) § 120 lg 1 halduskohtu pädevusse kuuluva kaebusega. 4.Klepter Grupp AT OÜ esitas 22.veebruaril 2008 kaebuse Tallinna Halduskohtusse, vaidlustades Põhja Politseiprefektuuri poolt läbiviidud riigihankemenetluse ja selle käigus vastu võetud otsuse parima pakkumise kohta . Kohus jättis 26.02.2008.a. määrusega kaebuse käiguta, 11.03.2008.a. määrusega võttis kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna OÜ Vlaeri. 28.03.2008 esitas Põhja Politseiprefektuur kirjaliku seletuse kaebuse kohta. II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED 5. Kaebuse väitel on kaebuse esitaja Põhja Politseiprefektuuri õigusvastase tegevuse tõttu jäänud ilma
lg 1 sätestatud õigusest, mis annab igale huvilisele õiguse hankemenetluses osalemiseks. Ka on kaebuse kohaselt sellise tegevusega rikutud võrdse kohtlemise põhimõtteid, sealhulgas kaebuse esitaja õigust pakkuda oma teenuseid vaba konkurentsi tingimustes ka riigiasutustele. 6.Kaebuse esitaja on seisukohal, et pärast Põhja Politseiprefektuuri poolt avatud riigihankes „Maanteetranspordi tugiteenus“ kõigi pakkumiste tagasilükkamist
lg 1 p 1 alusel , mis on
lg 3 kohaselt hankemenetluse lõppemise aluseks, tulnuks Põhja Politseiprefektuuril teenuse osutaja leidmiseks korraldada uus riigihange, mitte aga sõlmida hankeleping ühe hankekonkursil osalenud pakkujaga omal äranägemisel. Kaebuse esitaja esindaja kutsuti läbirääkimistele 11.01.2008 ja tehti ettepanek esitada uus täpsustatud hinnapakkumine, mida kaebuse esitaja ka tegi. 25.01.2008 teatas aga politseiprefektuur e-mailiga, et sobivaimaks pakkumuseks on tunnistatud OÜ Vlaer pakkumine.Nimetatud e-kirjas ei sisaldu haldusorgani otsust ja see ei vasta haldusakti nõuetele. Järelikult ei olegi pakkumuse sobivaimaks tunnistamise otsust vastu võetud vaid politseiprefektuur on sõlminud teenuse osutamise lepingu oma suva järgi menetluskorda järgimata. Kirjas ei informeeritud kaebuse esitajat sellest, milliste kriteeriumide alusel OÜ Vlaeri pakkumine parimaks tunnistati. 2 7. Kõnealuse teenuse saamiseks tuli viia läbi riigihange.
lg 1 p 2 tuleneb, et riigihange tuleb korraldada juhul, kui selle eeldatav maksumus on 40 000 eurot ehk siis ca 626 000 Eesti krooni. Hanke eeldatavaks mahuks läbirääkimiste käigus oli kuni 2000 teisaldust aastas, sellest 40 % teisaldusi Harjumaal ja 60 % Tallinnas. Võttes aluseks etteantud teenuse mahu, Vabariigi Valitsuse 27.08.2002.a. määrusega nr 279 kehtestatud piirhinnad ja kaebuse esitaja pakkumishinnad , on hanke arvestuslikuks maksumuseks 1 792 282, 60 krooni aastas, mille hulka ei ole arvestatud teisaldatud sõidukite hoidmise tasu, mis tõstab veelgi kogumaksumust. Kaebuse esitaja selgitusel lähtus ta arvestuse koostamisel asjaolust, et kõik 2000 teisaldust teostatakse hankija tellimisel, kuid hankija tasub ainult 15 % ulatuses kogu teenuse mahust kaebuse esitaja esitatud pakkumishinna alusel ( määrus 279). Hankekohase teenuse maht ja maksumus on ühtlasi lepingu maht ja maksumus.
