsitleda tõendina. Tunnistajate Helga Kasemetsa , kes töötas koos avaldajaga abimetsaülemana Pühajärve metskonnas ning tunnistaja Tõnis Täär, kes töötas metsaülemana, ütluste kohaselt oli Toivo Teder metsavahina tööle vormistatud ning täitis lisaks metsavahi üleannetele ka raietööliste tööülesandeid. Tunnistajate ütluste kohaselt oli raietöölisi vähe ning kuna oli ettenähtud raieplaanid, tuli kõikidel metsavahtidel teha raietööd. Seega töötas Toivo Teder metsas raietöölisena vastavalt vajadusele ning pidi teostama ka valvet metsas ning palka maksti mõlema töö eest eraldi. Tunnistajate ütlustest ning asja materjalidest tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei saa lugeda isiku töötamist, kes põhitöö kõrvalt täitis tööülesandeid, mis annavad soodustinguimustel õiguse vanaduspensionile, töötamiseks täistööajaga töökohal, et saaks arvata Toivo Tederi soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p.2 viimase lause kohaselt soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata osalise tööajaga töötamise aega. Seega soodusstaaži hulka arvatakse aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval töökohal. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate ütlustega on küll tõendatud ning kohus peab usutavaks, et avaldaja tegi suurema osa tööajast raietööd, kuid kohtul puudub õiguslik alus arvata nimetatud töö tegemine alates 16.11.1973 kuni 29.03.1988 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 Menetluskulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.