3-07-2341 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2341 Hal

ga nr 47 „Parkimistasu“ (edaspidi Määrus). Sarnaselt liiklusseaduse (LS) §-le 501 lg 4 sätestab

§ 5

lg 3, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Vaid juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib

§ 5

lg 4 alusel parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjalik teade jäetakse mootorsõiduki sisse ning see peab olema vormistatud arusaadavalt, väljast nähtavalt ja loetavalt. Kirjaliku teate esitamise nõue on kehtestatud seadusandja poolt selleks, et vastasel juhul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, mis kell parkimist alustati. Asetades armatuurlauale samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga märgitud algusaja, pikeneb parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg 15 minuti võrra. Parkides

§-s lg 6 loetletud tänavalõikudel pikeneb lõpuaeg 60 minutit.

§ 5

lg 6 p 2 kohaselt tekib parkimise algusaja tähistamise korral Aura veekeskuse parklas parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kaebuse esitaja poolt 16.11.2007 ostetud parkimispilet kehtis ajavahemikus 11.51 kuni 12.39. Parkimispiletil märgitud parkimispileti ostmise kellaaega ei saa aga lugeda parkimise algusaja tähistamiseks. Kuna parkimise algusaeg oli tähistamata, tekkis parkimistasu maksmise kohustus vahetult pärast parkimise alustamist ning puudus alus parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaja pikenemiseks. Seega tulnuks parkimispileti lõppedes parkimine lõpetada või edasise parkimise eest tasu maksta. Kontrolli teostamise ajal kell 13.46 ei olnud parkimise eest tasu makstud. Parkimise algusaja nõuetekohase tähistamise korral oleks kaebuse esitaja parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg pikenenud 60 minuti võrra, s.o kella 13.39-ni.

st lähtuvalt pikeneb Aura veekeskuse parklas parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg 60 minuti võrra üksnes juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult 2 või parkimiskella abil teada andnud, asetades armatuurlauale samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga märgitud algusaja. LS § 50 1 lg 4 ja

§ 5

lg 4 näevad ette, et parkimise algusaeg peab olema tähistatud kirjalikult või parkimiskella abil. Nimetatud sätete mõttes ei saa parkimispiletile trükitud parkimispileti ostmise kellaaega mõista parkimise algusaja kirjaliku märkimisena, sest parkimispileti ostmise aeg ei tõenda üheselt parkimise alustamise aega. Kui sõiduki juht läheb automaadist parkimispiletit ostma ning parkimise algusaeg on tähistamata, tekib ajavahemik, mil tasuta parkimise õigust ei ole tekkinud ning parkimistasu on maksmata. Parkimispilet ei pruugi olla ostetud parkimist alustades - ühe parkimise jooksul võib osta mitu parkimispiletit, samuti võib parkimispileti osta alles pärast parkimise alguses tasuta parkimisaja kasutamist. Seega võib piletile trükitud parkimispileti ostmise aeg tõendada vaid pileti ostmise kellaaega. Kuna parkimise alustamise ja parkimispileti ostmise vahel puudub otsene seos, siis ei saa parkimispileti ostmise aeg parkimise alustamise aega tõendada. Parkimispiletil märgitud parkimise algusaeg pikeneb vaid parkimise algusaja tähistamise korral parkimise alguses kasutamata jäänud tasuta parkimise aja võrra. Sõiduauto Nissan registreerimisnumbriga XXXXX oli 16.11.2007 pargitud tasulisel parkimisalal tasutud parkimisaega ületades. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis 25. jaanuari 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on parkimistasu maksmise kohustus ja kord Tartu linna tasulistes parkimistsoonides kehtestatud

ga. Sarnaselt LS §-ga 501 lg 4 sätestab

§ 5

lg 3, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist.