lg 6 p 1 sätestab, et tähtajalise teenuse osutamise lepingu korral loetakse selle maksumuseks lepingu kehtivusaja kogumaksumus. Hanketeate p II 3 nähtuvalt oli lepingu kestvuseks planeeritud 48 kuud ja eeldatav aastane maht nägi hanketeate järgi ( P II 2.1) ette 2000 sõiduki teisaldamise. Seega on hanke eeldatav maksumus 8000 sõiduki teisaldamise tasu. Arvestades ühe sõiduki teisaldushinnaks nurjunud hankemenetluses esitatud kahe soodsama pakkumuse põhjal väljendatud keskmisena teenuse eeldatava hinna, oleks ühe sõiduki teisaldushinnaks 635,59+338,98:2=487,82 krooni. Eeltoodust lähtuvalt maksaks kogu tellitav teenus seega 3 902 560 krooni. Ka selline hüpoteetiline arvutus näitab, et teenuse hind ületab kordades
lg 1 p 2 sätestatud piirmäära.
lg 1 p 1 ja § 16 lg 1 tulenevalt oli vastustaja kohustatud läbi viima riigihanke. 8.Kuna vaidlusaluse teenuse osutamiseks oleks tulnud korraldada riigihange ja sõlmida teenuse osutajaga hankeleping, siis on OÜ-ga Valer ilma seaduses sätestatud korda järgimata sõlmitud lepingu vastuolus seadusega. Teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud vastuolus seaduses sätestatud keeluga, on tühine.
lg 1 sätestatud võimalust ja asus pidama läbirääkimisi kõigi nende firmadega, kes olid teinud oma pakkumise hankemenetluse raames ning tehes ka teistele firmadele ettepaneku pakkumise tegemiseks. Läbirääkimiste tulemusena tegi soodsaima pakkumise OÜ Vlaeri. 13.
osa 2 lisas B teenuste kategooria nr 20 all on muuhulgas nimetatud ka teenus viitenumbriga 63220000-7. Seega, arvestades
lg 1 sätestatuga, oli tegemist teenusega, 3 millele võis
Arvestades eelmise hanke nurjumist otsustas vastustaja just sellise meetodi kasuks. 14.
lg 3 sätestab, millistest nõuetest tuleb hankijal
lg 1 sätestatud hankelepingute sõlmimisel lähtuda ja näeb ette, et nimetatud sättes konkreetselt nimetamata osas lähtub hankija selliste hankelepingute sõlmimisel üksnes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige
Põhja Politseiprefektuur on nimetatud nõudeid hanke korraldamisel järginud ja on riigihanke viinud läbi seaduslikult. 15.Viies riigihanget läbi lihtsustatud viisil, pidas vastustaja läbirääkimisi kõigi nende pakkujatega, kes tegid pakkumise ka nurjunud riigihankel, sealhulgas kaebajaga. Otsuse tegemisel lähtus vastustaja üksnes hinnast, kuna teised tingimused olid pakkujatel võrdsed. Seega on põhjendamatu väide, mille kohaselt vastustaja toimingutega takistati kaebajal osaleda hankel võrdses ja vabas konkurentsis. 16.Kaebuse väitel sõlmis kaebaja eelnevalt mitmeid koostöö- ja rendilepinguid riigihankel osalemiseks, mis nõuavad nüüd tühistamist ilma selleks õiguslikku alust omamata. Vastustaja hinnangul peab iga hankel osaleja arvestama ka sellega, et tema pakkumine parimaks osutuda ei pruugi ja vajadusel sõlmitakse eellepingud. Kui kaebuse esitaja sõlmis siduvad lepingud enne tema pakkumise parimaks tunnistamist, tuleb tal kanda sellise tegutsemisega kaasnevaid riske. IV KOHTUISTUNG 17. Kaebuse esitaja on asja arutamisel asunud seisukohale, et tulenevalt teenuse maksumusest, mis ületab riigihanke piirmäära, ei olnud
lg 1 kohaldamine lubatud, kuigi teenus on nimetatud
lisa 2 osas B.
lg 2 välistab sama paragrahvi lg 1 kohaldamise , kui teenuse eeldatav maksumus on suurem kui kehtestatud piirmäär.
lg 1 p 2 kohaselt on riigihanke hankemenetluse korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär
tähenduses 2008.aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu korral 40 000 eurot.
