KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruaril 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2358 Haldusasi S. G.’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 09.

§ 9lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-07-2358 menetlus (

§ 12lg 3).

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele nende esindajate kaudu. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 12lg 3; § 471 lg 1 ja lg 3).

RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD

1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna Linnakomisjoni 03.03.1997 otsusega nr 8578 loeti Tallinnas, X tee xx/X tn xx, endine X tee xx/X tänav x, endisel kinnistul nr 1960 asunud krunt suurusega 965 m² omandireformi objektiks ja S. G. selle vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Nimetatud maa kuulus natsionaliseerimise ajal 23.07.1940 A. J.ile, kes vastas omandireformi aluste seaduse (ORAS) §-s 7 toodud nõuetele /tl 8/.
2. 11.10.
3. aasta testamendiga pärandas R. G., elukohaga Tallinn, X tee xx, kogu vara oma pojale A. G.ile. Lisaks oli testamendis täpsustatud, et nimetatud vara asepärijaks on S. G. /tl 9-10/. Pärandaja suri 17.01.
4. Pärimisõiguse tunnistus on välja antud 29.01.1970 /tl 11/. A. G. jäi sõjas kadunuks ning tema surmaaeg 01.01.1942 on tuvastatud 28.10.1996 Tallinna Linnakohtu otsusega /vara tagastamise toimiku leht 16/.
5. Tallinna Linna RSN TK 29.07.1960 otsusega nr 226 eraldati krundist ca 150 m² maad alajaama tarbeks ja krundile rajati alajaam nr 347, mis anti ekspluatatsiooni 31.10.1960 /tl 45-47, 69/.
6. Tallinna Linnavalitsuse (TLV) 09.05.2001 korraldusega nr 1806-k määrati alajaamale ehitise teenindamiseks vajalik maa, pindalaga 94 m² /tl 13/.
7. 13.04.2006 pöördus S. G. riigi õigusabi taotlusega Tallinna Halduskohtu poole. 14.06.2006 kohtumäärusega määrati riigi õigusabi, mida osutab Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets advokaat Meelis Masso.
8. 08.10.2007 esitas S. G. TLV-le taotluse TLV 09.05.2001 korralduse nr 1806-k väljastamiseks /tl 15-16; 24/. Korraldus väljastati Tallinna Maa-ameti kirjaga 16.10.2007 nr 6-8/3853 /tl 19/.
9. 19.11.2007 esitas S. G. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 09.05.2001 korralduse tühistamiseks /tl 1-7/.
10. 27.11.2007 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse (esialgselt tähtaja küsimuse lahendamiseks) /tl 25/. Kohus kaasas menetlusse kolmanda isikuna Eesti Energia AS. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja S. G. leiab, et kaebus TLV 09.05.2001 korralduse tühistamiseks on esitatud tähtaegselt järgmistel põhjustel. TLV 09.05.2001 korraldusega määrati alajaamale ehitise teenindamiseks vajalik maa, pindalaga 94 m², korraldust S. G.ile teatavaks ei tehtud. Nimetatud korraldusest sai S. G. teada 20.09.2007 Tallinna Maa-ameti kirjast nr 6-8/3595 /tl 22/. 08.10.2007 esitas S. G. märkega piiriprotokollil TLV-le taotluse vastava korralduse väljastamiseks. Tallinna Maaameti 16.10.2007 kirjaga nr 6-8/3853 väljastati vastav haldusakt ja S. G. sai selle kätte 20.10.2007, andes kättesaamise kohta ka allkirja /tl 78/. Tuginevalt Riigikohtu halduskolleegium (RKHK) 14.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-118-07 ja 09.05.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-23-07 märgitule leiab kaebaja, et teatavaks tegemata haldusakti puhul on isik teistsuguses olukorras võrreldes isikuga, kellele haldusakt teatavaks tehakse. Esimene peab eelnevalt selgusele jõudma haldusakti olemasolus ning siis selle välja nõudma. Seetõttu ei saa sellise isiku suhtes rakendada üldist 30-päevast kaebetähtaega (

§ 9lg 1 ja 2).

Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse, aeg pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks - peab olema samuti 30-päevane, nagu on

§ 9lg-te 1-2 järgi tavapärane kaebetähtaeg.

Käesoleval juhul on kaebuse esitaja mõistliku aja jooksul nõudnud tema õigusi puudutava haldusakti teatavakstegemist. Kuna haldusakti teatavakstegemine väljendus kaebaja poolt 16.10.2007 väljastatud Maa-ameti kirja nr 68/3853 kättesaamisel tähitud kirjaga, on käesolev halduskaebus esitatud õigeaegselt. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et kaebus on halduskohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vastustaja arvates tuleb kaebuse esitamise tähtaja kulgemise algust hakata lugema kõige hiljemalt alates 03.08.2006.

§ 9

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates. Kaebetähtaja sõltumine üksnes sellest, millal sai isik kätte kaevatava haldusakti ärakirja, annaks teoreetilise võimaluse vaidlustada haldusakti piiramatu tähtaja jooksul, mis on õiguskindluse põhimõttega vastuolus. Sellist seisukohta on rõhutanud ka RKHK 08.10.2002 lahendis haldusasjas nr 3-3-1-56-02 punktis 9.

§ 9

lg 1 sätet tuleb tõlgendada selliselt, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema ka siis, kui isikul, kellele ei ole haldusakti kätte toimetatud, on informatsiooni selle kohta, et tema õigusi võib 2 olla haldusaktiga rikutud. Kaebetähtaja rikkumise hindamisel olukorras, kus haldusakti ei ole isikule kätte toimetatud, tuleb kontrollida, kas isik on teada saanud või pidi saama teada haldusaktist, mis võib väidetavalt tema õigusi rikkuda. Sellises olukorras võib talle olla selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning kui isikul on alust arvata, tema õigusi on sellega rikutud, siis peab ta mõistliku aja jooksul võtma ette asjakohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehakse. Selle põhimõttega arvestamise olulisust on RKHK oma praktikas korduvalt selgitanud (21.12.2000 määruse haldusasjas nr 3-3-1-52-00 punkt 2, 08.10.2002 määruse haldusasjas nr 3-3-1-56-02 punkt 9, 30.10.2006 määruse haldusasjas nr 3-3-1-70-06 punkt 11). Asjas on kaebetähtaja väljaselgitamisel oluline see, kas kaebuse esitaja oleks pidanud olema teadlik oma õiguste väidetavast rikkumisest ning on mõistliku aja jooksul võtnud ette vajalikke samme enda õiguste kaitseks. Kaebuse esitaja on õiguste rikkumisena välja toonud omandireformi objektiks oleva X tee xx/X tänav xx asuval krundil Eesti Energia AS-le kuuluva alajaama teenindamiseks vajaliku maa määramise, selle riigi omandisse jätmise ja hoonestusõiguse seadmise Eesti Energia AS kasuks. Sellekohane korraldus võeti vastu 09.05.

