) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Osaühingu Sunwalk seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 05.03.2008 avalduse osaühingu xxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Äriühingu tellijatel tekkisid tulenevalt majanduskeskkonna jahtumisest ja raskustest kinnisvara- 3 2-08-8296 ehitussektoris võlgniku ees võlad kokku 103 567.43 krooni. Võlgniku juhatuse liige peab osasid nõudeid lootusetuks. 2007.a lõpus ebaõnnestus võlgnikul põhitegevusest tulenev äritehing – Hollandist ostetud lillesibulad ei saanud võlgnik kätte tähtaegselt, mistõttu neid ei olnud võimalik õigeaegselt realiseerida ja lillesibulad muutusid kasutuskõlbmatuks. Eeltoodud põhjustest tulenevalt tekkis võlgnikul maksuvõlg kokku 130 352 krooni, millele lisandub intressi võlgnevus, millele lisanduvad muud kohustused 219 319.14 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab võlgniku juhatuse liige, et kuna võlgniku varast ei piisa kohustuste täitmiseks ning arvestades võlgniku majandustegevust, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses kokku 6 000 krooni. Kohustusi on võlgnikul käesoleval ajal kokku 280 539.14 krooni. Töölepingud töötajatega on lõpetatud, võlgniku majandustegevus on lõppenud alates 21.01.2008, kui Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku pangakonto. Võlgniku 2007.a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 279 037.08 krooni. Võlgnikul puuduvad ressursid võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on võlgniku hinnangul ebaõnnestunud äritehing ja tellijate võlad, ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ostjatelt saamata jäänud tasud, mille tulemusel arestis Maksu- ja Tolliamet tekkinud maksuvõla sissenõudmiseks võlgniku arveldusarve. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgniku tellijatelt xxx OÜ-lt (pankrotis) ja xxx OÜ-lt on võlad sisse nõudmata, samuti ei ole võlgnik nõudnud kahju hüvitamist Hollandi lillesibulate transportinud ettevõttelt, kelle tegevuse tõttu ei saanud võlgnik lillesibulaid tähtaegselt kätte ja neid ei õnnestunud õigeaegselt realiseerida. Rahaliste vahendite puudumise tõttu tekkinud maksuvõla tõttu on Eesti Vabariik läbi Maksu- ja Tolliameti asunud sisse nõudma maksuvõlgnevust, mille tagajärjel arestiti võlgniku pangakontol asuvad rahalised vahendid, mistõttu edasine majandustegevus ei osutunud võimalikuks. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgniku omakapital ei ole vastanud alates 31.12.2007 ÄS § 136 nõuetele ja äriühingu juhatusel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 2008.a jaanuaris pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 05.03.2008. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku maksejõuetuse põhjustena kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Kohus on teinud ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ja võlausaldajad on kohtu 4 2-08-8296 06.05.2008 määruse kätte saanud, millega kohus tegi ettepaneku võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks maksta 20 000 krooni kohtu deposiiti. 22. maiks 2008 ei ole koht deposiiti võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks raha laekunud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja osaühingu xxx võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb osaühingu xxx pankrotimenetlus lõpetada
Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.