Kuna käesoleval juhul on kehtestatud piirmäära ületatud, ei olnud § 19 lg-t 1 võimalik kohaldada ning oleks igal juhul tulnud riigihange korraldada ehk teisisõnu tuleb lähtuda teenuse kogumaksumusest ning kui see ületab piirmäära, tuleb korraldada riigihange. Seega
lg-t 1 saab kaebuse esitaja hinnangul kohaldada vaid juhul, kui
lisa 2 osas B nimetatud teenuste maksumus on väiksem kehtestatud piirmäärast ning järelikult on vastustaja vääralt tõlgendanud ka
lg 1 ja lg 3 kohaldanud õigesti ning et
lg-t 1 on hankija õigustatud kohaldama siis, kui teenuse eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad lisa 2 osas B nimetatud teenused ning et 4 sealjuures ei oma tähendust nende teenuste maksumus võrreldes riigihanke piirmääraga. Vastustaja hinnangul tuleb
lg-s 2 sätestatut mõista nii, et maksumus peab ületama riigihanke piirmäära
lisas 2 osas B ja osas A toodud teenuste osas kokku. 20. OÜ Vlaeri toetab vastustaja seisukohti ja peab kaebust põhjendamatuks. Samuti peab kolmas isik põhjendamatuks väidet info lekkimisest põhjusel, et kaebaja esindaja esindas ka kolmandat isikut , mis ei vasta tegelikkusele. V KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 21.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja hinnanud asjas esitatud tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 22.Käesolevas vaidluses on kaebuse esitaja vastustajale ette heitnud seda, et viimane sõlmis OÜ-ga Vlaer teenuse osutamise lepingu ilma riigihanget läbi viimata ja seda olukorras, kus seadus ilma riigihanketa teenuse osutajat valida ei võimalda. Seega tuleb kohtul esmalt teha kindlaks, kas Põhja Politseiprefektuuril oli teenuste hankelepingu sõlmimisel õigus mitte korraldada
sätestatud korras hankemenetlust ehk teisisõnu kas lihtsustatud menetluse kasutamine oli õiguspärane, millest sõltub ka teiste taotluste põhjendatus. 23.Kohus märgib , et kaebuse esitaja täiendavates selgitustes 09.aprillist 2008 on ta palunud jätta tähelepanuta varasemad ekslikud väited hankemenetluse jätkumise kohta. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 12.01.2008.a. esitas Põhja Politseiprefektuur riigihangete registrile aruande riigihanke tulemusteta lõppenuks tunnistamise kohta ning sellega nimetatud hankemenetlus lõppes ehk siis puudub vaidlus selles, et Põhja Politseiprefektuuri otsustus sobivaima pakkumise tegemisest OÜ Vlaeri poolt ei olnud tehtud hankemenetluses registri viitenumbriga 102428. 24. Kirjalikus seletuses kohtule on Põhja Politseiprefektuur selgitanud, et kõnealuse hanke klassifikatsiooni viitenumbriks oli 63220000-7, millist klassifikatsiooni kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole. Riigihangete seaduse osas 2 lisas B teenuste kategooria nr 20 all on muuhulgas nimetatud ka teenus viitenumbriga 63220000-7. Seega on vastustaja väitel, arvestades
lg 1 sätestatuga, tegemist teenusega, millele võis
Kaebuse esitaja on kohtuistungil loobunud 09.aprillil 2008 täiendavalt esitatud väitest, mille kohaselt
osas 2 lisas B kategooria nr 20 all vastustaja väidetud teenust nimetatud ei ole , mistõttu vastustaja ei saanud kohaldada
lg-t 1 ja sel põhjendusel ei olnud tal õigust jätta riigihanget läbi viimata ning on tunnistanud, et kõnealune teenus kvalifitseerub
osa 2 lisa B alla. Seega puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, et Põhja Politseiprefektuuri poolt sõidukite teisaldusteenuse saamiseks korraldatud riigihanke puhul on tegemist
osa 2 lisas B nimetatud teenusega. 25. Ka leiab kohus, et kohtul puudub käesoleval juhul vajadus hanke eeldatava maksumuse kohta kaebuses esitatud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimiseks, sest menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et nähtuvalt riigihanke registreerimisnumbriga 104366 „Sõidukite teisaldusteenus“ aruandest on OÜ-ga Vlaer sõlmitud hankelepingu lõpliku kogumaksumusena märgitud 740 000 Eesti krooni. Seega puudub vaidlus selle üle, et hanke maksumus ületab
-s sätestatud riigihanke piirmäära 40 000 eurot (ehk ca 626 000 Eesti krooni). 26.Kohtu hinnangul on ekslik kaebuse esitaja seisukoht, et
-s sätestatud menetluskorda järgiv riigihange tuli kaebuse esitajal läbi viia tulenevalt
lg 1 p-st 2 ja § 16 lg-st 1 5 koosmõjus § 19 lg-ga 2, mis välistab riigihanke piirmäära ületava hankelepingu maksumuse korral sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud lihtsustatud menetluse kasutamise .