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) on 15.12.2000 kirjaga nr 1/3-1/4420 teavitanud kaebuse esitajat sellest, et temale on võimalik teha krundipiiride ettepanek õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks endise kinnistu piirides, millest oli juba varem eraldatud krunt alajaama tarbeks. 05.12.2000 tehtud X tee xxA (alajaama aadress) krundipiiride ettepanek saadeti samas ka kaebuse esitajale /tl 43/. Kaebuse esitaja pidi sellest tulenevalt olema teadlik asjaolust, et kogu X tee xx/X xx tänav asuv krunt suuruses 965 m² tagastamisele ei kuulu. Seega pidi kaebuse esitaja juba sel ajal olema teadlik oma õiguste väidetavast rikkumisest. 13.04.2006 pöördus kaebuse esitaja riigi õigusabi taotlusega Tallinna Halduskohtu poole.
2. 06.2006 kohtumääruse kohaselt taotles kaebuse esitaja riigi õigusabi seoses sellega, et temale tahetakse tagastada ainult osa endise kinnistu nr 1960 pindalast. Sama kohtumäärusega on kaebuse esitajale määratud riigi õigusabi, mis saadeti Eesti Advokatuuri poolt täitmiseks advokaadibüroole Ruus, Koch & Vabamets. Riigi õigusabi asus teostama advokaat Meelis Masso, kes pöördus 21.07.2006 e-kirjaga Tallinna Maa-ameti poole, et saada selgust kaebuse esitajale maa tagastamise menetluse kohta /tl 44/. Kaebuse esitaja esindaja käis seejärel 02.08.2006 Tallinna Maa-ametis vastuvõtul ning on oma allkirjaga kinnitanud, et sai oma küsimustele vastused /tl 44 pöördel, vara tagastamise toimiku leht 84/. Kõnealusel vastuvõtul teavitati esindajat sellest, et kaebuse esitajal puudub võimalus alajaama aluse maa tagastamiseks ning X tee xxA alune maa on kinnistatud. Seega sai ka kaebuse esitaja esindaja teada sellest, et kaebuse esitajal puudub võimalus maa tagastamiseks 965 m² ulatuses. Sellest hoolimata ei võtnud kaebuse esitaja esindaja ette samme oma esindatava õiguste kaitseks ega pöördunud kohtu poole. Vastustaja hinnangul oleks kaebuse esitaja esindaja, eriti arvesse võttes asjaolu, et tegemist on advokaadi kui juriidilist kõrgharidust omava isikuga, pidanud sellises olukorras selgusele jõudma võimaliku haldusakti olemasolust. Sellest tulenevalt hakkas kaebuse esitamise tähtaeg kulgema kõige hiljemalt alates 03.08.
3. Kaebuse esitaja on kohtusse oma advokaadi esindamisel pöördunud alles 19.11.2007, st rohkem kui aasta ja kolm kuud pärast seda, kui kaebuse esitaja esindajale selgitati õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlusega seonduvat olukorda. Olles esindatud advokaadi poolt, suurenes ka kaebuse esitaja kohustus olla teadlik oma õiguste rikkumisest ning viivitamine kohtusse pöördumisel on olnud ebamõistlikult pikk. Kaebuses on vastustajale ette heidetud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 rikkumist, et haldusorgan ei saatnud kaevatavat korraldust tähtkirjaga kaebuse esitajale. HMS jõustus 01.01.2002, samas kui kaevatav korraldus võeti vastu 09.05.
4. Seega on antud juhul kaebuse punktis 2.7.1 sisalduv viide HMS § 26 rikkumise kohta asjakohtu ning kohut eksitav. 3 Kolmas isik Eesti Energia AS leiab samuti, et kaebus ei ole esitatud kohtusse tähtaegselt. Kaebuse esitaja pidi olema varem kui 16.10.2007 väljastatud kirja kättesaamisel teadlik alajaama krundist järgmistel põhjustel: - Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et alajaama nr 347 tarbeks eraldati krundist ca 150 m² maad 29.07.1960 Tallinna Linna RSN TK otsusega nr
5. Seega eraldati alajaama ehitamiseks krundist maa juba 29.07.
6. - Kaebuse esitaja on esitanud Tallinna linna esindava ametiasutuse ja I. G.i vahel
7. aastal allkirjastatud akti (akt), kus on märgitud eraldatud ehitise piirid. Aktis on kirjas, et “Koostatud … X tee nr.xx ja X tän.nr xx asuva majavalduse krundi looduses tähistamise puhul”. Siit järeldub, et akt koostati majavalduse krundi looduses tähistamise puhul. Aktis on kirjas, et “Eraldatud ehituskrundi piirid on kindlustatud looduses järgmiste piirimärkidega piiripunktidesse 5,2,3,4,7 ja 6 on asetatud raudtorud pikkusega …” Siit võib tuleneda, et juba
8. aastal oli alajaama ehitamiseks krunt eraldatud ning piirimärgid ka vastavalt määratud. - Alajaam asub aadressil X tee xxA, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx /tl 49-56/ Nimetatud katastriüksus on mõõdistatud 04.09.2000 ja registreeritud maakatastris 24.01.
9. Maakataster on avalik register ja igaühel on võimalik tutvuda maakatastri andmetega. Tõendatud on, et Tallinna Maa-amet väljastas 16.10.2007 kirja nr 6-8/3595 ja tõendatud ei ole, et kiri saadi kätte 20.
11. Seetõttu on 30 päevane kaebetähtaeg möödas. 03.01.2008 toimunud kohtuistungil jäid menetlusosalised tähtaja osas oma seniste seisukohtade juurde. Kohus leidis, et tähtaja küsimust on võimalik lahendada vastava määrusega olemasolevate tõendite baasil klausliga, et vastustaja esitab kohtule võrdlemiseks katastriüksuse moodustamise toimiku originaali, et saada kinnitust väitele, kas selles toimikus on olemas vaidlustatud haldusakti koopia /tl 84/, kuna kohtule esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku koopias seda akti ei olnud. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et S. G.i kaebus TLV 09.05.2001 korralduse tühistamiseks on esitatud

