Obsah (5)

§ 351§ 392§ 400§ 401§ 656

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-05-2882 Tsiv

(redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 alusel ning hagi rahuldamata jätmist ja vastuhagi osaliselt rahuldamist arvestades tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda ning hagejalt tuleb mõista kummagi kostja kasuks välja riigilõiv kinnistu jagamise nõudelt 60 krooni, hindamisakti saamise kulu 1445 krooni ning õigusabikulu 15 517 krooni, kummalegi kostjale kokku 17 022 krooni. Kohus ei pidanud põhjendatuks rahuldada täies ulatuses kostjate taotlust mõista hagejalt välja õigusabikulud kokku 62 068 krooni (kummalegi kostjale 31 034 krooni) järgmistel asjaoludel. 12.12.2006 otsuses kohtuasjas nr 3-2-2-5-06 rõhutas Riigikohus, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Justiitsminister määras 23.08.1999 määrusega nr 42 kuni 01.01.2006 kehtinud TsÜS § 61 lg 1 p 2 alusel hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Käesolev menetlus on olnud küll pikaajaline (alates 2005), kuid samas mitte kõige mahukam ega õiguslikult kõige keerulisem. Kostjaid on esindanud sama advokaat, kes on teinud mõlema kostja heaks samu menetlustoiminguid ning esitanud nende nimel ühiseid avaldusi. Õigusabikulude väljamõistmisel arvestab kohus ka seda, et vastuhagi jäeti sauna kaasomandi lõpetamise nõudes rahuldamata, kuid põhiline vaidluse objekt oli siiski kinnistu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Pjotr Taratorin taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
2. veebruari 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega lõpetada P. Taratorini ning S. Gorjunova ja M. Taratorina kaasomand X 99 Kallastel asuva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna registriosa nr 5780) suhtes, jättes nimetatud kinnistu P. Taratorinile, kohustusega hüvitada S. Gorjunovale ja M. Taratorinale nende osad rahas ning lõpetada P. Taratorini ning S. Gorjunova ja M. Taratorina kaasomand X 99a Kallastel asuva vallasasja sauna suhtes, jättes nimetatud asja P. Taratorinile, kohustusega hüvitada S. Gorjunovale ja M. Taratorinale nende osad rahas. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on põhjendamatult jäetud hageja nõue kinnistu kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata. Kohus on hageja hagi kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata jättes ja vastuhagi rahuldades rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Kui maakohus lõpetas vaidlusaluse kinnistu kaasomandi, oleks kohus pidanud rahuldama selle nõude ka hageja hagi alusel. Kaasomandi lõpetamise viisi valik ei ole kohtule tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2 siduv; 6 2) on jäetud põhjendamata, miks ei ole õiglane jätta asi hagejale olukorras, kus hageja on püsielanik, kes on valmis hüvitama kostjatele nende osade väärtused; 3) on jäetud selgitamata, millises osas tuleks reaalosadeks jagamisel lähtuda varem nimetatud kohtulahenditest, millega reguleeriti asja kasutamise korda; 4) on valesti hinnatud olukorda, et poolte huviks on kinnistu jätmine suguvõsa valdusesse. Kui mõlemad pooled on avaldanud soovi hüvitada rahas teise poole osa või osade väärtused, siis ei saa sellest järeldada, et vaidlevad pooled soovivad endiselt kaasomandi jätkamist või kinnistu jätmist suguvõsa valdusesse. Mõlema poole nõudeks oli kaasomandi lõpetamine; 5) jääb arusaamatuks, kuidas kohus näeb võimalust, et pooled omavahel enam ei suhtleks. Poolte huvi saaks olla vaid hingerahu, mis aga antud kohtulahendiga ei ole saavutatav, jagamise viis ei ole õiglane, vaid on reaalselt kohaldamatu, seadusega mitte kooskõlas olev ega ka poolte huve arvestav. Kohus oleks pidanud nägema, et vaidlevate poolte läbisaamine on võimatu, aastate pikkune kohtuvaidluste jada ei ole tulemusi andnud ning ainuke võimalus on olnud kaasomandi lõpetamine; 6) on valesti kohaldatud materiaalõigust, jagades asja reaalosadeks, jättes ühe reaalosa omanikeks kostjad kaasomanikena. Kui seadus sätestab, et asja reaalosadeks jagamisel kuulub asi jagamisele kaasomanike vahel reaalosadeks, eeldatakse sellega, et kaasomandisse jagamise tulemusena enam midagi ei jää. Kinnistu ja sellel asuv maja on ehitatud kahe pere elamuks, mitte kolmele perele. Antud asjas on kolm kaasomanikku; 7) on jäetud nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata põhjendustel, et väljapakutud viisid ei ole õiglased. Maakohus oleks võinud jätta ka nii hageja nõude kui ka kostja vastuhagi rahuldamata, põhjusel, et jagamise viisid ei ole õiglased, sest sisuliselt jääb kõik samaks. Ikka on pooled samal kinnistul ning endiselt valitseb nende vahel vaen. Kohus, rahuldades kinnistu kaasomandi lõpetamise nõude, oleks pidanud rahuldama ka sauna osas kaasomandi lõpetamise, kui seda nõuavad nii hageja kui ka kostja. Apellandi arvates oleks õiglane ja kõigi kaasomanike huvidele vastav olnud jätta kinnistu temale ning pannes talle kohustuse hüvitada teistele kaasomanikele nende osade harilik väärtus. Apellant on elanud antud kinnistul kogu oma elu, vastustajatel on elu- ja töökohad mujal ja sisuliselt on tegemist suvitajatega. Selline kinnistu kasutamine vastustajate poolt on tekitanud ka probleeme kinnistul ning andnud põhjust vaenu tekkele; 8) on vääralt lahendatud menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise, kuivõrd sisuliselt on rahuldatud nii hageja kui ka vastuhageja nõude ja lõpetanud kaasomandi, mistõttu oleks kohus pidanud jätma kohtukulud poolte endi kanda.