§ 5

lg-tes 4, 5 ja 6 sätestatakse, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjalik teade peab olema vormistatud arusaadavalt ja loetavalt ning paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada teate sisu. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Asetades armatuurlauale samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga märgitud algusaja, pikeneb parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg 15 minuti võrra. Parkimistasu maksmise kohustus tekib lg-s 4 sätestatud tingimustel 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest või pikeneb 60 minuti võrra lg-s 5 toodud tingimustel. LS § 501 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Seega näevad nii LS § 50 1 lg 4 kui ka

§ 5

lg 4 ette, et parkimise algusaeg peab olema tähistatud kirjalikult või parkimiskella abil. Parkimispiletil märgitud parkimispileti ostmise kellaaega ei saa lugeda parkimise algusaja tähistamiseks. Kirjaliku teate esitamise nõue on kehtestatud seadusandja poolt selleks, et vastasel juhul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, mis kell parkimist alustati. Parkimise algusaega ei saa arvestada parkimispiletil märgitud ajast, kuna ilma eraldi fikseeritud märgistuseta ei ole võimalik tagantjärele tõendada faktilise parkimise ja pileti soetamise vahele jäänud ajavahemikku. Parkimispilet ei pruugi olla ostetud parkimist alustades, ühe parkimise jooksul võib osta mitu parkimispiletit, samuti võib parkimispileti osta alles pärast parkimise alguses tasuta parkimisaja kasutamist. Seega võib piletile trükitud parkimispileti ostmise aeg tõendada üksnes pileti ostmise kellaaega. Ostetud parkimispilet andis kaebuse esitajale õiguse parkida ajavahemikus 11.51 kuni 12.

1. Parkimise algusaja nõuetekohase tähistamise korral oleks kaebuse esitaja parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg pikenenud 60 minuti võrra, s. o kuni kella 13.
2. Kuna parkimise 3 algusaeg oli tähistamata, tekkis parkimistasu maksmise kohustus vahetult pärast parkimise alustamist ning parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg ei pikenenud. Seega tulnuks parkimispileti lõppedes parkimine lõpetada või edasise parkimise eest tasu maksta. Kontrolli teostamise ajal kell 13.46 parkimise eest tasu makstud ei olnud. Kuna sõiduauto Nissan registreerimisnumbriga XXX XXX oli 16.11.2007 pargitud tasulisel parkimisalal ja parkimise algusaeg oli nõuetekohaselt tähistamata, siis oli põhjendatud viivistasu määramine põhjusel, et tasutud parkimisaega oli ületatud üle tunni aja. Vastavalt

§ 6lg 2 p-le 1 on sellisel juhul viivistasu määraks 480 krooni.

Kohustuse tõendada parkimisaja algust paneb parkijale LS § 501 lg 4, millest lähtuvalt peab mootorsõiduki juht tasuta parkimisaja kasutamiseks parkimise algusaja teada andma kirjalikult või parkimiskella abil. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED A.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 25. jaanuari 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada 16.11.2007 viivistasu otsus nr TA-41754. Samuti palutakse apellatsioonkaebuses jätta kohaldamata

§ 5lg 5 ja algatada selle sätte suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt fikseeris kaebuse esitaja parkimise algusaja auto armatuurlaual kirjaliku teatisega, milleks oli linnavalitsuse parkimispilet parkimistasu maksmise kohta. Piletilt nähtub, et linnavalitsus loeb pileti väljastamise kellaaja 11.51 parkimisaja alguseks, kuivõrd sellest ajast on lähtutud parkimisaja lõpu määramisel, milleks on märgitud kell 12.

1. Kuna nimetatud parkimisalale oli Tartu Linnavolikogu kehtestanud 60 minutise tasuta parkimise tähtaja, siis tekkis LS § 501 lg 4 kohaselt parkimistasu maksmise kohustus 60 minutit pärast parkimisaja alguse fikseerimist. Koosmõjus sama paragrahvi lõikega 3, mis lubab parkimistasu maksta ka enne tasulisele parkimisele asumist, tuleneb liiklusseadusest, et tasuta parkimise aeg ja tasutud parkimise aeg summeeritakse. Seega oli kaebuse esitajal õiguspärane ootus, et tema poolt tasutud parkimise lõpuaeg on kell 13.
2. Kuigi kaebuse esitaja hindas ebaõigesti veekeskuses viibimise aega ja saabus auto juurde kümmekond minutit tasutud ajast hiljem, on määratud viivistasu ebaproportsionaalselt suur ja õigusvastane.

