3-08-969/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-969 Haldusasi M.S. i kaebus Justiitsministeeriumi
2. aprilli 2008 haldusakti nr 11-5/5480 osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. mai 2008 määrus Kaebaja ja kaebuse liik M.S. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. mai 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD
5. 23.04.2008 koostati Justiitsministeeriumi vanglate osakonnas dokument nr 11-5/5480, millega tunnistati kehtetuks kinnipeetavate ümberpaigutamise 22.04.2008 otsus nr 11-5/5382 ja otsustati paigutada edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglast Viru Vanglasse teiste isikute hulgas ka M.S. . M.S. esitas 16.05.2008 halduskohtule kaebuse, milles palus, et kohus tühistaks otsuse teda puudutava osa ning teeks ettekirjutuse selle tagasitäitmiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidlustatud haldusakti täitmise peatamist ja ettekirjutuse tegemist tema tagasipaigutamiseks Tartu Vanglasse. Taotlus kohaselt võib kohtumenetluse kestel kahjustuda tema õigus saada ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikku objektiivset iseloomustust.
6. Tartu Halduskohus jättis 20.05.2008 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt on HKMS § 121 lg 2 ja kehtiva kohtupraktika seisukohtade järgi esialgse õiguskaitse eesmärk tagada tulevase kohtulahendi täitmine ning välistada võimalus, et kaebaja seadusest tulenevad õigused saavad kohtumenetluse kulgemise ajal pöördumatult rikutud. Käesoleval juhtumil ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine taotluses soovitud viisil võimalik, sest kaebaja on juba paigutatud Viru Vanglasse ning seega on haldusaktis kehtestatu juba realiseeritud ja selle täitmist ei saa enam peatada. Samuti pole võimalik teha ettekirjutust kaebaja tagasipaigutamiseks Tartu Vanglasse, sest selline otsustus oleks samastatav vaidlustatud haldusakti tühistamise ja tagasitäitmisega. Seega tähendaks taotluse rahuldamine tegelikult seda, et halduskohtunik lahendab kaebuse täies ulatuses kaebaja kasuks ilma seda sisuliselt arutamata ja kohtuotsust koostamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7. M.S. esitas määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu
8. mai 2008 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millisega kohaldada asjas esialgset õiguskaitset ja teha ettekirjutus, millega kohustada Justiitsministeeriumi paigutama M.S. kuni haldusasjas kohtuotsuse tegemiseni karistuse kandmise jätkamiseks Tartu Vanglasse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige kohtu väide, et kuna kaebaja on juba paigutatud Viru Vanglasse, siis on haldusaktis kehtestatu realiseeritud ja selle täitmist ei saa enam peatada. Haldusakti tagasitäitmine on täiesti reaalne ja ei nõua erikulusid. Tartu ja Viru Vanglate vahel kurseerib eritransport kinnipeetavate veoks vähemalt kaks korda nädalas. Väites, et „pole võimalik teha ettekirjutust kaebaja tagasipaigutamiseks Tartu Vanglasse, sest selline otsustus oleks sisuliselt samastatav vaidlustatud haldusakti tühistamise ja tagasitäitmisega“, on kohus sisuliselt andnud eelhinnangu, et haldusakt tühistamisele ei kuulu, kuid jätnud selle põhjendamata, st ei ole andnud eelhinnangut kaebuse põhjendatusele, mis on vastuolus Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-3-06 avaldatud seisukohtadega, mille kohaselt esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi; esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne; esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Lahendis nr 3-3-1-76-04 on Riigikohus konstateerinud, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Halduskohus ei ole esitanud ühtegi põhjendust kaebuse perspektiivikuse kohta. Seejuures rõhutatakse Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-10-06, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Kohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel lähtunud uurimisprintsiibist, rikkudes HKMS § 19 lg 5 nõudeid. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud. Kaebuse perspektiivitus ei ole ilmne. Vastupidi – seaduserikkumine haldusakti tegemisel justiitsministeeriumis on ilmselge. Samuti esineb kahjuliku tagajärje oht juhul, kui kaebuse lahendamine venib ja saabub aeg otsustada kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus olukorras, kus ta on olnud Viru Vanglas suhteliselt lühikest aega võrreldes Tartu Vanglas olemise ajaga. Sellises olukorras ei ole haldusakti tagasitäitmine selle tühistamise korral enam võimalik ja võimalik ei ole ka kahjulike tagajärgede kõrvaldamine, sest kaebaja on minetanud õiguse saada otsus ennetähtaegse vabastamise kohta, olles stabiilselt ühes vanglas, kus ta on läbinud vajalikud programmid, näidanud end töös jne. Antud asjaga seonduvalt ei keela õigusnormid haldusakti tagasitäitmist esialgse õiguskaitse vahendina, mis ongi haldusakti täitmise peatamise sisuks. