Käesolevas maksuasjas on tehingute kohta vormistatud raamatupidamise algdokumendid ajendanud kontrollima nendel märgitud asjaolude olemasolu tegelikkuses. Suurema kaaluga saavad olla siinjuures tõendid, mida maksuhaldur kogub väljaspool maksukohustuslase mõjusfääri. Vastustaja leiab, et põhjendamata on kaebaja nõue kinnitada tõenditega kolmanda isiku ütlusi. AS Betox Group juhatuse liige Vladimir Životnikov on kriminaalasjas nr 04930000184 andnud 01.09.2005 seletusi, et suhtles OÜ-st Tiptronik Aleksandriga ning selgitas, et AS Betox Group tegelikkuses teenuseid ei võõrandanud ja OÜ Tiptronik poolt ülekantud summad tagastas selle tegelikule omanikule. V. Životnikovi poolt maksuhaldurile 15.02.2007 antud seletuste kohaselt ei ole AS Betox Group osutanud valve ja videovalve ja tuletõrjesignalisatsiooni tehniliste seadmete hooldustöid lepingu nr 09/H-17 alusel, ei ole taastanud Muuga sadama tuletõrje sprinklersüsteemi korrasoleku taastamistöid, Muuga Sadama kaidel tuletõrjesignalisatsiooni paigaldust, elektrikaablite ja elektrikilpide paigaldust Peterburi tee 81 asuvas tsehhis, hoonele Pirni 6 plastakende paigaldust ega seadmete paigaldust Sõpruse 222, Fosforiidi 20, Tuleraua 20, Saviliiva 12, Pärnu mnt 462, Pae 59. V. Životnikov kinnitab maksuhaldurile, et esitas OÜ-le Tiptronik fiktiivseid arveid, et OÜ-st Tiptronik suhtles A. Jurtšenkoga ja sularaha tagastas ise või Igor Halini kaudu. Samas kriminaalasjas OÜ Carmenta juhatuse liikme Ilja Levkovi 18.01.2005 ülekuulamise protokollist tulenevate seletustega kui ka OÜ-de Alferro ja OÜ Scull juhatuse liikme ning OÜ Recotrade esindaja Hugo Jervani 18.01.2005 ülekuulamise protokollist tulenevate seletustega leiavad kinnitust V. Životnikovi ütlused raha ülekannetest nende äriühingute kontodele fiktiivsete arvete alusel ning kooskõlastatud tegevusest sularaha väljavõtmises ja tagastamises V. Životnikovile. Maksuhalduril puudub alus kahelda kriminaalasjas antud isikute tunnistustes asjaolude kohta, mis võivad tuua neile kaasa karistuse või suurendada seda. Ka on nende isikute ütlused omavahel seoses ning neid ütlusi kinnitavad maksuasjas kogutud muud tõendid. Puudub alus kahelda V. Životnikovi ütlustes, kuna neid ütlusi kinnitavad rahade liikumised AS Betox Group, OÜ-de Recotrade, Carmenta, Alferro ja Scull kontodel ning nende äriühingute esindajate seletused. Maksuhaldur on teinud järeldusi maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta hinnates kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Kaebaja on kaebuses liigselt keskendunud tõendite vaieldavusele, kuid on jätnud esitamata asjaolud, mis tehingute toimumist AS-ga Betox Grupp kinnitada võiksid. Maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolude pinnalt on maksuhaldur asunud seisukohale, et väljamakseid AS-le Betox Group on tehtud üksnes fiktiivsete arvete alusel, millega on toime pandud maksupettus eesmärgil vähendada alusetult riigieelarvesse tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ning viia ettevõttest välja maksuvabalt käibevahendeid. Sellest tulenevalt puudub OÜ-l Tiptronik AS Betox Grupp arvete alusel käibemaksu mahaarvamise õigus summas 169 071 krooni. AS Betox Grupp arvete alusel on kaebaja teinud väljamakseid ja kuna kaebaja ei ole tegelikult teenust saanud (töid tegi kaebaja oma jõududega või hõlmates musta tööjõudu), siis nendelt väljamaksetelt kui ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt kuulub tasumisele tulumaks, mis on kokku 344 735 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED 1.
lg 1 kohaselt maksuhaldur kontrollib selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust, lg-st 2 tulenevalt maksuhalduri ülesandeks on muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. 8 Vaidlustatud maksuotsuse tegemise aluseks on olnud
lg 1 p 2 ning § 95 lg 1.