1. peatükki on koondatud seaduse üldsätted ja selle peatükiga on hõlmatud kõik kõnealused paragrahvid. Kohtu hinnangul on
sätestatu §-des 15 lg 1 p-s 2 ja 16 lg-s 1 kehtestatud normide suhtes erinormiks.
lg 1 p 2 ja 16 lg 1 tulenevalt on riigil ja riigiasutusel kui hankijal õigus
-s sätestatud korras hankemenetlust mitte korraldada juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Viimatimärgitud paragrahvi 2.lõike kohaselt kohaldab
lg-s 1 nimetatud hankija hankelepingu sõlmimisel
2.peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Kuigi
lg 1 p 2 seab riigihanke hankemenetluse korraldamise kohustuse asjade ja teenuste hankelepingule, mille puhul riigihanke piirmäär on 40 000 eurot ning § 16 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on
2.peatükis sätestatud korra kohaldamine kohustuslik juhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne või ületab riigihanke piirmäära, siis
Nimelt näeb
lg 1 otsesõnu ette, et Hankija ei ole kohustatud korraldama käesolevas seaduses sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad käesoleva seaduse lisa 2 osas B nimetatud teenused. Siinkohal märgib kohus, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et hankelepingu maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad
lisa 2 osas B nimetatud teenused. Järelikult tuleneb § 19 lg-st 1, et teenuste hankelepingu sõlmimisel ei ole hankija kohustatud järgima kehtestatud reegleid teenuste hankelepingu sõlmimiseks juhul, kui sellise lepingu maksumusest rohkem kui 50 % moodustavad seaduse lisa 2 osas B nimetatud teenused. Viidatud sätte kohaselt ei oma tähendust see, kas sealjuures nende lisa 2 osas B nimetatud teenuste maksumus ületab riigihanke piirmäära või mitte. 27. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kohustus hankemenetluse korraldamiseks tuleneb sama paragrahvi, s.o.
Viidatud säte näeb ette : hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust juhul, kui lisa 2 osas B nimetatud teenuste kõrval sellise teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade ja lisa 2 osas A nimetatud teenuste eeldatav maksumus kokku või ehitustööde eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Seega on käsitletavas sättes hankemenetluse korraldamise kohustus ette nähtud juhuks, kui hankelepingu esemeks on kõrvuti lisa 2 osas B nimetatud teenustega ka lisa 2 osas A nimetatud teenused ja nende teenuste kogumaksumus ületab või on võrdne riigihanke piirmääraga, aga samuti juhul, kui lisaks lisas 2 osas B nimetatud teenustele on lepingu esemeks ka ehitustööd, mille eeldatav maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda. Sellisel juhul, vaatamata asjaolule, et hankelepingu eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad
lisa 2 osas B nimetatud teenused, tuleb hankijal korraldada hankemenetlus. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kohtu järeldust kinnitab muu hulgas ka riigihangete seaduse eelnõu 816 SE seletuskirjas märgitu : Hankija ei ole kohustatud korraldama seaduses sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad seaduse lisa 2 osas B nimetatud teenused. Kui sellise hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, peab hankija pärast hankelepingu sõlmimist esitama eelnõu § 37 kohase riigihanke aruande, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud järgima tehnilise kirjelduse koostamise reegleid ning esitama pärast hankelepingu sõlmimist riigihanke aruande. Kui hankelepingu eeldatav maksumus on asjade ja teenuste puhul 20 000 eurot või ehitustööde puhul 130 000 eurot, teatab hankija kavandatavast hankest vabas vormis oma veebilehel. Lisa 2 osas B loetletud teenuste puhul on tegemist teenustega, mille tellimisel teevad riigihangete direktiivid erandi enamikust direktiivide sätetest. 