§ 9lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.

1. TLV 09.05.2001 korraldusega nr 1806-k (vaidlustatud korraldus) määrati aadressil X tee xxA asuva Eesti Energia AS-le kuuluva alajaama teenindamiseks vajalik maa, pindalaga 94 m². Maa jäeti riigi omandisse ning Eesti Energia AS kasuks seati hoonestusõigus 36 aastaks. Kuna vaidlustatud korraldust kaebuse esitajale selle tegemisel teatavaks ei tehtud, siis leiab kaebuse esitaja, et vaidlustatud korralduse teatavakstegemise kuupäevaks tuleb lugeda 20.10.2007, kui kaebuse esitaja väidetavalt vaidlustatud korralduse postiga sai ja sellest tulenevalt on 19.11.2007 kohtule esitatud kaebus TLV 09.05.2001 korralduse tühistamiseks esitatud tähtaegselt. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.
2. Et antud määrusega lahendab kohus üksnes TLV 09.05.2001 korralduse nr 1806-k tühistamiskaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse, siis ei kajasta kohus menetlusosaliste väiteid vaidlustatud korralduse vormilise ja sisulise õiguspärasuse küsimuses ega võta selles osas seisukohta. Sealjuures ei anna kohus määruses hinnangut alajaama maakasutuse õiguslikule alusele ja Tallinna linna esindava ametiasutuse ja I. G.i vahel
3. aastal allkirjastatud akti õiguspärasusele ning seotusele vaidlustatud haldusasjaga, kuna need küsimused ei seondu põhjuslikult tühistamiskaebuse esitamise tähtaegsuse küsimusega. 4 Samuti ei võta kohus seisukohta 16.10.2007 väljastatud Tallinna Maa-ameti 16.10.2007 kirja nr 6-8/3853 kaebuse esitaja poolt kättesaamise kuupäeva küsimuses, kuna nimetatud asjaolu ei ole määravaks kaebuse esitamise tähtaja küsimuse lahendamisel ja selles osas ka otsene vaidlus lihtkirja tõttu puudub.
4. Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtinud

§ 9

lg 1 kohaselt kaebus haldusakti või toimingu peale tuli halduskohtule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama (

01.01.2001- 01.01.2002 kehtinud redaktsioon). Antud juhul on kaebuse esitaja esitanud kohtusse tühistamiskaebuse rohkem kui kuus aastat pärast korralduse andmist, kuid ta peab kaebust ikkagi tähtaegseks ja ei ole seetõttu esitanud tähtaja ennistamise taotlust. Haldusakti vaidlustamiseks antud kaebuse esitamise tähtaeg kaitseb õiguskindluse põhimõtet ning haldusakti vaidlustamine pärast kaebetähtaja möödumist on sellega vastuolus. Kaebetähtaja kulgema hakkamine on tulenevalt kohtupraktikast seatud sõltuvusse mitte üksnes sellest, millal isik sai kätte vaidlustatud haldusakti ärakirja, vaid sellest, millal isik oma õiguste väidetavast rikkumisest teada sai või pidi teada saama. Vastupidine oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega ja annaks võimaluse vaidlustada haldusakti piiramatu tähtaja jooksul. 14.05.2007 otsuses asjas nr 3-3-1-18-07 on Riigikohus leidnud, et tähtaegsuse küsimuse tõstatumisel peab halduskohus isiku õiguste kaitse põhimõttest ja uurimisprintsiibist tulenevalt ise välja selgitama, millise haldusaktiga isiku väidetavaid õigusi rikuti ning millal kaebuse esitaja sellest teada sai või pidi teada saama. Kohus ei ole seejuures seotud kaebuse sõnastusega ega kaebuse esitaja väidetega. Põhimõtteliselt toetab eelmärgitut ka käesoleval ajal

§ 9

lg-s 9 sätestatu: kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. 5. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud haldusakti kaebuse esitajale selle tegemisel teatavaks ei tehtud, tugineb kohus tähtaja küsimuse lahendamisel sel ajal kehtinud põhimõtetele ja sellealasele kohtupraktikale. Riigikohtu 09.05.2007 lahendis asjas nr 3-3-1-23-07 on selgitatud, et teatavaks tegemata haldusakti puhul on isik teistsuguses olukorras võrreldes isikuga, kellele haldusakt teatavaks tehakse. Esimene peab eelnevalt selgusele jõudma haldusakti olemasolus ning siis selle välja nõudma. Seetõttu ei saa sellise isiku suhtes rakendada üldist 30-päevast kaebetähtaega (

§ 9lg 1 ja 2).

Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldusakti esitab. Pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse /…/ viimane ajavahemik - aeg pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks - peab olema samuti 30-päevane, nagu on

§ 9lg-te 1-2 järgi tavapärane kaebetähtaeg.

Seega tuleb kohtul teatavaks tegemata haldusakti puhul kontrollida seda, kas isiku poolt haldusakti väljanõudmine on toimunud mõistliku aja jooksul ning kas pärast haldusakti teatavakstegemist on isik kohtusse pöördunud 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul on kaebetähtaja küsimuse lahendamisel oluline välja selgitada, milline on tegelikult see akt/aktid või need asjaolud, millest teadlik olles pidi kaebuse esitaja aru saama, et olemas võib olla tema õigusi rikkuv haldusakt. Ka vastustaja on oma selgituses viidanud mitmetele riigikohtu lahenditele (21.12.2000 määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-00 punkt 2; 08.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-02 punkt 9; 30.10.2006 määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06 punkt 11), millistes on väljendatud kohtupraktika seisukohta kaebetähtaja rikkumise hindamisel olukorras, kus haldusakti ei ole isikule kätte toimetatud. Sel juhul tuleb kontrollida, kas isik on teada saanud või pidi saama teada 5 haldusaktist, mis võib väidetavalt tema õigusi rikkuda. Sellises olukorras võib talle olla selgunud, et on olemas mingi teda puudutav haldusakt ning kui isikul on alust arvata, tema õigusi on sellega rikutud, siis peab ta mõistliku aja jooksul võtma ette asjakohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehakse.

