KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2317 Haldusasi A. M.

) §-ist 32 ja Vangla Sisekorraeeskirja §-dest 82 lg 2, 83 p 4 ning otsustuses on välja toodud vastavad kaalutlused. Kaebuse kohaselt on Tartu Vangla õigusvastaselt keeldunud kaebajale loa andmisest lühiajalisele väljasõidule ning tekitanud talle varalist kahju seoses vangla poolse lohaka ja ükskõikse suhtumisega. Kaebaja on mitmeid kordi pöördunud vangla poole taotlusega võimaldada kohtumist perekonnaga ning uuendada juhilubade kehtivust.

§-ist 60 tuleneb vanglal otsene kohustus aidata kaebajat isikliku elu korraldamisega ja dokumentide vormistamisega. Kaebaja on tasunud meditsiinikomisjoni tasu ja juhilubade vahetuse eest ning vanglast vabanedes tuleb kanda lisakulutusi – kõik uue juhiloa taotlemisega seonduvad kulutused. Kaebaja loeb vastustaja süül tekkinud kahjuks meditsiinikomisjonis tasutud 350 krooni ja lubade vahetuse eest tasutud summa 380 krooni, mis on kaebajal tasutud. Seoses sellega, et teda ei lubatud vangla poolt Autoregistrikeskusesse dokumentide vormistamiseks, jäid kaebajal tähtaegselt juhiload vormistamata ning kaebajal tuleb tasuda täiendavalt vanglast vabanedes sõiduauto teooriaeksami eest 800 krooni, juhtimiseksami eest 800 krooni, riigilõivu 50 krooni, õppemaks autokoolis 8000 krooni ning kahe tööpäeva eest maksumus 900 krooni. Kaebaja hindas kogu kahju 11 280 kroonile. 2. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuse kohaselt on vangla direktor lähtunud lühiajalise väljasõidu taotluse läbivaatamisel ja otsustamisel

§-ist 32 lg 2 ning toonud välja põhjendused ja õiguslikud alused väljasõidule loa andmisest keeldumise kohta 13.09.2007 käskkirjas nr 1-4/

1. Kaebaja on märkinud taotluses väljasõidu ajaks neljanda kvartali, mis algab oktoobrikuus. Isegi juhul, kui kaebaja väljasõidutaotlus oleks rahuldatud ja kaebaja oleks oktoobrikuus väljasõidule lubatud, oleks kaebaja olukorras, kus ta pidanuks juhtimisõiguse taastamiseks sooritama vajalikud eksamid, kuna juhilubade kehtivusest möödus aastane tähtaeg 10.09.
2. Muud kaebuses märgitud kulutused tuleb kanda ka siis, kui toimub juhilubade korraline ja tähtaegne vahetamine. Kahju hüvitamist saab nõuda isik, kellele on kahju tekitatud, antud juhul ei ole vangla kaebajale kahju tekitanud. HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus jättis
4. veebruari 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole Tartu Vangla rikkunud kaebaja õigusi loa andmisest keeldumisega lühiajalisele väljasõidule. Tartu Vangla direktori käskkiri on kaalutletud, piisavalt motiveeritud, antud välja pädevuse piires ning vastab haldusakti nõuetele, mistõttu on haldusakt õiguspärane. Asjaolul, et kaebajal on tähtaegselt juhiload vahetamata, ei ole seost kaevatava haldusaktiga. Kaebaja on taotluses märkinud väljasõidu sooviks
5. aasta IV kvartal, mille kohaselt võinuks lühiajaline väljasõit toimuda oktoobrikuus, kuid juhilubade kehtivusest möödus aastane tähtaeg 10.09.
6. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 44 reguleerib juhtimisõiguse taastamist, mille lg 3 kohaselt kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria2 ja sõidueksami. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga, et antud juhul poleks kaebajal olnud võimalik oma eesmärki saavutada ka juhul, kui talle oleks võimaldatud vangla poolt lühiajaline väljasõit. Kohus leidis, et kaebaja abikaasa poolt väidetavalt tasutud meditsiinikomisjoni ja lubade vahetuse tasu, s. o 350 krooni ja 380 krooni, on tasutud vabal tahtel ennatlikult ning veendumata, kas kaebaja saab oma eesmärki realiseerida ning kas vangla annab väljasõiduks loa või mitte. Ülejäänud summad, mida kaebaja taotleb vanglalt välja mõista, on suunatud tulevikule, mida kaebaja võiks tasuda, kui ta kord vanglast vabaneb ja asub juhtimisõigust taastama. Summasid, mis puudutavad teooria- ja juhtimiseksami sooritamist, riigilõivu ja õppemaksu tasumist autokoolis, ei saa käsitleda kahjuna ega lugeda seonduvaks kaevatava haldusaktiga. Kohus pidas usaldusväärseks vastustaja esindaja väidet kohtuistungil, et kui kaebaja oleks taotlenud õigeaegselt ja nõuetekohaselt vangla abi isiklike dokumentide, s. o uute juhilubade vormistamiseks, ei oleks vangla abist keeldunud. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada. Antud asjas on täitmata kahju hüvitamise nõude eeldused ning kohus jättis kaebuse rahuldamata kogu nõude osas. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. A. M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
8. veebruari 2008 kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudutab kaebus A. M. ile tekitatud kahju, mitte lühiajalise väljasõidu taotluse mitterahuldamist; 2) ei näinud vangla ette väljasõitu ja lubade vahetust. Load asusid Tartu Vanglas toimikus. Kaebajal ei lubatud lubasid vahetada 1 aasta jooksul. Seoses sellega kandis kaebuse esitaja kahju näidatud ulatuses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida; 3) kulub kaebajal liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamiseks 2 tööpäeva, lisaks on ta kandnud kulusid seoses meditsiinilise tõendi maksumusega. Nende kulutuste tegemisega on kahju kandnud ka kaebaja pere; 4) ei andnud vangla kaebajale mingisugust alternatiivi, näiteks sõita lubade vahetusele kasvõi konvoiga.

