← Eesti

2-07-21460/39

Obsah (10)§ 64§ 428§ 431§ 432§229§ 440§ 444§ 150§ 162§434

2-07-21460 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-21460 Otsuse kuupäev Jõhvi, 01. juuli 2008.a kell 16.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS-i EMT hagi I. M.

§ 64

lg 2, § 632 lg 4 võib kohtuotsuse peale esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 5 (viie) päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

  2. juunil 2007.a esitatud hagiavalduse kohaselt 16.04.1998.a sõlmisid pooled liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei ole täitnud ning seisuga 29.05.2007.a võlgneb hagejale 1 083.75 krooni. Hageja on arvestanud viivist 0,15 % päevas, mis seisuga 29.05.2007.a moodustab 17 441.56 krooni, millest hageja nõuab kostjalt 1 082.75 krooni.
  3. Hageja palus vastavalt TsK §173 lg1, §174, §190 lg1, §191, §222 lg1, lg2 ja §231 lg1 välja mõista kostjalt võlgnevus koos viivisega 2 166.50 krooni. KOSTJA VASTUS HAGILE
  5. augustil 2007.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel puudub alus hagi esitamiseks, kuna kostjal puuduvad võlasuhted hagejaga. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning hageja poolt esitatud 14.04.1998.a liitumisleping on võltsitud, sest lepingul olev allkiri ei kuulu kostjale. Kostja nõustus asja lahendamisega kompromissi teel tingimusel, et hageja hüvitab kostjale ebaseaduslikult saadud 1 712,40 krooni. KOSTJA VASTUHAGI
  7. veebruaril 2008.a esitas kostja vastuhagi hageja vastu 2 400 krooni varalise kahju ja 3 600 krooni mittevaralise kahju nõudes. Vastuhagi kohaselt esitas hageja võltsitud liitumislepingu ja ebaseaduslikult kandis kostja maksehäireregistrisse. Hageja tegutsedes vastutustundetult sai kostjalt 2 400 krooni. Hageja teadvalt esitas hagi kohtusse eesmärgiga tekitada kostjale kahju. VASTUS VASTUHAGILE
  8. 25.veebruaril 2008.a esitatud vastuses vastuhagi kostja ei nõustunud vastuhagiga. Vastuse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel kostja on hagejale ka tasunud 2 400 krooni. MENETLUSE KÄIK
  10. veebruaril 2008.a toimunud kohtuistungil kostja jäi varem esitatud käekirjaekspertiisi määramise taotluse juurde. Hageja esindaja nõustus ekspertiisi määramisega. 2

(4)2-07-21460
  2. märtsil 2008.a kostja esitas kohtule maksekorralduse kohtu deposiitarvele 5 000 krooni ekspertiisitasu tasumise kohta.
  3. Viru Maakohtu 02.04.2008.a kohtumäärusega määrati asjas käekirjaekspertiis.
  5. aprillil 2008.a esitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ekspertiisi akti ja õiendi ekspertiisi maksumuse kohta.
  6. Viru Maakohtu 26.05.2008.a kohtumäärusega maksti ekspertiisiasutusele kostja poolt kohtudeposiitarvele tasutud summast 1 440 krooni ekspertiisi tasu ja kulude katteks. HAGIST LOOBUMINE
  7. 12.05.2008.a, s.o pärast kohtuekspertiisi akti saamist, esitatud avalduses hageja loobus hagist ja palus tsiviilasja menetlus lõpetada ning tagastada hageja esindajale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 125 krooni. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
  9. juunil 2008.a toimunud kohtuistungil vastuhagi hageja loobus hagist mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja palus ülejäänud osas hagi rahuldada ning mõista menetluskulud vastuhagi kostjalt.
  10. Hageja esindaja endiselt toetas hagist loobumise avaldust ja võttis vastuhagi varalise kahju 2 400 krooni väljamõistmise osas õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  11. Kohus tutvunud hagi ja vastuhagi avaldustega ning vastustega hagidele, kuulanud menetlusosaliste seletused, uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et vastuhagi varalise kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, ülejäänud nõuete osas aga tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada. MENETLUSE LÕPETAMINE
  12. Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele ja menetluse lõpetamisele. Ka kostja on loobunud vastuhagist mittevaralise kahju 3 600 krooni hüvitamise nõudes. Vastuhagi kostjal ei olnud vastuväiteid selles osas menetluse lõpetamisele. Kuna hagist ja vastuhagist mittevaralise kahju väljamõistmise osas loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt

§ 428

lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse hageja hagis kostja vastu 2 166.50 krooni nõudes ja kostja vastuhagis hageja vastu mittevaralise kahju 3 600 krooni nõudes. 16. Kooskõlas

§ 431

lg 1 menetlusosalistele on selgitatud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. VATUHAGI VARALISE KAHJU NÕUDES 17. Vastuhageja poolt esitatud maksekorralduste kohaselt alavahemikus jaanuar-august 2007.a kandis ta AS-ile EMT üle igakuiselt 300 krooni viitega võlgnevus (t.lk. 62, 63). 09.12.2006.a esitas vastuhageja AS-ile EMT avalduse võlgnevuse maksegraafiku alusel tasumiseks (t. lk. 3

(4)2-07-21460 133). Vastuhageja seletuste kohaselt laenu saamiseks taotluse esitamisel sai tema teada, et ta on kantud maksehäireregistris. Et saada laenu, oli ta sunnitud võlgnevust tasuma. 18. Kohus ei nõustu hagiavalduses aset leidnud hageja väidetega poolte vahel liitumislepingu sõlmimise kohta.

§229lg2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

Kostja taotlusel määras kohus asjas käekirjaekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertide poolt 21.04.2008.a koostatud ekspertiisiakti kohaselt 14.04.1998.a dateeritud liitumislepingu sõlminud isiku ees- ja perekonnanimi lahtris sõnad „Irina Maspanova„ ei ole kirjutanud omakäeliselt kostja poolt. Samuti ei ole leping allkirjastatud kostja poolt (t.lk.110-115).

  1. Eeltooduga on tuvastatud, et tegelikult ei olnud pooltel lepingulisi suhteid. Ei ole poolte vahel ka muud VÕS §3 sätestatud võlasuhe tekkimise alust. Seega ei olnud vastuhagejal ka kohustust vastuhagi kostjale midagi tasuda. Vastuhagi kostja on õigusliku aluseta omandanud vastuhagejalt 2 400 krooni, mida peab ta tagastama.
  2. Kuigi oma vastuses vastuhagi kostja ei nõustunud vastuhagiga, siiski kohtuistungil tema esindaja on võtnud vastuhagi selles osas õigeks. Vastavalt

§ 440

lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et vastuhagi kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel, pole tuvastatud. Kuna kohtuotsus põhineb vastuhagi kostja õigeksvõtul,

§ 444

lg 1 ja lg2 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi varalise kahju 2 400 krooni hüvitamise nõudes. MENETLUSKULUD 21.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 250 krooni ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab tema esindajale riigieelarvest 125 krooni riigilõivu 22. Vastuhageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni ning ekspertiisi kulud 1 440 krooni, mis vastavalt

§ 162lg1 ja lg2 kuulub väljamõistmisele vastuhagi kostjalt.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistab kohus kostjalt välja kokku menetluskulud 1 790 krooni. 23. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§434, §436, §438, § 440 lg2, §442, §452, §453 lg1, lg2, §4680 lg1 p1, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.