1. Kaebusest nähtuvalt TLPA on 15.12.2000 kirjaga nr 1/3-1/4420 teavitanud kaebuse esitajat sellest, et temale on võimalik teha krundipiiride ettepanek, millest oli juba varem eraldatud krunt alajaama tarbeks. 05.12.2000 oli tehtud X tee xxA krundipiiride ettepanek. Kõnealune krundipiiride ettepanek saadeti ka kaebuse esitajale ja seda asjaolu kaebaja ei eita. Sellest tulenevalt pidi kaebuse esitaja olema teadlik asjaolust, et kogu X tee xx/X xx tänav asuv krunt suuruses 965 m² tagastamisele ei kuulu. Asjast nähtuvalt kaebuse esitaja alajaamale maa eraldamist ja tehtud krundipiiride ettepanekut vaidlustanud ei ole. Kaebuse esitajale pidi pärast krundipiiride ettepaneku saamist olema selge, et sellele järgneb haldusakti andmine, millega väidetavalt kaebuse esitaja õigusi võidakse rikkuda. Omades sellist informatsiooni oleks kaebuse esitaja pidanud näitama üles piisavat hoolsust, hoidmaks ennast kursis edasise asjade käiguga.
2. Riigikohus on 01.10.02 lahendis nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada. Ei ole tõendeid selle kohta, et antud juhul oleks toimunud kaebuse esitaja eksitamist väära informatsiooni läbi (seda ei ole kaebuse esitaja ka väitnud), samuti ei ole kaebuse esitaja näol tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu inimesega. Selle tõenduseks on asjaolu, et kaebaja on varem korduvalt kohtu poole pöördunud (04.12.1991 esitas S. G. Tallinna Linnakohtusse hagi, milles soovis tuvastada õigust elamu krundile, ja
3. a avalduse oma isa A. G.i surnuks tunnistamiseks). 13.04.2006 pöördus kaebuse esitaja riigi õigusabi taotlusega Tallinna Halduskohtu poole aga just nimelt seoses sellega, et temale tahetakse tagastada ainult osa endise kinnistu nr 1960 pindalast. Kuigi kaebuse esitaja on olnud alates
4. aastal krundipiiride ettepaneku saamisest teadlik sellest, et ta kogu kinnistut tagasi ei saa, pöördus ta professionaalse õigusabi poole alles
5. aastal. 14.06.2006 kohtumäärusega määrati kaebuse esitajale riigi õigusabi, mis saadeti Eesti Advokatuuri poolt täitmiseks advokaadibüroole Ruus, Koch & Vabamets ja riigi õigusabi korras asus õigusabi kaebuse esitajale osutama advokaat Meelis Masso. Asjas on kindlaks tehtud, et Meelis Masso pöördus 21.07.2006 e-kirjaga Tallinna Maa-ameti poole, et saada selgust kaebuse esitajale maa tagastamise menetluse kohta. Kaebuse esitaja esindaja käis 02.08.2006 Tallinna Maa-ametis Merle Raam’i vastuvõtul ning on oma allkirjaga kinnitanud et sai oma küsimustele vastused. Kõnealusel vastuvõtul teavitati esindajat sellest, et kaebuse esitajal puudub võimalus alajaama aluse maa tagastamiseks. Seega sai ka kaebuse esitaja esindaja juba 02.08.2006 teada sellest, et kaebuse esitajal puudub võimalus maa tagastamiseks 965 m² ulatuses. Saadud informatsiooni baasil, mida esindaja enda kinnitusel pidas asja lahendamiseks ammendavaks, pidi esindajale olema selge, et olemas peab olema tema esindatava õigusi väidetavalt rikkuv haldusakt ja ta oleks pidanud astuma koheselt samme haldusakti saamiseks. Kaebajal või tema esindajal oli võimalus tutvuda (nõuda tutvumist) nii vara tagastamise toimiku kui ka vaidlusaluse katastriüksuse moodustamise toimiku materjalidega, milles kaevatav TLV korraldus sisaldus. Kui kaebaja esindaja jättis selle võimaluse kasutamata, siis ei ole ta olnud oma esindatava õiguste kaitsmisel hoolikas. 