Hagejal ei ole võimalik väikse lapse kõrvalt tööle asuda. Menetluse käigus on hageja teatanud, et elatise nõudes on võimalik menetlus lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kostja vastuväited Kostja on abielulahutamisega nõus, ehkki leiab ka, et suhet on võimalik taastada ja on seisukohal, et koos lahutusega tuleb jagada ka ühisvara. Kostja keskmine sissetulek kuus on 5853.40 krooni ja ta on nõus tasuma lapse ülalpidamiseks seaduses ettenähtud miinimumsuuruses elatist. Kostja on toetanud oma last rahaliselt ja oleks seda teinud ka vabatahtlikult, aga hageja pole seni selleks soovi avaldanud. Elatise nõuet abikaasale kostja ei tunnista, kuna kostja andmetel hageja omab sissetulekut. Samuti ei kasvata hageja ise oma last, vaid seda teeb tema ema, seega saab hageja käia tööl. Hageja ei ole tõendanud, et ta on majanduslikult kostjaga võrreldes tunduvalt halvemas olukorras. Kostja tuleks vabastada abikaasa ülalpidamisekohustusest ka seetõttu, et poolte abielu on kestnud lühikest aega. Menetluse käigus teatas, et nõus elatise nõudes asja lõpetama kompromissi kinnitamisega. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 26 kohaselt abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.
kohaselt abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus.
lg.1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle.
lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
MS § 357 kohaselt kohus peatab abielu lahutamise menetluse, kui võib arvata, et abielu saab säilitada. Antud asjas kohus ei näe alust menetluse peatamiseks leppimisaja andmiseks. Kohus on tuvastanud, et poolte lahuselu oli hagi esitamise hetkeks kestnud 12 kuud, mis on suhete taastamise võimatuse seisukohalt piisavalt pikk. Hageja keeldub suhte taastamisest ja seda enam, et kostja ei ole ka reaalselt valmis mõelnud sedagi, millises ühises elukohas võiks kooselu jätkata. Kohus leiab, et lähtudes poolte pikemaaegsest lahuselust ja hageja vastumeelsusest suhte taastamiseks, ei ole suhte säilitamine enam võimalik. 2 Abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda poolte ühisel kinnitusel aprill 2007.a. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last. Pooled on jõudnud elatise nõude osas asja lahendamiseni kompromissiga, mis kuulub kinnitamisele eraldi määrusega. Hagi on tõendatud abielutunnistusega, TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik: /allkiri/ M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent L. Herne Kohtuotsus jõustus 8. juulil 2008. a. Nooremreferent L. Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.