6 On leitud, et nende teenuste tellimiseks on riigihanke protseduur kas reeglina ebaefektiivne või liialt koormav, arvestades loetelus sisalduvate teenuste olemust ja vajadust sõlmida leping konkreetse usaldusväärse pakkujaga, milline ei tarvitse tingimata olla majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud pakkuja. Näitena võib siinkohal tuua reisiteenuste tellimise, mis hõlmab lennukipiletite ja majutuse tellimist. Kuivõrd õhutransporditeenused on toodud lisa 2 osas A ja hotelliteenused osas B, siis tuleb hankemenetlus korraldada vastavalt sellele, kuivõrd kumbki nende teenuste maksumusest ületab 50% kogu hanke maksumusest. Kui lennukipiletite maksumus on suurem kui 50% kogu hanke maksumusest, tuleb hange korraldada eelnõu teises peatükis sätestatud korras. Kui üle 50% kogu hanke maksumusest moodustab majutuse eest makstav tasu, võib osja kohaldada lihtsustatud korda vastavalt eelnõu §-le 19. 28.
lg 3 sätestab: Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, esitab hankija pärast hankelepingu sõlmimist käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud korras riigihanke aruande. Kui sellise hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud järgima lisaks §-s 33 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid. Muus osas lähtub hankija selliste hankelepingute sõlmimisel üksnes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Seega kinnitab ka
lg 3 , et sama paragrahvi lg-t 1 saab kohaldada olenemata teenuste hankelepingu maksumusest ehk siis hankija ei ole kohustatud
-s sätestatud korras hankemenetlust läbi viima , kui lõikes 1 nimetatud hankelepingu maksumus on võrdne või ületab riigihanke piirmäära. 28. Eespooltoodud
lg-st 3 tuleneb ka, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu maksumus ( võrreldes riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga) omab tähendust niipalju, et sellest sõltub, kas hankijal on kohustus riigihanke aruande esitamiseks või lasub tal lisaks tehnilise kirjelduse koostamise reeglite järgimise kohustus. Viidatud säte näeb otsesõnu ette, et: Muus osas lähtub hankija selliste hankelepingute sõlmimisel üksnes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Seega vaidlusaluse teenuse saamiseks ei pidanud Põhja Politseiprefektuur korraldama riigihanget ja
lg 1 sätestatud võimaluse- tellida lisa 2 osas B nimetatud teenused lihtsustatud korras- kasutamine oli õiguspärane. 29. Kaebuse väide, mille kohaselt ei antud Klepter Grupp AT OÜ-le võimalust osalemaks hankel võrdses ja vabas konkurentsis lähtub kaebuse käsitlusest, mille kohaselt on Põhja Politseiprefektuur tunnistanud otsustuskorras parimaks pakkumiseks OÜ Vlaeri pakkumise, viimata läbi nõuetekohast riigihanget. Kohus on esitanud eespool põhjendused
Seega ei esinenud õigusvastast tegevust, millega kaebaja õigusi väidetavalt rikuti. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka kaebuse väide, mille kohaselt Põhja Politseiprefektuuri tegevuse tõttu jäi kaebuse esitaja ilma
sätestatud õigusest, mis annab igale huvilisele õiguse hankemenetluses osaleda.
