KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-138 Haldusasi A. S.’i kaebus justiitsministri 01.02.2007

§ 11lg 4).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri A. S.’ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

ASJAOLUD

1. 23.01.2008 sai kohus A. S.’i kaebuse justiitsministri 01.02.2007 määruse nr 7 „Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine“ vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja taotles kaebuses vaidlustatud määruse kehtetuks ja õigusvastaseks tunnistamist. KOHUS LEIAB
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse.

1. Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja esitanud kaebuse justiitsministri 01.02.2007 määruse nr 7 „Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine“ tühistamiseks ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud määrus rikub kaebuse esitaja õigusi ja on vastuolus põhiseadusega. Kaebuse esitaja leiab, et vangla võib vaidlustatud määruse alusel anda välja käskkirja, millega kohustatakse kaebuse esitajat viima enda juures olevate ja laos olevate asjade kaal vastavusse vaidlustatud määruses kehtestatud normiga, so 30 kilogrammi. Väidetavalt antud hetkel kaebuse esitajale kuuluvate asjade kaal ületab lubatud piirmäära.
2. Kaebuse alusel järeldab kohus, et kaebus on esitatud justiitsministri 01.02.2007 määruse nr 7 „Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine“ kui haldusakti vaidlustamiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. 5.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avakil-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 tulenevalt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. Kohus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Siit nähtub, et mingi tegevus kujutab endast haldusakti, kui üheaegselt on täidetud kõik järgnevad tingimused: 1) tegutsevaks subjektiks on haldusorgan; 2) tegevus toimub avalik-õiguslikus suhtes; 3) tegevus kujutab endast tahteavaldust õigussuhte reguleerimiseks; 4) tahteavaldus on ühepoolne; 5) reguleeritakse üksikjuhtumit; 6) regulatsioon on suunatud haldusevälisele isikule. Käesolev kaebus on esitatud ministri poolt vastu võetud üldakti – määruse peale, mis ei ole haldusakt. Halduskohtu pädevuses oleks läbi vaadata kaebust vaidlustatud seaduse alusel vastu võetud konkreetse haldusakti ( näiteks kaebaja suhtes välja antud vangla direktori käskkiri) peale juhul, kui kaebaja leiab, et see rikub tema subjektiivseid õigusi või piirab vabadusi, antud juhul kaebuse esitaja sellist haldusakti vaidlustanud ei ole. Samuti ei nähtu kaebuse väidetest, et sellist haldusakti vangla välja andnud oleks, vaid kaebuse esitaja paljasõnalise arvamuse kohaselt vangla võib sellise haldusakti välja anda.
2. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Antud säte eeldab õiguslikku vaidlust, mille tulemusena saaks kohus asja läbivaatamisel otsustada mingi seadusesätte vastavust põhiseadusele. Käesoleval juhul selline avalik-õiguslik vaidlus puudub. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud konkreetset kaebaja isikuga seotud tema suhtes antud vangla haldusakti või toimingut, mida ta vaidlustada soovib. Kaebuse esitaja märgib vaid, et ta leiab, et justiitsministri 01.02.2007 määruse nr 7 „Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine“ on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja õigusi.
3. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu abstraktse normikontrolli teostamine ja üldaktide (milleks on antud juhul justiitsministri 01.02.2007 määruse nr 7) peale esitatud kaebuste halduskohtumenetluse korras läbi vaatamine.
4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1 kohaselt kuulub Riigikohtu pädevusse taotluste lahendamine kontrollida õigustloova akti vastavust põhiseadusele. Osundatud seaduse § 4 reguleerib menetluse algatamist. Taotluse õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler ja kohaliku omavalitsuse volikogu. Kohus algatab menetluse kohtuotsuse- või määruse edastamisega Riigikohtule. Kohus edastab lahendi vaid juhul, kui on toimunud õiguslik vaidlus ja kohus on tunnistanud oma kohtulahendis õigustloova akti põhiseadusevastaseks ja jätnud selle 2 kohaldamata. Nagu juba kohus ülalpool märkis, puudub antud asjas õiguslik vaidlus kaebaja ja avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse vahel.
5. Õiguskantsleri seaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks. 11.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebuse esitajal on õigus avaldusega pöörduda õiguskantsleri poole vaidlustatud määruse põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks. Kadriann Ikkonen Kohtunik 3