lg 1 p 2 kohaselt maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. Tulenevalt
Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus Põhja MTK 20.11.2007. a maksuotsuse nr 125/745 formaalse õiguspärasuse üle, st OÜ Tiptronik ei ole seadnud kahtluse alla maksuhalduri pädevust nimetatud otsust teha, tema poolt haldusakti üldiste vorminõuete järgimist ega ka iseenesest maksusummade määramise õiguslikku alust ja metoodikat, samuti ei ole ta tõstatanud küsimust maksunõude aegumisest. Ka kohus on seisukohal, et selles osas ei ole kaevatud maksuotsusele mingeid etteheiteid, sealjuures on otsus põhjalikult õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud ning vastab nii
§-s 46 sätestatud kui ka üldiselt haldusaktile esitatavatele nõuetele. Maksuotsuse parema jälgitavuse ja arusaamise huvides on selles toodud otsuse sisukord, eraldi alajaotustes on toodud välja loogilises järjestuses OÜ Tiptronik ja AS Betox Group vahelised tehingud, OÜ Tiptronik objektid, isikute seletused tähtsust omavate asjaolude kohta, raha liikumise skeem ja seda kinnitavad tõendid, faktiliste asjaolude analüüs ja maksuhalduri järeldused, maksusummade määramise õiguslik alus ja metoodika jne. Seega on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kaebaja on leidnud, et vastustaja on ebaõigesti hinnanud kogutud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud seadust ning teinud seetõttu põhjendamatud järeldused ja nende alusel määranud alusetult täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad. Kaebaja väidab, et kõik tööd, mille teostamine on maksuhalduri poolt kahtluse alla pandud, on tegelikult teostatud, mida kinnitavad objektiivsed tõendid - vastavad lepingud, hinnapakkumised, tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, arved ja arvete alusel tasumine. Ta on seisukohal, et OÜ Betox Grupp esindaja Vladimir Životnikovi väide sularaha tagastamise kohta OÜ-le Tiptronik on paljasõnaline ning vastuolus nende objektiivsete tõenditega. Seega, nähtuvalt vaidlustatud maksuotsusest, kaebusest ja selle kohta esitatud vastulausest on käesoleval juhul pooltevahelise vaidluse põhiküsimus revisjoni käigus kogutud tõendite hindamise ja nende põhjal järelduste tegemise õigsus ehk maksuotsuse sisuline õiguspärasus. 2. Vastavalt
§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttele maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Samas maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid, olemata maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
lg 1 kohaselt on tõendiks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sh maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult jt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Samas tulenevalt
lg-st 2 maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. RPS § 7 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema samas sättes loetletud andmed. Tehingute hindamist ja arvesse võtmist puudutavad sätted on koondunud
8 ptk 1. jakku: seaduse või heade kommetega vastuolus olevad, tühised ja teeseldud tehingud leiavad kajastamist §-s 83, sh lg 4 järgi teeseldud tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui 9 teeseldud tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Tulenevalt
§-st 84, kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Järelikult majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt maksuhaldur võib maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma lähtudes tehingu tegelikest majanduslikest tagajärgedest. Neist sätetest tuleneb ka põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole kindlalt ettemääratud jõudu, vaid kõiki tõendeid tuleb hinnata nende koostoimes ja vastastikuses seoses. Seega ka nn objektiivsetesse tõenditesse - raamatupidamise algdokumentidesse saab ja tulebki suhtuda skeptiliselt ning igal konkreetsel juhul tuvastada, kas need ikka kinnitavad väidetud majandustehingute toimumist või on teeseldud, fiktiivsed. 3. Antud juhul kaebaja vaidlustab AS-ga Betox Group alltöövõtu korras tehtud tehingutelt käibemaksu ja tulumaksu määramise, leides, et maksuhaldur on vääralt hinnanud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud seadust, jättes tähelepanuta nn objektiivsed tõendid. Kaevatud maksuotsuses on Põhja MTK märkinud, et ta on revisjoni käigus tuvastatud faktiliste asjaolude, esitatud suuliste seletuste, saadud informatsiooni ning kogutud tõendite analüüsimisel ja nende kogumis hindamisel asunud seisukohale, et AS Betox Group poolt OÜ-le Tiptronik väljastatud arved on fiktiivsed ning nende alusel töid teostatud ei ole, samuti ei ole OÜ Tiptronik poolt AS-le Betox Group teostatud raha ülekanded seotud väljastatud arvetel näidatud teenuste osutamisega. Revisjoni käigus on tõendatud, et AS Betox Group ei ole teostanud OÜ-le Tiptronik teenuseid ja OÜ Tiptronik ei ole teenust saanud, mistõttu loetakse tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis maksustatakse tulumaksuga. Analoogselt on Põhja MTK leidnud ka tulumaksu osas: OÜ Tiptronik arvas oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha AS Betox Group arvetel märgitud käibemaksu summas 169 071 krooni tehingutelt, mida tegelikkuses ei ole toimunud. OÜ-l Tiptronik puudus seaduslik alus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust eeltoodud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvamiseks. Maksuhaldur on kontrollimise käigus tuvastanud, et AS Betox Group ei ole osutanud teenuseid OÜ-le Tiptronik ning AS Betox Group arvetel märgitud teenuseid ei ole OÜ Tiptronik AS-lt Betox Group saanud, järelikult ei ole AS Betox Group arvete näol tegemist nõuetekohase algdokumendiga sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning OÜ Tiptronik on esitanud august 2004 kuni juuli 2005 käibedeklaratsioonides valeandmeid kokku summas 169 071 krooni.
lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus leiab, et OÜ Tiptronik ei ole suutnud kohut veenda, et teda on koheldud õigusvastaselt ja ebaõiglaselt ning et maksuhaldur oleks süüdi nendes rikkumistes, mida kaebaja on väitnud. Küll on OÜ Tiptronik pannud aga toime maksuotsuses konkreetselt osundatud KMS ja TMS rikkumised – see on kohtu arvates piisavalt leidnud tõendamist ja põhjendamist. Ka on nende tõendite valguses õige Põhja MTK järeldus, et kaebuse esitaja tegevus sai olla ainult ettekavatsetud ja tahtlik. Kaevatud maksuotsus on lisaks formaalsele õiguspärasusele ka sisuliselt õiguspärane. Kohus peab vajalikuks kokkuvõtlikult märkida, et ta nõustub põhimõtteliselt vastustaja suuliste ja kirjalike seisukohtadega, kuid asja mahukust ja vastustaja üksikasjalikku tõendite analüüsi (kohus on neid väiteid ja tõendeid kontrollinud ning lisanud maksuhalduri seletuses toodud tõenditele ka viited vastavatele toimiku lehekülgedele) arvestades ei pea otstarbekaks ega vajalikuks kõike üle korrata. Kohus rõhutab eelkõige alljärgnevat.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.