3-08-781/11

3-08-781 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-781 Haldusasi K.K. kaebus Tartu Vangla direktori 06.03.2008 käskkirja nr 14/301 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.06.2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.K. määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. juuni 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD 23.04.2008 saabus Tartu Halduskohtusse K.K. kaebus Tartu Vangla direktori 06.03.2008 käskkirja nr 1-4/301 tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga määrati K. K. le distsiplinaarrikkumise eest noomitus. Tartu Halduskohtu 22.05.2008 määrusega võeti K.K. kaebus menetlusse. 27.05.2008 esitas K.K. kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning palus peatada Tartu Vangla direktori 06.03.2008 käskkirja kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Vangla ei nõustunud 02.06.2008 vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Tartu Halduskohus jättis 03.06.2008 määrusega K.K. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-76-04 selgitanud, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Kohtul ei ole praeguses menetlusetapis alust asuda seisukohale, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või kaebus on kaebaja jaoks kindlasti perspektiivikas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 122 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Avaliku huvi arvestamine tähendab, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebuse esitajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele ja üldsusele. Antud juhul ei mõjuta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine oluliselt avalikku huvi ega kolmandate isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi kohtumenetluse ajal selliselt, et kaebaja õigused kohtumenetluse ajal ei saaks pöördumatult kahjustatud. Haldusakti täitmise peatamine esialgse õiguskaitse abinõuna on põhjendatud juhul, kui peatamata jätmise korral kaebuse esitaja tühistamisnõudega oma eesmärke täiel määral enam ei saavutaks. K.K. esialgse õiguskaitse taotlusest lähtudes ei ole alust asuda seisukohale, et tema õigused võivad kohtumenetluse ajal saada pöördumatult kahjustatud. Kaebuse esitaja ei ole oma esialgse õiguskaitse taotlust põhjendanud ega selgitanud, milles seisnevad tema isikule pöördumatut kahju tekkida võivad asjaolud. Tartu Vangla on selgitanud, et noomituse saanud kinnipeetavat isikut ei kohelda teistest kinnipeetavatest erinevalt, ta kannab karistust samadel alustel ja võrdsetes tingimustes teiste kinnipeetavate isikutega ning ka noomituse kehtivuse ajal on kaebajal õigus taotleda võrdselt teiste kinnipeetavatega vanglalt vangistusseaduses sätestatud soodustusi. Seega ei raskenda antud juhul vaidlustatud haldusakti ehk noomituse täitmise peatamata jätmine kohtuotsuse täitmist ega too kaebaja jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED K.K. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 03.06.2008 määruse ning teha uue määruse, millega rahuldada taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks kaitsta kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi kohtumenetluse ajal selliselt, et kaebuse esitaja õigused ei saaks pöördumatult kahjustatud. Antud juhul on kahjulik tagajärg juba saabunud. Tartu Vangla direktor on 11.03.2008 käskkirjaga keeldunud lubamast kaebuse esitajat lühiajalisele väljasõidule, tuues ainsaks põhjenduseks vaidlusaluse käskkirja ehk noomituse kehtiva distsiplinaarkaristusena. Samuti on kaebuse esitajal avanemas võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks, mida võib samuti pöördumatult kahjustada kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Kohtuistung käesolevas asjas toimub alles 24.09.2008 ning selle aja jooksul võib Tartu Vangla tulenevalt kehtivast karistusest kohaldada erinevaid rangemaid meetmeid kaebuse esitaja suhtes. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei keeldutud K. K. le lühiajalisele väljasõidule loa andmisest mitte ainult kehtiva distsiplinaarkaristuse tõttu, vaid ka väljasõidu eesmärk ei olnud kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. K. K. le ei saanud lühiajalisele väljasõidule loa andmata jätmine tekitada pöördumatuid kahjustusi, kuna vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 1 2 alusel võib vangla direktor anda kinnipeetavale loa lühiajaliseks väljasõiduks. Sellise loa andmise kohustust vanglal ei ole. Samuti ei ole õige K.K. väide, et kehtiv distsiplinaarkaristus võib saada takistuseks tema enne tähtaega vangistusest vabastamisel. 