← Eesti

3-07-2378/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2378 Haldusasi V. M. i kaebus Tallinna Vangla direktori
  2. novembri 2007 käskkirja nr 1288-d õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  3. märtsi 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus V. M. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  4. mai 2008 Menetlusosalised Apellant V. M. Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Svetlana Meister RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
  5. märtsi 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
  6. maist
  7. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  8. V. M. esitas halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 27.11.2007 käskkirja nr 1288-d, millega teda karistati VangS § 67 p 1, 2 ja Tallinna Vangla kodukorra p 13.1.2 rikkumise eest 9-ööpäevase kartseriga, õigusvastaseks tunnistamiseks. Käskkirja kohaselt pani V. M. toime distsipliinirikkumised, mis seisnesid selles, et ta 31.10.2007 kell 09.10 keeldus minemast talle määratud kambrisse nr 7 ja kell 15.00 ei asunud kontrollimise ajal talle määratud kambris nr 7, vaid kambris nr
  9. Arvestades, et karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole, V. M. pani toime raske režiimi rikkumise vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumatuse näol ning takistas vanglaametnike teenistuskohustuste täitmist, mis ohustas vangla julgeolekut, kuna V. M. omab teatud mõjuvõimu kaaskinnipeetavate suhtes, kes samamoodi ei täida vangla administratsiooni korraldusi, valiti karistuseks üheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamine, mis on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Kaebaja väitel ei ole ta käskkirjas kirjeldatud rikkumist toime pannud. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb selles, et distsiplinaarkaristus võib negatiivselt mõjutada tema võimalusi saada soodustusi ning tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.
  10. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune käskkiri on antud pädeva isiku poolt, on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu. Kaebaja on pannud toime VangS § 67 p 1, 2 rikkumise. Tallinna Vangla valvur Andrei Mironov on koostanud ettekande nr 2340 selle kohta, et 31.10.2007 kell 09.10 keeldus kaebaja minemast talle määratud kambrisse nr
  11. Julgeolekuosakonna spetsialist Sergei Reut on koostanud ettekande nr 2358 selle kohta, et 31.10.2007 kell 15.00 keeldus kaebaja minemast temale määratud I-sektsiooni kambrisse nr 7, vaid viibis kambris nr
  12. Järelvalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja Oleg Romanovski on koostanud ettekande selle kohta, et kaebaja on 31.10.2007 sooritanud raske distsipliinirikkumise. Inspektor-kontaktisiku Jaanis Erbe koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus, viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ning ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. HALDUSKOHTU LAHEND
  13. Tartu Halduskohus jättis 10.03.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebaja väide, et ta viis oma asjad kambrist nr 4 kambrisse nr 7 ja kontrollimise ajal lihtsalt viibis kambris nr 4, kuna sektsioon oli lahtine, ümber lükatud valvur A. Mironovi ettekandega, et 31.10.2007 kell 09.10 keeldus kaebaja minemast talle määratud kambrisse nr 7 ja spetsialist S. Reuti ettekandega, et 31.10.2007 kell 15.00 keeldus kaebaja minemast temale määratud I-sektsiooni kambrisse nr
  14. Ka 31.10.2007 õiend kinnitab, et kaebaja viibis kell 15.00 kambris nr 4, mitte nr 7, kus tal julgeolekuga probleeme ei ole. Tallinna Vangla korrapidaja 31.10.2007 ettekande kohaselt andis korralduse kinnipeetavate (25 isikut) ümber paigutamiseks I-sektsiooni teistesse kambritesse julgeolekuspetsialist S. Reut. Osad kinnipeetavad, nende seas ka kaebaja, keeldusid minemast määratud kambritesse. Kaebaja on rikkunud VangS § 67 p 1 ja 2 tulenevaid kinnipeetava kohustusi, nimelt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Kogutud kirjalike tõendite ning tunnistajate Sergei Reuti, Andrei Mironovi ja Anton Kaetri ütlustega