lg-st 3 tulenevalt oli hankijal lihtsustatud korras teenuste tellimisel kohustus järgida ennekõike
Kohus ei ole tuvastanud hankija poolt seaduses sätestatud nõuete või riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumist. Samamoodi nagu teiste hankemenetluse nr 102428 raames oma pakkumise teinud äriühingutega pidas hankija läbirääkimisi ka kaebuse esitajaga. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et hankes oleks seatud selliseid tingimusi või rakendatud piiranguid, mis raskendasid kaebuse esitajal võrdselt teistega hankel osaleda. Kaebuse esitaja oli vaba oma pakkumise tegemiseks, sealjuures pakkumises tõeste andmete esitamiseks tuli igal 7 pakkujal lähtuda enda äriplaanist, mis on äriühingutel erinev ning kaebuse esitaja poolt kohtuistungil nimetatud infoleke, mis väidetavalt võimaldas OÜ-l Vlaeri oma pakkumist korrigeerida, on paljasõnaline ja tõendamata. 30. Teenuse osutamise lepingut ei ole eeltoodust tulenevalt vastustaja vastupidiselt kaebuses väidetule sõlminud oma suva järgi menetluskorda järgimata. On õige kaebuse väide, et kirjas ei informeeritud kaebuse esitajat sellest, milliste kriteeriumide alusel OÜ Vlaeri pakkumine parimaks tunnistati, ent mida hea halduse tava järgides ning riigihanke läbipaistvuse täielikuks tagamiseks võinuks vastustaja kohtu hinnangul siiski teha. Kuna kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta tegi 18.01.2008 hinnapakkumise, teadmata, milliste kriteeriumide järgi toimub parima pakkumise suhtes valiku tegemine või et sobivaima pakkumise väljaselgitamisel on aluseks võetud muud kui pakkujatele teatavaks tehtud kriteeriumid, ei tingi eeltoodu OÜ Vlaeri pakkumise sobivaimaks tunnistamise otsustuse õigusvastasust. Siinkohal märgib kohus veel, et pakkumise sobivaimaks tunnistamise otsuse vastuvõtmise on kaebuse esitaja vaidlustanud lähtuvalt kaebuse käsitlusest, mille kohaselt pidi vastustaja korraldama hankemenetluse
-s selleks sätestatud korda järgides ja kaebuse kohaselt ei ole vastustaja järginud seda menetluskorda ka pakkumise sobivaimaks tunnistamise otsuse vastuvõtmisel. Nagu eespooltoodust tuleneb, ei pidanud vastustaja seda korda järgima. Vastustaja selgitusel on valik tehtud hinna alusel, sest muus osas olid pakkumiste tingimused võrdsed. Kaebuse esitaja ei ole viimatinimetatule ( muus osas pakkujatel võrdsed tingimused ) vastuväiteid esitanud, ka ei ole vaidlust ning seda kinnitavad kohtule esitatud hinnapakkumised, et OÜ Vlaeri pakkumise hind oli hankijale soodsam kui kaebuse esitaja pakkumisel. 31. Kuna vaidlusaluse teenuse osutamine liigitub
kohaselt selliste kriteeriumide alla, mis võimaldavad teenuse osutamise lepingut sõlmida riigihanget selleks
-s sätestatud menetluskorda läbi viimata, ei ole lepingut sõlmitud seadusest tuleneva keeluga vastuolus ja seega kaebuses toodud põhjendustel ei ole tegemist tühise lepinguga. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on toimingu või haldusakti õigusvastasus. Kohus on tuvastanud, et Põhja Politseiprefektuuri poolt alates 13.jaanuarist 2008.a. teisalduse ja puksiirabi teenuse osutaja leidmiseks ning teenuse osutamiseks tehtud toimingud
-s sätestatud korras hankemenetlust korraldamata on õiguspärased ja sellega seoses ei ole Põhja Politseiprefektuuri ja OÜ Vlaeri vahel 18.02.2008 sõlmitud teenuse osutamise leping sõlmitud vastuolus seadusega ning sel põhjendusel tühine. Eeltoodust tulenevalt on täitmata eeldused ka kohustamisnõude - Põhja Politseiprefektuuri kohustamiseks teisalduse ja puksiirabi teenuse osutaja leidmiseks riigihanke korraldamiseks- rahuldamiseks. VI MENETLUSKULUD 32. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ja kulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, siis menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu. Lea Kuuse kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.