2-07-3369/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Egon Konsand Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-07-3369 Tsiviilasi Igor Fjodorovi hagi Svetlana Goidina vastu 85 245 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 10.07.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Svetlana Goidina taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähataja ennistamiseks RESOLUTSIOON Jätta Svetlana Goidina taotlus tähtaja ennistamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a otsuse peale rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib edasi kaevata 15 päeva jooksul Riigikohtule alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. ASJAOLUD Tartu Maakohtu
4. juuli 2007 otsusega rahuldati Igor Fjodorovi hagi osaliselt ning mõisteti Svetlana Goidinalt välja 70 000 krooni põhivõlgnevust ning 6797 krooni intressivõlga. S. Goidina esitas 22.08.2007 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse eelnimetatud Tartu Maakohtu otsuse peale. Tartu Ringkonnakohus keeldus 24.08.2007 määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastas apellatsioonkaebuse S. Goidinale seoses apellatsioonkaebuse esitamisega pärast apellatsioonitähtaja möödumist. S. Goidina esitas 08.10.2007 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2007 määruse peale. Riigikohus jättis 20.12.2007 määrusega rahuldamata S. Goidina määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2007 määruse peale. 09.01.2008 esitas S. Goidina Tartu Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks. Avalduse kohaselt sai S. Goidina kohtuotsuse koopia kätte peale tööpäeva lõppu hilisel kellaajal. Sellest tulenevalt pidas S. Goidina apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja kulgemise esimeseks päevaks järgmist päeva, s.o 21.07.
5. Postitades apellatsioonkaebuse 21.08.2007 eeldas S. Goidina, et sama linna piires toimetatakse post kätte sama päeva jooksul. Sellega luges S. Goidina apellatsioonkaebuse edastatuks tähtaegselt. Samuti puuduvad toimikus andmed S. Goidina esindajale K. Siilivasele otsuse kättetoimetamise kohta. Riigikohus on oma 24.12.2007 määruses selgitanud, et kui kohus on kohtulahendi kätte toimetanud ainult menetlusosalisele, võib see anda aluse taotleda menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, kui menetlustoimingu tegemata jätmine on seotud esindajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks esindaja teinud menetlustoimingu õigel ajal. Riigikohus on ka lahendis nr 3-2-1-132-06 leidnud, et kohus peab toimetama dokumendi menetlusosalise esindajale kätte ka siis, kui ta annab selle üle menetlusosalisele isiklikult. Lahendis nr 3-2-1-84-07 on Riigikohus leidnud, et menetlusdokumendi peaks advokaadile kui menetlusosalise lepingulisele esindajale kätte toimetama TsMS § 323 järgi advokaadibüroos, kuna TsMS § 321 lg 1 mõtte kohaselt toimetatakse menetlusdokumendid eelduslikult kätte üksnes lepingulisele esindajale, kes tegeleb oma kutsetööga advokaadibüroos. Kuna apellandi esindaja M. Siilivask ei ole kohtuotsuse koopiat kätte saanud ja apellatsioonkaebus on esitatud vähese informeerituse tõttu peale tähtaja möödumist, siis leiab S. Goidina, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega tuleks ennistada. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. S. Goidinale on Tartu Maakohtu 10.07.
6. a otsus allkirja vastu kätte toimetatud 20.07.
7. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 21.08.
8. Apellatsioonkaebuse on S. Goidina esitanud 22.08.
9. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohus leiab, et S. Goidina väited apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast mittekinnipidamise põhjuste kohta ei anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, mille kohaselt võis ta apellatsioonkaebuse 21.08.
10. a hommikul Tartus postitades eeldada, et ühe linna piires toimetatakse post kätte sama päeva jooksul ja et kaebus laekub Tartu Ringkonnakohtusse sama tööpäeva lõpuks. Postiseaduse § 37 lg 5 sätestab, et vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest 2 kirisaadetistest, mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval. Nimetatud sättest tuleneb, et tavapäraselt tuleb riigisisese posti kohaletoimetamise ajavahemikuks lugeda üks ööpäev, seega sai apellant eeldada oma kaebuse posti teel Tartu Ringkonnakohtule laekumist alles 22.08.2007, s.o üks päev pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Põhjendatud ei ole ka apellandi viitamine asjaolule, et toimikus puuduvad andmed kohtuotsuse kättetoimetamise kohta tema esindajale K. Siilivasele. Tulenevalt TsMS § 67 lg 1 mõttest võib asjaolu, et kohus on menetlusosalisel esindaja olemasolul kohtulahendi kätte toimetanud üksnes menetlusosalisele, anda menetlusosalisele aluse taotleda menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, kui menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmine on seotud esindajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks esindaja teinud menetlustoimingu õigel ajal. Kuna käsitletaval juhul nähtub toimiku materjalidest (tl 80-81), et apellatsioonkaebuse esitas Tartu Ringkonnakohtule S. Goidina ise, mitte K. Siilivask, siis ei saa S. Goidina vabandada kaebuse tähtajast hilisemat esitamist K. Siilivasele kohtuotsuse koopia kättetoimetamata jätmisega. Tähtaja ennistamise aluseks ei saa olla ka see apellandi poolt väidetud asjaolu, et teda esindanud jurist ei osutanud talle kohast õigusabi, jättes talle selgitamata tsiviilkohtumenetluses kehtivad reeglid tähtaja kulgemise kohta. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 3 Egon Konsand