3. Svetlana Gorjunova ning Maria Taratorina vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. veebruari 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kaebuses märgitud ainsatki tõendit, mida kohus väidetavalt vääralt hindas. Ka ei selgu, milles täpselt mingite tõendite väär hindamine avalduks. Samuti ei ole kaebuses näidatud ühtegi täpsemat menetlusõiguse normi, mida maakohus oleks justkui rikkunud. Ekslik on järeldus, et kohus on kohaldanud vääralt materiaalõigusnorme nähtuvalt AÕS § 76 lg-st 1 ja § 77 lg-st 2; 2) on väär järeldus, mille järgi ei ole kohus põhjendanud, miks ei oleks õiglane jätta asi hagejale; 3) on ekslik seisukoht, nagu pidanuks kohus rahuldama ka põhihagijärgse hageja hagi kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. AÕS § 76 lg-t 1 ja § 77 lg-t 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kaasomandi lõpetamise nõue koos asja jagamise viisi nõudega moodustavad ühe lahutamatu terviku. Ei ole 7 mõeldav kaasomandi lõpetamine, kui kohus ei aktsepteeri samas ka vastava menetlusosalise nõuet seoses asja jagamise viisiga. Kaasomandi lõpetamine asja jagamiseta ei ole võimalik. Arusaamatuks jääb apellandi nägemus sellest, nagu ei oleks kohus seotud menetlusosalise nõutud asja jagamise viisiga. Kohus saab lähtuda vaid sellest asja jagamise viisist, mida hageja või vastuhagejad on nõudnud; 4) on väärad ja tõendamata väited, nagu oleks vastuhagijärgsete hagejate poolne kinnistu kasutamine tekitanud kinnistul mingeid probleeme ning andnud põhjust vaenu tekkeks. Kohus on tuvastanud, et põhihagijärgse hageja versioon konfliktidest vms ei ole leidnud tõendamist. Väär on väide, et omanike vahel valitseb vaen. Kohus mõistis vastustajate hinnangul väga selgelt, miks on asjaosaliste vahel kohtumenetlused tekkinud, kes on selleks põhjust andnud jms. Ei saa nõustuda apellandi väitega, et kohtuvaidluste jada ei ole viinud kuhugi: tagajärjed on avaldunud ka selles, et P. Taratorin peab leppima kehtiva õiguskorraga. Kohus on põhjendatult lähtunud asjaosaliste suguvõsa aspektist, teades, et mõlemad pooled rõhutasid menetluses selle tähtsust; 5) on väär apellandi tõlgendus, vastavalt millele eeldaks asja jagamine reaalosades, et kaasomandisse jagamise tulemina midagi ei jää. AÕS regulatsioon ei takista asja jagamist selliselt, nagu kohus seda käesoleval juhul tegi. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-143-04 on leitud, et asja jagamise viisiks võib olla ka asja jagamine korteriomanditeks. Seega võib asja jagamisel kaasomand säilida ning see ei ole vastuolus AÕS § 77 lg-ga 2; 6) ei ole apellant motiveerinud, miks on väär kohtu seisukoht, et mõlemal poolel on olemas põhjendatud ja õigustatud huvi kinnistu suhtes. Ebaõige on apellandi väide, nagu jääksid asjaosalised tulevikus samale kinnistule, kuivõrd vaidlusalust kinnisasja ootab ees jagamine ehk tekivad eraldi kinnisasjad. Sauna osas on õigesti jäetud kaasomand lõpetamata, kuna kohtu hinnangul ei olnud esitatud asja jagamise viisid põhjendatud ja õiglased. Sauna ei olnud ega ole võimalik reaalosades jagada; 7) on paljasõnaline väide kohtukuludega ebaõige lahendamise kohta. Apellant ei viita menetlussättele, mida maakohus on kohtukulude kindlaksmääramisel väidetavalt rikkunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
6. Tartu Maakohtu menetluses oli P. Taratorini hagi S. Gorjunova ja M. Taratorina vastu kaasomandi lõpetamiseks ning S. Gorjunova ja M. Taratorina vastuhagi P. Taratorini vastu kaasomandi lõpetamiseks. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2 saab kohus valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud kas hagis või vastuhagis. Kuivõrd vastuhagi esitajad nõustusid vastuhagis kõigi kaasomandi jagamise viisidega, siis oli maakohus õigustatud jagama kinnisasja reaalosadeks selliselt, et ühe reaalosa omanikuks saab P. Taratorin (1/2 kinnisasjast) ning teise reaalosa kaasomanikeks saavad S. Gorjunova ja M. Taratorina (1/2 kinnisasjast) võrdsetes osades. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kinnisasja reaalosadeks jagamine oleks antud asjas kõige õiglasem ja võimaldaks kõige rohkem arvestada poolte huve. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, kas on täidetud kinnisasja reaalosadeks jagamise eeldused ehk otsusest ei selgu vastust küsimusele, kas kinnisasi on jagatav. 8 AÕSRakS § 13 lg 4 sätestab muu hulgas, et ehitise jagamine kaasomandi lõpetamisel ei või olla vastuolus ehitise olemusega ja maakorralduse nõuetega ning et ehitist võib jagada reaalosadeks vaid tervikuna. MaaKS § 13 lg 4 kohaselt on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Seega enne kinnisasja reaalosadeks jagamist tuleb kindlaks teha, kas maatüki ja elamu olemus võimaldavad neid reaalosadeks jagada. Elamu osas tuleb eelkõige kindlaks teha, kas ehitustehniliselt on võimalik elamut jagada nii, et eraldatud osad säilitaksid oma komplekssuse ja kasutusotstarbe ning neid on võimalik eraldi kasutada. Kinnisasja (nii maatüki kui elamu) reaalosadeks jagamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi ning põhjendatud võib olla ekspertiisi määramine. Maakohtu järeldus, et reaalosadeks jagamisel tuleb lähtuda varem nimetatud kohtulahenditest, millega reguleeriti asja kasutamise korda, on ebapiisav ning sellisel järeldusel põhinev otsustus jagada kinnisasi reaalosadeks võib olla ilmselt mitte täidetav.