on täielikult tõendatud kaebaja süü 31.10.2007 vanglaametnike seaduslike korralduste mittetäitmisel ja seda pikaajaliselt, s.o rohkem kui kuue tunni vältel. Tunnistajate ütlustega on ümber lükatud kaebaja väited, et ta täitis vanglaametnike korraldust. Kaebaja väiteid ei kinnitanud isegi mitte tunnistaja A. Kaetri, kelle ülekuulamist taotles kaebaja ise. Kaebaja on huvitatud distsiplinaarkaristuse kustutamisest isiklikel eesmärkidel (ennetähtaegseks vabastamiseks) ja seega ei saa võtta arvesse tema ütlusi, mis on vastuolus teiste tõenditega. Käskkirjas on märgitud kaalutlused otsuse tegemiseks ja karistusmäära valikuks. Üheksaks ööpäevaks kartserisse paigutamine on antud distsiplinaarrikkumise puhul igati proportsionaalne. Liiga leebe karistusmäär ei ole mõttekas eesmärgi suhtes, milleks on 2 vahistatu suunamine õiguskuulekale käitumisele. Karistuse määramisel on samuti arvestatud, et rikkumine oli tahtliku iseloomuga, intensiivne ja pikaajaline. Vastustaja on järginud VangS §-des 63-64 sätestatut. Distsiplinaarkaristuse valikul on VangS § 63 lg 3 kohaselt arvesse võetud vangistuse täideviimise eesmärki. Käskkirja andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Käskkiri on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  15. V. M. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja kõnealust distsipliinirikkumist toime pannud. Kuni vaidlusaluse karistuseni ei ole kaebajat distsiplinaarkorras karistatud ja ta kavatses niimoodi ka edasi käituda, et oleks võimalik taotleda ennetähtaegset vabastamist. Selleks ajaks oli kaebajal karistust kantud 1 aasta 2 kuud ja mitte kunagi pole olnud probleeme üleviimisel teistesse kambritesse, mida on olnud sageli. Ka peaaegu viie kuu jooksul Tartu Vanglas pole kaebajal olnud ühtegi probleemi üleviimisega ega ka muid rikkumisi. Kui kaebaja viibis Tallinna Vanglas kambris nr 4, tulid kambrisse valvurid ja ütlesid, et pakkige asjad kokku, lähete kambrisse nr
  16. Kaebaja oli sellega nõus ning läks üle täpselt 60 minuti pärast. Tallinna Vangla väide, et kaebaja ei tahtnud minna, on vale. Kaebaja asjad olid kambris nr
  17. Tallinna Vangla taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kaebaja väide, et ta täitis antud korralduse, kuid seda ei täitnud teised kinnipeetavad ning arusaamatus tekkis seetõttu, et toimus paljude kinnipeetavate ümberpaigutamine, ümber lükatud 31.10.2007 vanglaametnike kirjutatud ettekannete ja õienditega, samuti tunnistajate ütlustega kohtuistungil. Kohtuotsuses on igakülgselt analüüsitud kaebaja ja vastustaja seisukohti ning kajastatud tunnistajate ütlusi kohtuistungil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  19. märtsi 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et apellant pole temale süüks arvatud distsipliinirikkumist toime pannud. Apellandi distsipliinirikkumine seisnes selles, et ta
  20. oktoobril 2007 kell 9.10 keeldus minemast talle määratud kambrisse nr 7 ja kell 15.00 ei asunud kontrollimise ajal talle määratud kambris nr 7, vaid oli kambris nr
  21. Valvur A. Mironov on kinnitanud, et
  22. oktoobril 2007 keeldus kaebaja minemast talle määratud kambrisse nr
  23. Spetsialist S. Reut kinnitab, et samal päeval kella 15.00 ajal keeldus kaebaja minemast temale määratud I-sektsiooni kambrisse nr
  24. Seda kinnitab ka samal päeval koostatud õiend. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul puudub alus kahelda kirjalike tõendite usaldusväärsuses. 3 Eelpoolnimetatud isikud on oma ütlused andnud halduskohtu istungil ja jäänud ettekannetes kirjeldatu juurde. Seega on tõendatud, et apellant pani toime raske režiimi rikkumise, kuna ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning takistas vanglaametnike teenistuskohustuste täitmist. Asjaolu, et apellanti pole varem distsiplinaarkorras karistatud, ei anna veel alust väita, et ta ei ole toime pannud seda konkreetset distsipliinirikkumist. Seega on tõendatud apellandi poolt VangS § 67 p 1 ja 2 ettenähtud rikkumine ja puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Viivi Tomson Maili Lokk 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.