§ 6

lg 2 p 2 kehtestab viivistasu määraks ööpäevas tasutud parkimisaja ületamisel kuni üks tund 240 krooni. Viivistasu otsuses on aga määratud 480 krooni viivistasu.

§ 5

lg 5 võimaldab sellist grammatilist tõlgendust, mis nõuab kahe samaaegse algusajaga kirjaliku teatise armatuurlauale asetamist, kuid selline tõlgendus ei ole põhiseaduspärane ja on vastuolus liiklusseadusega. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-9-07 leidnud, et LS § 501 lg 4 nõuetest ei tulene lisaks parkimispiletile parkimise alustamise aja kohta täiendava tõendi esitamise kohustust. Parkimise alguse teatavakstegemine parkimiskellaga või vastava kellaaja märkimisega paberil on vajalik üksnes juhul, kui isik ei soovi parkida enam kui tasuta parkimisaja kestel, st ta ei ole kohustatud soetama parkimispiletit. Riigikohus peab õigeks LS § 501 lg 4 tõlgendamist sel viisil, ka siis, kui isik on parkimise alustamisel ostnud üksnes parkimispileti, sest siis sisaldab tema õiguspärane parkimisaeg lubatud tasuta parkimise aega. Õiguslikult ei oma tähendust, kas tasuta parkimisaeg hakkab kulgema parkimise algusest või järgneb see tasulisele parkimisajale. 17.02.2003 parkimistasu

nr 17 p 4.3 kirjeldab situatsiooni, kus isik on ostnud parkimispileti ning lisaks märgib parkimiskellaga või eraldi paberil parkimise algusaja. Nimetatud

põhiseaduspärasel tõlgendamisel tuleb eeldada, et see määrus kooskõlas liiklusseadusega ei välista tasuta parkimise õigust ka juhul, kui parkimise algus on fikseeritud üksnes parkimispiletiga. 4 Kohustus tõendada parkimisaja algust parkijale tuleneb LS §-st 501 lg 4 ning seda parkija käesoleval juhul parkimispileti abil ka tegi. Kuna kaebuse esitaja ületas tasuta parkimise aega seitsme minuti võrra, oleks parkimiskontrolöril olnud õigus teha viivistasu otsus 240 krooni. Tulenevalt

§ 5

lg 5 väärtõlgendusest ning sellest, et nimetatud väärtõlgendus viis ka kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumiseni, tuleks algatada põhiseaduse järelevalve

§ 5lg 5 osas põhiseaduse (PS) § 3 lg 1 esimese lause ning PS §-ga 154 lg 1 alusel.

Kuna kaebuse esitaja oli sunnitud vastustaja eksitava tegevuse tõttu halduskohtus sõlmima õigusabi lepingu ja kasutama nõustaja teenuseid, tuleks nõuda vastustajalt välja ka esimeses ja teises astmes tasutud riigilõiv kokku 160 krooni ning õigusabikulud 2240 krooni. Tartu Linnavalitsuse esindaja leidis, et viivistasu otsus nr TA-041754 tuleks tühistada ning teha Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale ettekirjutus õiguspärase haldusakti väljaandmiseks. Vastustaja nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et viivistasu otsuse nr TA-41754 tegemise alus kuulub muutmisele vastavalt

§-le 6 lg 2 p 2 ja viivistasu tuleb määrata summas 240 krooni. Parkimistasu maksmise kohustus Tartu linna tasulistes parkimistsoonides on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.12.2006

ga nr 47. Sarnaselt LS §-le 50¹ lg 4 sätestab

§ 5

lg 3, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Vaid juhul, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib

§ 5

lg 4 alusel parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjalik teade jäetakse mootorsõiduki sisse ning see peab olema vormistatud arusaadavalt, väljast nähtavalt ja loetavalt. Kirjaliku teate esitamise nõue on kehtestatud seadusandja poolt selleks, et vastasel juhul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada, mis kell parkimist tegelikult alustati. Asetades armatuurlauale samaaegse algusajaga parkimisautomaadi pileti ja kirjalikult või parkimiskellaga märgitud algusaja, pikeneb parkimispiletil märgitud parkimise lõpuaeg 15 minuti võrra või parkides

§ 5

lg 6 loetletud tänavalõikudel pikeneb lõpuaeg 60 minutit.

§ 5

lg 6 p 2 kohaselt tekib parkimise algusaja tähistamise korral Aura veekeskuse parklas parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Viivistasu otsus nr TA-41754 oli tehtud põhjusel, et A.P. oli parkinud sõiduki tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märkimata ning parkimispiletil märgitud kellaaeg oli lõppenud. Võttes arvesse asjaolu, et ostetud parkimispilet andis kaebuse esitajale õiguse parkida ajavahemikus 11.51 kuni 12.39 ning fakti, et viivistasu otsus koostati kell 13.46, ning kui tõlgendada parkimise algusaja märkimist vastavalt kaebuse esitaja ning Riigikohtu halduskolleegiumi 12.04.2007 otsuses nr 3-3-1-9-07 toodud seisukohale ning seda, et parkimise aeg tasuta parkimisaja võrra pikenes kuni 13.39, oli viivistasu otsuse koostamise ajal tasutud parkimisaega ületatud seitse minutit. Seega oli viivistasu otsuse tegemine õigustatud, kuid viivistasu otsuse määra tuleb vähendada

§ 6

lg 2 p 2 alusel 240 kroonini, sest tasutud parkimisaega oli ületatud kuni ühe tunni võrra. Taolise käsitlusega on nõustutud ka kaebuse esitaja, asudes seisukohale, et parkimiskontrolöril oleks olnud õigus teha viivistasu otsus summas 240 krooni.

osas puudub vajadus alustada põhiseaduslikkuse järelvalve menetlust. Tartu Linnavolikogule on esitatud eelnõu, millega menetletakse

muutmist selliselt, et lähtudes Riigikohtu 12.04.2007 otsuses nr 3-3-1-9-07 sisalduvast põhiseaduspärasest tõlgendusest oleks välistatud

mitmeti tõlgendamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osas, milles taotletakse Tartu Halduskohtu 25.01.2008 otsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist, millega rahuldataks A.P. kaebus 16.11.2007 viivistasu otsuse tühistamiseks ning mõistetaks menetluskuludena vastustajalt välja riigilõiv A.P. kasuks. Ülejäänud taotluste osas peab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebust põhjendamatuks. Õige on apellandi väide, et 16.11.2007 viivistasu otsuse osas on nii halduskohus kui ka vastustaja tõlgendanud ebaõigesti ja Riigikohtu 12.04.2007 otsuses nr 3-3-1-9-07 toodud seisukohti mittearvestavalt LS § 501 lg 4 ja

§ 5lg 3-6.