§ 60

kohaselt tuleb kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistada kinnipeetavat majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel.

1. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige, et apellandi juhiload asuvad vanglas tema isiklikus toimikus.

§ 15

lg 1 kohaselt võetakse kinnipeetava vanglasse vastuvõtmisel temaga kaasas olnud isikut tõendavad dokumendid vangla poolt hoiule. Hoiule võetud dokumente hoitakse kinnipeetava isikliku toimiku lõpus olevas suletud ümbrikus kuni tema vangistusest vabanemiseni (justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSE) § 28 lg 31 p 1). Vangla ei pidanud teadma, et apellandi juhtimisõiguse tähtaeg hakkab lõppema, küll aga pidi seda teadma 3 apellant ise. Juhilube on võimalik vahetada aasta jooksul pärast nende kehtivusaja lõppemist, kuid ka selle aasta jooksul ei ilmutanud apellant vähimatki huvi oma juhtimisõiguse vastu; 2) on ebaõige väide, et vangla ei lubanud apellandil tervelt aasta jooksul lube vahetada. Apellant ei ole sel eesmärgil kordagi taotlenud väljasõitu ega väljaviimist ega ole sellise sooviga pöördunud ühegi vangla ametniku poole ei suuliselt ega kirjalikult. Juhilubade vahetamise soovist tegi apellant esmakordselt juttu alles 15.08.2007 taotluses, milles apellant avaldas soovi väljasõiduks 4. kvartalis ning märkis peamise väljasõidu eesmärgina pere külastamise, kuna talle sündis lapselaps ning „võimalusel“ soovis läbida ka meditsiinilist komisjoni, sest juhilubade välja vahetamise „aeg on käes“. Kuna VSE § 80 lg 2 kohaselt otsustatakse väljasõidutaotluse rahuldamine ühe kuu jooksul taotluse saamisest alates, ei saanud apellant mõistlikult oodata, et tema taotlus kiiremini läbi vaadatakse ja ta pidi juba taotluse esitamise ajal arvestama sellega, et väljasõidutaotluse esitamine ei pruugi täita tema poolt soovitud eesmärki; 3) tõlgendab apellant ebaõigesti