§ 351

lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.

§ 400

lg 5 sätestab, et pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja võib arutada seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist.

§ 401

lg 1 näeb ette, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Antud asjas ei ole maakohus eelmärgitud menetlusõiguse norme järginud ja on rikkunud

§ 656lg 1 p 5 nõudeid.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tegema kindlaks, kas on täidetud kinnisasja reaalosadeks jagamise eeldused ning vastavalt sellele otsustama, kuidas kaasomand lõpetada. Alles siis, kui kinnisasja reaalosadeks jagamise eeldused on täidetud, saavad pooled läbida vastava menetluse kinnistu jagamiseks.

1. Maakohus leidis, et vallasasjaks oleva sauna kaasomandi lõpetamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu taoline järeldus ei ole põhjendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui kaasomanikud ei ole kaasomandi lõpetamise nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud ja kohtule on esitatud alternatiivselt kõik kaasomandi lõpetamise viisid, siis tuleb kaasomand üldjuhul lõpetada. Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, millistel kaalutlustel jättis kohus rahuldamata sauna osas kaasomandi lõpetamise nõude. Viide Riigikohtu 09.05.2006 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 ei ole asjakohane, kuna nimetatud asjas oli kohtule esitatud vaid üks viis kaasomandi lõpetamiseks ning kohtud leidsid, et see viis ei ole õiglane. AÕSRakS § 13 lg 6 viimase lause kohaselt on võimalik ka pärast 01.03.2006 kaasomandis oleva ehitisega teha kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid. Samuti tuleb maakohtul kindlaks teha, kas pooled on esitanud tähtaegselt avaldused maa ostueesõigusega erastamiseks ning milline kaasomandi lõpetamise viis on sauna puhul kõige otstarbekam ja õiglasem.
2. Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Andra Pärsimägi Egon Konsand 9 Üllar Roostoja 10