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Justiitsministeerium vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on HKMS § 121 lg 2 järgi esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks oluliseks eelduseks see, et hilisemalt võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Kaebus ei ole põhjendatud, kuna kehtiva õiguse pinnalt puudub kinnipeetavatel subjektiivne õigus valida kinnipidamiskohta. Väide, et Viru Vanglas ei ole võimalik kinnipeetaval saada objektiivset iseloomustust tingimisi enne tähtaega vabanemise otsustamisel, on paljasõnaline. VangS § 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Sama paragrahvi lõige 2 annab justiitsministrile volituse kehtestada kinnipeetava ümberpaigutamise kord. Kinnipeetava ümberpaigutamine on detailsemalt reguleeritud justiitsministri määruses nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi Täitmisplaan). Reeglina kehtib ümberpaigutamisele regulatsioon, mille käigus teeb vangla justiitsministeeriumile taotluse kinnipeetava ümberpaigutamiseks, kuid tulenevalt Täitmisplaani §-st 11 võib põhjendatud juhul otsustada kinnipeetava ümberpaigutamise Täitmisplaanis ettenähtud menetlust järgimata. Antud kaasuses oli vajalik rakendada eriregulatsiooni põhjusel, et hetkel toimub ulatuslik kinnipeetavate liigutamine vanglate vahel seoses vanglate sulgemisega/liitmisega (Viljandi, Ämari Vangla), uue vangla avamisega (Viru Vangla) ning olemasolevate vanglate kinnipeetavate kontingendi muutmise ja vanglate spetsialiseerumisega (Viru, Murru Vangla, ka Täitmisplaani § 5). Täitmisplaani § 5 lg 3 kohaselt paigutatakse Viru Vanglasse narkokuritegusid toime pannud isikud. Kaebaja on süüdi mõistetud narkokuriteo eest. Seega on õigusaktidega antud üldine raamistik kinnipeetava paigutamise otsustamiseks ja otsuse tegemise õigus on justiitsministeeriumil. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust viibida mingis konkreetses vanglas. Kinnipeetava paigutamine ja ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava ja vanglasüsteemi vajadustest ning seda teostatakse äärmiselt ulatusliku kaalutlusõiguse kaudu. Samuti on Euroopa Inimõiguste Kohus otsuses Bastone v Itaalia leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon ei anna kinnipeetavale õigust valida kinnipidamiskohta. Asjaolu, et kinnipeetavad võidakse paigutada eraldi nende perekondadest, on paratamatu tagajärg isiku karistamisele. Arvestades Eesti mastaapidega, on kinnipeetavate omastel kerge igast Eesti regioonist erinevatesse vanglatesse ligi pääseda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
11. mai 2008 määrus muutma. Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse väide ei ole selle tühistamise aluseks.
12. HKMS § 121 lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on seega kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi kohtumenetluse ajal selliselt, et kaebaja õigused kohtumenetluse ajal ei saaks pöördumatult kahjustatud. 3 M.S. on esialgse õiguskaitse taotluses palunud peatada Justiitsministeeriumi 23.04.2008 haldusakti nr 11-5/5480 täitmine ja teha ettekirjutus kaebuse esitaja tagasi paigutamiseks Tartu Vanglasse. Kuna M.S. on juba paigutatud karistuse kandmiseks Viru Vanglasse, siis on vaidlustatud haldusakt juba täidetud ning ei ole võimalik peatada selle täitmist. Õige on halduskohtu seisukoht, et õiguskaitse taotluses sisalduv nõue teha ettekirjutus kaebuse esitaja tagasi paigutamiseks Tartu Vanglasse on juba asja sisuline lahendamine ning vaidlustatud haldusakti tagasitäitmine. Antud juhul ei saa kaebaja subjektiivsed õigused kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustatud, sest kaebaja jaoks positiivse kohtulahendi puhul on võimalik vaidlustatud haldusakti tagasitäitmine. Seega puuduvad seaduses sätestatud alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna kohtuotsuse täitmine ei ole raskendatud ega osutu ka võimatuks. Lähtudes eeltoodust on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata M.S. i esialgse õiguskaitse taotluse. Maili Lokk Üllar Roostoja 4 Viivi Tomson