6 Kinnitust ei ole leidnud 03.01.2008 toiminud kohtuistungil esindaja väide selle kohta, et kaebuse kohtule esitamine alles 19.11.2007 oli tingitud asjaolust, et esindajal ei olnud enne seda reaalselt haldusakti, mida vaidlustada. Kohus on kindlaks teinud, et katastriüksuse moodustamise toimiku originaaleksemplaris on vaidlustatud haldusakti koopia olemas. Seega, olukorras, kus esindajal oli võimalik tutvuda avaliku maakatastri registri andmetega ja esindaja enda kinnitusel sai ta 02.08.2006 vastuvõtul endale vastuse kõigile asjaga seonduvatele küsimustele, pidi esindaja olema igal juhul teadlik vaidlustatud haldusaktist juba enne, kui kaebuse esitaja sai Tallinna Maa-ameti 20.09.2007 kirja nr 6-8/3595, millest kaebuse esitaja väidetavalt asi teada vaidlustatud korralduse olemasolust. Kaebuse esitaja esindajale pidi pärast 02.08.2006 vastuvõtul käimist ja esindatavale kuuluva maa tagastamisprotsessi kohta andmete saamist olema teada, maareformi seaduse (MRS) § 6 lg 2 p 4 kohaselt ei tagastata maad osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse riigi omandisse. Tõendatud on, et endisest kinnistust nr 1960 on moodustatud krunt Eesti Energia Aktsiaseltsi Tallinna Elektrivõrkudele kuuluvale alajaamale nr 347 suurusega 94 m
6. Riigi maakatastri andmetest nähtub, et katastriüksus on 24.01.2002 registreeritud Maa-ameti Harju katastribüroos (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx). 22.02.2007 on see kantud riigivara registrisse (reg nr 1026894) /vara tagastamise toimiku leht 79-80/. Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud „Maa riigi omandisse jätmise korra“ (Kord) p 17 kohaselt valitsejale läheb riigi omandisse jäetud maa valitsemise õigus üle pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning maa registreerimist riigi maakatastris ja riigivara registris. Ametlikes Teadaannetes on 19.09.2002 avaldatud kanne, mille kohaselt majandusministri 03.10.2001 käskkirjaga nr 181 jäeti MRS § 31 lg 1 p 10 alusel riigi omandisse Eesti Energia AS ehitiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa Harju maakonnas Tallinna linnas: X xxA, pindalaga 94 m
7. Maa riigi omandisse jätmise otsustamise ajal kehtinud kord ei näinud ette isikute kaasamist maa riigi omandisse jätmise otsustamise protsessi ega pärast otsustamist vastava haldusakti postiga edastamise kohustust. Seega on alusetud kaebuse esitaja väited ajaliselt hiljem, 01.01.2002 jõustunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 26 ja § 62 lg 2 nõuete rikkumisest. Antud juhul on Korra kohaselt maa riigi omandisse jätmise otsustamise järgselt avaldatud teade 19.09.2002 Ametlikes Teadaannetes ja tehtud kanne vastavalt 24.01.2002 riigi maakatastris (ja 22.02.2007 riigivara registris). Nimetatud andmetega oli kaebuse esitaja esindajal võimalik tutvuda. Eeltoodu alusel kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema hiljemalt alates 03.08.2006, ja ei ole esinenud mingeid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse esitaja esindajal koheselt pärast 02.08.2006 Merle Raam’i vastuvõtul käimist, kohtu poole oma esindatava õiguste kaitsmiseks pöörduda või siis astuda samme esindatava õigusi rikkuda võiva haldusakti saamiseks juhul, kui esindaja ei olnud selleks ajaks vaidlustatud korraldusega veel tutvuda saanud. Kuigi viimane ei ole ilmselt tõepärane, arvestades esindaja kinnitust 02.08.2006 Tallinna Maa-ametis vastuvõtul saadud informatsiooni osas ja seega ei ole esindaja poolt vaidlustatud akti väljanõudmine toimunud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on 08.10.2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 pidanud õigeks

§ 9

lg-le 1 alates 01.01.2000 kuni käesoleva ajani kehtivale redaktsioonile antud tõlgendust, et 30-päevane tähtaeg hakkab kulgema ka siis, kui isikul, kellele haldusorgan ei olnud kohustatud haldusakti teatavaks tegema, on piisavalt informatsiooni, et teda puudutada võiv haldusakt on välja antud. Riigikohus märkis nimetatud määruses, et selline isik peab tema õigusi riivavast haldusaktist teada saades astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kui sellised isikud saaksid nõuda akti tühistamist piiramata tähtaja jooksul, kahjustaks see õiguskindluse põhimõtet.

1. Asjas on tõendamist leidnud, et alajaama tarbeks oli vajalik maa eraldatud juba Tallinna Linna RSN TK 29.07.1960 otsusega nr 226, alajaam anti ekspluatatsiooni 7 31.10.
2. Maa ja elektriliinid kuulusid sel ajal riigile. Kaebuse esitaja oli alajaama asukohast teadlik ja sellega seonduvat vaidlustanud ei ole. Maa riigi omandisse jätmise otsustamine, ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramine ja hoonestusõiguse seadmise tingimuste määramine ning vastavate kannete avaldamine riiklikes registrites on toimunud kehtestatud korra kohaselt. Kaebuse esitaja on kohtusse oma advokaadi esindamisel pöördunud alles 19.11.2007, st rohkem kui aasta ja kolm kuud pärast seda, kui kaebuse esitaja esindajale selgitati õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlusega seonduvat olukorda, mille kohta esindaja on andnud allkirja kinnitades, et ta on saanud oma küsimustele vastuse. Kohus leiab, et pöördudes esindatava õiguste kaitseks kohtusse rohkem kui aasta ja kolme kuu pärast, on ebamõistlikult pikk viivitus ja sellise käitumise õigustamiseks ei ole esinenud mingeid objektiivseid põhjusi. Kaebetähtaja ennistamisel on kohtupraktika kohaselt peetud mõjuvateks aga just nimelt objektiivseid takistusi, mis on takistanud kaebeõiguse õigeaegset realiseerimist. Selliseid asjaolusid antud juhul tuvastatud ei ole. Seejuures ei oma kaebetähtaja aspektist tähtsust ka asjaolu, et kaebuse esitaja, saades Tallinna Maa-ameti 20.09.2007 kirja nr 6-8/3595, pöördus 08.10.2007 taotlusega Tallinna Linnavalitsuse poole vaidlustatud korralduse saamiseks, mille saamisele (väidetavalt 20.10.2007) järgnevalt pöördus kohtusse tühistamiskaebusega 19.11.2007, kuna nagu juba kohtu poolt eelnevalt tuvastatust nähtus, pidi kaebuse esitaja oma õiguste rikkumisest olema teadlik juba
3. aastal ja olema valmis, et järgneb haldusakt, mis oleks kohtus vaidlustatav. Kaebuse esitaja esindaja pidi aga vaieldamatult olema teadlik esindatava õigusi väidetavalt rikkuvast haldusaktist pärast 02.08.2006 Tallinna Maa-ametis Merle Raam’i vastuvõtul käimist, millest tulenevalt hakkas kaebetähtaeg kulgema hiljemalt 03.08.
4. Seega on kohtule 19.11.2007 esitatud kaebus TLV 09.05.2001 korralduse tühistamiseks esitatud

§ 9lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumisega.

Et kaebuse esitaja on olnud pidevalt seisukohal, et kaebus on tähtaegne ja ta ei ole soovinud esitada tähtaja ennistamise taotlust, siis tuleb kaebuse menetlus

§ 12lg 3 alusel lõpetada.

9.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu 80 krooni (16.11.2007 SEB Eesti Ühispanga Hansapanga maksekorraldus). Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 sätestatud korras. Hurma Kiviloo Kohtunik 8