Käesoleval juhul oli analoogselt Riigikohtu viidatud lahendis käsitletud olukorraga küsimus selles, kas parkimispiletil märgitud parkimispileti ostmise kellaaega saab või ei saa lugeda parkimise algusaja tähistamiseks ning, kas üksnes parkimispileti paigutamisel sõidukile tekib isikul õigus tasuta parkimisele. Riigikohus on selles osas asunud seisukohale, et parkimisautomaadist väljastatud ja sõidukile paigaldatud nõuetekohane parkimispilet on parkimismenetluses dokumendiks, millega tõendatakse parkimise algust, v. a nendel erandlikel juhtudel, kui faktilise parkimise ja pileti soetamise vaheline ajavahemik ei ole mõistliku pikkusega ning, et LS § 501 lg 4 nõuetega on lisaks omakäelisele parkimisaja alguse märkimisele kooskõlas ka parkimispileti soetamine, mis annab isikule õiguse kasutada tasuta parkimise õigust seaduses või kohaliku omavalitsusorgani poolt määratud ulatuses. Riigikohus on samuti leidnud, et LS § 501 lg 4 nõuetest ei tulene lisaks parkimispiletile parkimise alustamise aja kohta täiendava tõendi esitamise kohustust ning ka siis, kui isik parkimise alustamisel on ostnud üksnes parkimispileti, sisaldab tema õiguspärane parkimisaeg lubatud tasuta parkimise aega. Vaidlustatud 16.11.2007 viivistasu otsus oli tehtud põhjusel, et A.P. oli parkinud sõiduki tasulisel parkimisalal, parkimise algusaeg oli märkimata, parkimispiletil märgitud kellaaeg oli lõppenud ning kontrolli teostamise ajal, kell 13.46, puudus sõidukil edasise parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Võttes arvesse asjaolu, et ostetud parkimispilet andis kaebuse esitajale õiguse parkida ajavahemikus 11.51 kuni 12.39 ja fakti, et viivistasu otsus koostati kell 13.46, ning tõlgendades parkimise algusaja märkimist vastavalt kaebuse esitaja ja Riigikohtu halduskolleegiumi 12.04.2007 otsuses nr 3-3-1-9-07 toodud seisukohale, on õige apellandi väide, et kaebuse esitaja parkimise aeg pikenes tasuta parkimisaja võrra kuni 13.39, mistõttu oli viivistasu otsuse koostamise ajal tasutud parkimisaega ületatud seitse minutit. Seega oli viivistasu otsuse tegemine isenesest õigustatud, kuid viivistasu otsuse määr oleks pidanud

§ 6

lg 2 p 2 alusel olema 240 krooni, sest tasutud parkimisaega oli ületatud kuni ühe tunni võrra. Asja materjalide kohaselt on taolise käsitlusega nõustutud nii kaebuse esitaja kui ka vastustaja, asudes seisukohale, et parkimiskontrolöril oleks olnud õigus teha viivistasu otsus summas 240 krooni, mitte aga summas 480 krooni. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud apellandi nõue tühistada halduskohtu vaidlustatud otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada esitatud kaebus ning tühistada 16.11.2007 viivistasu otsus. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha vastustajale ettekirjutust uue viivistasu otsuse tegemiseks, kuna halduskohtule esitatud kaebuses ei ole taotletud vastustajale ettekirjutuse tegemist ning 16.11.2007 viivistasu otsuse tühistamise korral on vastustajal õigus otsustada, kas ta teeb A.P. suhtes uue viivistasu otsuse

§ 6lg 2 p 2 alusel või mitte.

Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu vaidlustatud otsuse ja teeb asjas uue otsuse eelpooltoodud sisuliste põhjenduste alusel, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida käesolevas otsuses neid apellandi väiteid, mis puudutavad seda, kas vastustaja esindaja M. Simmermann eksitas tahtlikult halduskohut ja, kas teda tuleks selle eest trahvida, kas 6 M. Simmermanni üldse saab lugeda vastustaja esindajaks ning, kas halduskohus käsitles A.P. tõendamiskoormise küsimust õigesti või mitte. Mis puudutab apellandi nõuet jätta kohaldamata

§ 5

lg 5 ja algatada selle sätte osas põhiseaduslik järelevalve kontrollimaks

§ 5

lg 5 vastavust PS §-dele 3 lg 1 ja 154 lg 1, siis selles osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et antud asjas puudub vajadus jätta

§ 5

lg 5 kohaldamata üksnes lähtudes apellandi väitest, et

§ 5

lg 5 on võimalik grammatiliselt tõlgendada nõnda, et lisaks parkimispiletile tuleb auto armatuurlauale siiski asetada ka parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta.