§ 60

, mille kohaselt tuleb kinnipeetavat abistada majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu või selle puudumine ei kuulu isiku n.ö esmavajaduste alla, mille taotlemisel peaks vangla aktiivsust üles näitama; 4) on apellant halduskohtu istungil kinnitanud, et tema ise ei ole lubade vahetamisega seonduvaid kulutusi kandnud. Riigilõivu 350 krooni meditsiinikomisjoni läbimise ja 380 krooni juhilubade vahetamise eest tasus tema abikaasa enne, kui oli selge, kas apellant üldse väljasõidule pääseb. Seega on õige halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole nimetatud summade tasumine seotud vangla otsustusega apellanti väljasõidule mitte lubada; 5) ei saa riigilõivu tasumisele tehtud kulutusi pidada apellandile tekitatud kahjuks, kuna riigilõivu tasunud isikul on riigilõivuseaduse § 12 lg 1 alusel õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil apellandile, et selleks tuleb abikaasal esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
3. Vastavalt RVastS §-ile 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Seega lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas kaebaja poolt nimetatud avaliku võimu kandja tegevus (tegevusetus) põhjustas talle väidetavat kahju, kas esineb vältimatu põhjuslik seos tekitatud kahju ja tegevuse (tegevusetuse) vahel ning, kas tegevus (tegevusetus) oli õigusvastane.
4. Kaebaja väitel seisneb kahju selles, et tema abikaasa tasus mais 2007 tasu meditsiinilise komisjoni eest 350 krooni ja lubade vahetuse eest 380 krooni. Samuti käsitleb kaebaja kahjuna neid summasid, mida ta tulevikus oletatavasti peaks maksma, kui ta soovib saada juhilube – teooriaeksami tasu 800 krooni, tasu juhtimiseksami eest 800 krooni, riigilõiv 50 krooni, õppemaks autokoolis 8000 krooni ning kahe tööpäeva maksumus 900 krooni. 4 Kaebaja ei ole tõendanud seda asjaolu, et tema abikaasa üldse oleks tasunud mais 2007 väidetavaid summasid. Tema enda väitel on tasumist tõendavad kviitungid kadunud ja abikaasal ei ole õnnestunud neid leida (tl 28). Seega ei ole kaebajal tekkinud varalist kahju 730 krooni ulatuses (tasu meditsiinilise komisjoni eest 350 krooni ja lubade vahetuse eest 380 krooni). Vastavalt VÕS §-ile 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega iseenesest kaebaja nõue hüvitada tulevikus juhilubade saamiseks kantavad kulutused võib olla kahju hüvitamise nõue.
5. Kaebaja väitel oli tegevuseks, millega talle kahju tekitati (s. o mille tõttu tal on vajadus taotleda uusi juhilube) see, et Tartu Vangla ei andnud talle luba lühiajaliseks väljasõiduks, s. o sisuliselt on ta vaidlustanud Tartu Vangla direktori
6. septembri 2007 käskkirja (tl 5). Kaebaja on ise ka kohtuistungil taotlenud
7. septembri 2007 käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja kahju hüvitamist (tl 46).
8. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et Tartu Vangla on 13.09.2007 käskkiri nr 1-4/1063 on õiguspärane ja puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Tartu Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud otsuses esitatud põhjendustega ja ei korda neid, kuna ka apellant ei ole oma apellatsioonkaebuses esitanud väiteid seoses sellega, et halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse tunnistada Tartu Vangla on 13.09.2007 käskkiri õigusvastaseks.
9. Apellatsioonkaebuses esitaud väite kohaselt on Tartu Vangla olnud tegevusetu, sest tema juhiload asusid Tartu Vanglas toimikus, kuid kaebajal ei lubatud lubasid vahetada 1 aasta jooksul pärast nende kehtivuse lõppemist; samuti ei võimaldatud kaebajale mingisugust alternatiivi, näiteks sõita lubade vahetusele kasvõi konvoiga, ning sellega on rikutud

§ 60

. 12.

§ 60

kohaselt lg 1 kohaselt kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Nähtuvalt seaduse sõnastusest, tuleb kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistada teda tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel, kuid mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu või selle puudumine ei kuulu isiku selliste majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste hulka, mille lahendamisel tuleb talle vangla poolt abi osutada. 13. Seega ei tulene

§-ist 60 lg 1 Tartu Vanglale kohustust ise kontrollida seda, kas kinnipeetava juhilubade kehtivusaeg hakkab lõppema ja vajaduse korral lubada teda sõita lubade vahetusele. Vastava taotluse peab soovi korral esitama siiski kinnipeetav ise ja kinnipeetav peab olema hoolas ning vastava taotluse esitama tähtaegselt. Apellant ei ole sel eesmärgil kordagi enne 15.08.2007 taotlenud väljasõitu ega väljaviimist ega ole sellise sooviga pöördunud ühegi vangla ametniku poole ei suuliselt ega kirjalikult. 15.08.2007 taotluses avaldas apellant soovi väljasõiduks

1. kvartalis ning märkis peamise väljasõidu eesmärgina pere külastamise ja võimalusel soovis läbida ka meditsiinilist komisjoni, sest peab juhiload välja vahetama (tl 6). Kuna apellandi juhilubade kehtivusest möödus aastane tähtaeg 10.09.2007, siis oli ta ise oma taotluse esitamisel hooletu, sest taotledes väljasõitu
2. kvartalis ja täpsustamata, et tema juhilubade vahetamise tähtpäev saabub 10.09.2007, ei teadnud Tartu Vangla midagi sellest, et apellandil on vajadus väljasõiduks juba enne 10.09.2007, s. o juba enne
3. kvartali algust. 5 Lähtudes eeltoodust, puudub Tartu Vangla tegevus (tegevusetus), mille tagajärjel oleks apellandil tekkinud tema poolt väidetud kahju. Seega puudub objektiivne teokoosseis ning halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja nõude kahju hüvitamiseks.
4. Apellant oli vabastatud riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust apellatsiooniastmes ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 6 Viivi Tomson