12.09.2008 jättis Tartu Maakohus K.K. vangistusest enne tähtaega elektroonilise järelevalvega vabastamata vaatamata sellele, et temal ei olnud sel hetkel ühtegi distsiplinaarkaristust. Kui kohus on veendunud, et kinnipeetav on valmis vabadusse pöörduma, siis ei saa selle takistuseks olla distsiplinaarkaristusena määratud noomitus. K.K. õigusi ei saa rikkuda ega talle pöördumatuid tagajärgi tekitada asjaolu, et isik, keda on süüdi mõistetud, peab vangistuses viibima kohtu poolt mõistetud aja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Tulenevalt HKMS §-st 37 lg 3 lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendatult viidanud sellele, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. HKMS § 121 lg 1 kohaselt võib halduskohus teha määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on seega kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi kohtumenetluse ajal selliselt, et kaebaja õigused kohtumenetluse ajal ei saaks pöördumatult kahjustatud. Haldusakti täitmise peatamine esialgse õiguskaitse abinõuna on põhjendatud juhul, kui peatamata jätmise korral kaebuse esitaja tühistamisnõudega oma eesmärke täiel määral enam ei saavutaks. Lähtudes K.K. esialgse õiguskaitse taotlusest on halduskohus õigesti leidnud, et ei ole alust asuda seisukohale, et tema õigused võivad kohtumenetluse ajal saada pöördumatult kahjustatud. Kaebuse esitaja ei ole oma esialgse õiguskaitse taotlust põhjendanud ega selgitanud, milles seisnevad tema isikule pöördumatut kahju tekkida võivad asjaolud. Tartu Vangla on selgitanud, et noomituse saanud kinnipeetavat isikut ei kohelda teistest kinnipeetavatest erinevalt, ta kannab karistust samadel alustel ja võrdsetes tingimustes teiste kinnipeetavate isikutega ning ka noomituse kehtivuse ajal on kaebajal õigus taotleda võrdselt teiste kinnipeetavatega vanglalt vangistusseaduses sätestatud soodustusi. Seega ei raskenda antud juhul vaidlustatud haldusakti ehk noomituse täitmise peatamata jätmine kohtuotsuse täitmist ega too kaebaja jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Määruskaebuses esitatud väide selle kohta, et noomituse olemasolu on juba põhjustanud kaebuse esitajale pöördumatuid tagajärgi tulenevalt sellest, et kehtiv distsiplinaarkaristus on olnud ainsaks aluseks, mille tõttu keelduti 11.03.2008 käskkirjaga kaebajat lühiajalisele väljasõidule lubamast, ei ole põhjendatud. Tartu Vangla poolt 25.06.2008 ringkonnakohtule edastatud 11.03.2008 käskkirja nr 1-4/322 põhjendustest nähtuvalt ei ole 06.03.2008 määratud noomitus olnud ainsaks ja põhiliseks aluseks K. K. le lühiajalise väljasõidu loa väljaandmisest keeldumisel. Nimetatud käskkirjas on lisaks noomituse olemaolule ära märgitud ka see, et Tartu Vangla direktor hindas taotluse läbivaatamisel muuhulgas kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo liiki ja iseloomu ning karistusaja pikkust, tingimisi karistuse täitmisele pööramise tinginud asjaolusid, seda, kas väljasõiduplaanis püstitatud eesmärgid on täidetavad vanglas või vangla vahendusel, samuti ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega ei ole kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu olnud ainsaks põhjuseks, miks jäeti rahuldamata kinnipeetava 3 taotlus lühiajalisele väljasõidule lubamiseks. Samuti ei saa ka Vangla Sisekorraeeskirja §-de 82 lg 1 ja 83 ning VangS § 32 lg 4 järgi olla üksnes kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu selliseks asjaoluks, mille esinemine alati annab aluse keelduda lühiajalise väljasõidu loa andmisest. Veenev ei ole määruskaebuse esitaja väide, et kehtiv distsiplinaarkaristus võib saada takistuseks tema enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel. Vastustaja on oma vastuses määruskaebusele põhjendatult välja toonud selle, et isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustab maakohus, hinnates kõiki olemasolevaid tõendeid ja asjaolusid kogumis, ning ainuüksi distsiplinaarkaristuse olemasolu ei pruugi selles osas takistuseks olla, eriti arvestades seda, et Tartu Maakohus jättis
3. a K.K. vangistusest enne tähtaega vabastamata ka siis, kui K. K. l kehtiv distsiplinaarkaristus puudus. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja välja toonud ega põhjendanud seda, millised on need väidetavad rangemad meetmed ja sanktsioonid, mida Tartu Vangla võib K.K. suhtes kohaldada tulenevalt temal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolust. Tartu Vangla on asja materjalidest nähtuvalt selgitanud, et noomituse saanud kinnipeetavat ei kohelda teistest kinnipeetavatest erinevalt, ta kannab karistust samadel alustel ja võrdsetes tingimustes teiste kinnipeetavate isikutega ning ka noomituse kehtivuse ajal on kaebajal õigus taotleda võrdselt teiste kinnipeetavatega vanglalt vangistusseaduses sätestatud soodustusi. Vastavalt HKMS §-le 122 lg 5 on käesolev määrus lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. Viivi Tomson Agu Timmi 4 Maili Lokk