§ 5

lg 5 võimaldab sellist tõlgendust, kuid sellise tõlgenduse õigsusele on Riigikohus sisuliselt juba andnud hinnangu lahendis nr 3-3-1-9-07, mistõttu saab nii käesoleval juhul kui ka muudel analoogsetel juhtudel lähtuda Riigikohtu lahendis toodud seisukohast, mistõttu puudub vajadus jätta

§ 5lg 5 kohaldamata ja algatada asjas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.

Lisaks eeltoodule on vastustaja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses märkinud, et Tartu Linnavolikogule on esitatud eelnõu, millega muudetakse

sisu selliselt, et oleksid arvesse võetud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-9-07 väljendatud seisukohad ja välistatud

mitmeti tõlgendatavus. Lähtudes sellest, et apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning halduskohtule esitatud kaebus tervikuna, kuuluvad HKMS §-de 92 lg 1 ja 2 ning 93 lg 4 alusel Tartu linnalt A.P. kasuks väljamõistmisele viimase poolt nii esimese astme kohtus kui ka apellatsioonikohtus tasutud riigilõivud kokku summas 160 krooni. Apellatsioonimenetluses on nõutud vastustajalt apellandi kasuks ka õigusabikulude väljamõistmist summas 2240 krooni, mille väljamõistmist vastustajalt ei pea ringkonnakohus kehtiva seaduse kohaselt võimalikuks. Käesoleval juhul on apellatsioonkaebuse esitanud A.P. ning apellatsioonkaebuses on märgitud tema nõustajaks K. Kulbok, kes on FIE-na Kalle Kulbok esitanud A. P. le arve juriidilise nõustamise eest parkimistasu ja viivistasu küsimustes, kohtupraktika analüüsi ja apellatsioonkaebuse koostamise eest summa 2240 kr. A.P. apellatsioonkaebus vaadati läbi kirjalikus menetluses. HKMS § 83 lg 1 ja lg 4 kohaselt on menetluskuludeks (kohtuväliste kuludena) ka menetlusosalise esindaja või nõustaja kulud. Millised võivad olla nõustaja kulud, ei sätesta ei HKMS ega ka TsMS ning Vabariigi Valitsuse 15.12.2005

ga nr 306 kehtestatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad märgib nõustaja kulusid üksnes summaliselt ja seoses tsiviilasja hinnaga. TsMS § 228 alusel võib nõustaja esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi. Nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise esitatuks, kui viimane seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-85-06 olnud seisukohal, et TsMS § 228 on kohaldatav menetlusele halduskohtus, sh kassatsioonimenetlusele ja leidnud, et nõustajaks võib olla ka spetsialist kohtuasja lahendamiseks vajalikus spetsiifilises küsimuses (nt raamatupidaja, intellektuaalse omandi tundja), kes vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti valdkonnas, mida ei viimane ise ega teda esindav advokaat piisavalt ei valda. Käesoleval juhul ei ole apellandi nõustajana tegutsev K. Kulbok täitnud TsMS §-st 228 nähtuvaid ülesandeid, milliste täitmiseks nõustaja kohtumenetluses õigustatud on, vaid on väidetavalt (A. P. le esitatud arve järgi) apellanti juriidiliselt nõustanud parkimistasu ja viivistasu küsimustes, analüüsinud kohtupraktikat ning koostanud apellatsioonkaebuse. Kui tegemist on isiku juriidilise nõustamisega ning vajalike kohtudokumentide koostamisega 7 väljaspool kohtuistungit, siis on ringkonnakohtu hinnangul juba tegemist esindaja pädevusse kuuluva tegevusega vastavalt TsMS §-le 222 ning selle, kes saavad olla isiku lepingulised esindajad kohtumenetluses, on määratlenud TsMS §

1. TsMS § 218 kohaselt lepinguline esindaja võib kohtus olla: 1) advokaat; 2) muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 281 sätestatud korras; 21) muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse
2. aasta
3. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel; 3) prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; 4) üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; 5) menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; 6) muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest.