3-07-2446/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2446 Haldusasi T.T.i avaldus (kaebus) tööstaaži tuvastamiseks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.T.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2008 Menetlusosalised Apellant T.T. Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti esindaja Kaja Oksa Tartu Pensioniamet, RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. veebruari 2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o
5. juunist
6. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Avaldaja on töötanud perioodil 20.01.1973 kuni 29.03.1988 Elva Metsamajandis. Tööraamatu kannete kohaselt oli ta perioodil 20.01.1973 kuni 16.11.1973 tööle vormistatud raietöölisena ning alates 16.11.1973 üle viidud metsavahi kohale. Avaldaja väidete kohaselt oli raietöölisi metsas vähe, mistõttu oli ta sunnitud metsavahi tööülesannete kõrval teostama ka raietöid, mis hõlmas enamiku tema tööpäevast; ta sai eraldi töötasu nii metsavahi kohustuste täitmise eest kui ka raietööde eest. Avaldaja tugines VV 16.07.1992 määrusega nr 206 kehtestatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelule nr 2, mille koodi 13378 all on raietööline, kellele laieneb soodustingimustel vanaduspension. Avaldaja oli seisukohal, et määruse tõlgendamisel tuleb lähtuda selle sisust ning taotles kohtu kaudu tunnistajate abil lugeda tõendatuks, et ta on töötanud 16.11.1973 kuni 29.03.1988 Elva Metsamajandis raietöölisena, mis annab talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile eeltoodud koodi järgi.
8. Tartu Pensioniamet leidis, et avaldus ei kuulu rahuldamisele, kuna avaldaja tööraamatus ei kajastu, et ta oleks ajavahemikul 16.11.1973 kuni 29.03.1988 töötanud raietöölisena. Kuna tööraamat on avaldajal olemas, ei ole vajadust tööstaaži tuvastada kohtus Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt. Isegi kui tunnistajate ütlustega tõendatakse asjaolu, et avaldaja tööülesannete hulka kuulusid ka raietööd, ei ole võimalik nimetatud perioodi arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka, kuna soodustingimustel vanaduspensioni seaduse § 1 p 2 viimase lause kohaselt arvutatakse tööstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööalal täistööajaga. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohus jättis 29.02.2008 otsusega T.T.i avalduse (kaebuse) tööstaaži tuvastamiseks soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks rahuldamata. Tunnistajate ütluste ning asja materjalide alusel asus kohus seisukohale, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Tunnistajate Helga Kasemetsa, kes töötas koos avaldajaga abimetsaülemana Pühajärve metskonnas, ja Tõnis Tääri, kes töötas metsaülemana, ütluste kohaselt oli avaldaja tööle vormistatud metsavahina ning täitis lisaks metsavahi üleannetele ka raietöölise tööülesandeid; raietöölisi oli vähe ning kuna olid ettenähtud raieplaanid, tuli kõigil metsavahtidel teha raietööd. Seega töötas avaldaja metsas raietöölisena vastavalt vajadusele ja pidi teostama ka valvet metsas ning palka maksti mõlema töö eest eraldi. Kohus ei saa lugeda isiku, kes põhitöö kõrvalt täitis tööülesandeid, mis annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, töötamist töötamiseks täistööajaga töökohal, et seda saaks arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 viimase lause kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka osalise tööajaga töötamise aega. Seega soodusstaaži hulka arvatakse aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval töökohal. Tunnistajate ütlustega on küll tõendatud ning kohus peab usutavaks, et avaldaja tegi suurema osa tööajast raietööd, kuid kohtul puudub õiguslik alus arvata nimetatud töö tegemine alates 16.11.1973 kuni 29.03.1988 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10. T.T. palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ning tuvastada tema töötamine täistööajaga raietöölisena ajavahemikus 16.11.1973 kuni 29.03.
11. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt fakt, et kaebaja töötas kahel kohal, ei välista täistööajaga töötamist. Tööaja kontseptsioon on muutunud. Kaebajale ei kehtinud tänapäevane 8-tunnine tööpäev. Metsavahi koha osas oli tööaeg normeerimata – töö koosnes põhiliselt vastutamisest ja see kohustus oli metsavahil 24 tundi ööpäevas. Muud ülesanded, nagu aruandlus ja kevadised metsatööd (metsa istutamine, vihtade tegemine jms) ei olnud kuigi ajamahukad, neid sai teha näiteks puhkepäeval või õhtul, st need ei seganud raietöö 2 tegemist, mis oli prioriteet. Raietöölise kohal saadi palka tükitöö eest. Seda, kas tegemist oli tolle aja mõistes täistööajaga või mitte, saab illustreerida täidetava normi abil: metsavahtidest koosnev brigaad pidi normi ära täitma ja normi täitmise osas ei olnud erinevusi brigaadi liikmete vahel. Juhul kui olid olemas ka tööraamatu järgsed raietöölised, tegid nad täpselt sama tööd kui metsavahid ja täitsid sama normi. Tunnistajate ütlustest nähtub, et ametlikke raietöölisi enamasti siiski polnud, kuna tegemist oli raske tööga ja inimesed ei pidanud sellel kohal vastu. Sisuliselt nähti metsavahi kohas boonust, et inimesed tuleksid raietööd tegema – metsavahi palk oli kergelt saadud palgalisa raietöölise palgale. Seda illustreerib ka T. Tääri ütlus, mille kohaselt oleks kaebaja raietööst keeldumise puhul tulnud metsavahi kohalt vabastada. Vastavalt tunnistajate ütlustele oli plaan väga pingeline. T. Tääri ütlustest nähtuv, et „talvel kaheksat tundi välja ei tulnud, kuid suvel töötati küll pikemaid päevi, nii nagu ilmastik lubas“, ei näita, et tegemist olnuks osalise tööajaga – samad põhimõtted kehtisid ka nendele, kes olid tööraamatu kohaselt raietöölised, ja kehtivad raietööl ka tänapäeval. Talvel tehti tööd nii pikalt, kui valget aega oli, suvel seevastu olid tööpäevad pikemad kui 8 tundi. Viidatud ütlustest tuleneb, et kaebaja tegi raietöid samaväärselt tööraamatu kohaselt raietöölisena ametisse võetud isikutega ning põhjendatud ei ole kohtu järeldus, justkui kaebaja oleks raietöölise ülesandeid täitnud osalise koormusega või vähemas mahus. Seadusandja tahe 16.07.1992 määruse nr 206 kehtestamisel oli tagada, et elu jooksul pikalt rasket füüsilist ja/või tervist kahjustavat tööd teinud inimesed saaksid vanemasse ikka jõudes oma tervise säästmiseks varem vanaduspensionile jääda, kuna üldine rahvatervise halvenemine ei ole riigi huvides ja on kulukam kui lisanduvate pensioniaastate katmine. Sellest eesmärgist tulenevalt ei tohiks kohus lähtuda normi tõlgendamisel rangelt ainult grammatilisest tõlgendusest ja leida, et kaebajale ei saa pensioni määrata näilise ebakõla tõttu kahe töökoha omamise ja täistööaja mõiste vahel, kui samas on kinnitust leidnud, et isik töötas raietööl, tegi seda rohkem kui 12,5 aasta jooksul ja tegi tööd nii palju, kui tollane norm nõudis.
12. Tartu Pensioniamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja hinnanud tõendeid õigesti, leides, et kaebaja tegi raietöid metsavahi töö kõrvalt ja niisugust töötamist ei saa käsitleda töötamisena täiskohaga raietöölisena. VV 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“
13. osa järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus metsavarumisega tegeleva ettevõtte raietöölisel (kood 13378). Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 viimase lõigu ja § 1¹ teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Tööraamatu kannete nr 10–15 kohaselt töötas kaebaja ajavahemikul 16.11.1973 kuni 29.03.1988 Elva Metsamajandis metsavahina. Halduskohtus leidis samuti tõendamist, et kaebaja töötas tegelikult metsavahina, kuid tegi üheaegselt metsajärelevalve teostamisega ka raietöid, mille eest talle väidetavalt tasuti tükitööhinnete alusel. Seega on kaebaja puhul täitmata mõlemad eeltingimused soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks: esiteks ta ei töötanud nimekirjas nr 2 toodud ametikohal ja teiseks tegi ta raietöid üheaegselt metsavahi ametiülesannete, sh metsajärelevalve teostamisega. Ainuüksi fakt, et metsavaht T.T. lisaks metsavahi ametiülesannetele võttis osa nn tootmistööst, ei ole temale soodustingimustel vanaduspensioni määramise aluseks. Käesolevas asjas on esmatähtis töötamine nimekirjas nr 2 nimetatud ametikohal. Kaebaja ei töötanud nimekirjas nr 2 nimetatud ametikohal, vaid metsavahi ametikohal, mida nimekirjas nr 2 nimetatud ei ole. 3 Metsavahi ametikoha põhiülesandeks oli teenistuspiirkonnas riikliku metsajärelevalve teostamine koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, sh riiklike sunnivahendite kohaldamine. ATS § 182 lg 3 ning VV 19.03.2002 määruse nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ §-dest 1 ja 2 p 17 järeldub, et metsavahina teostas kaebaja riikliku järelevalve funktsioone, st ta oli riigiametnik, kelle ametikoht eeldas avaliku võimu ülesannete täitmist. Nimetatust tulenevalt on alusetu asendada kaebaja töötamine riigiametnikuna (metsavahina), kes omas täidesaatva riigivõimu volitusi, töötamisega raietöölisena, kellel vastavad volitused puudusid. Apellant väide, et metsavahi töö seisnes vastutamises 24 tunni jooksul ööpäevas ning et vastutamisega samaaegselt tegi ta raietööd, ei rajane tõepärastel asjaoludel. Selleks, et kanda vastutust, pidi metsavaht riigiametnikuna metsamajandi põhimääruse ja metsajärelevalve määrustiku alusel vastutuse eeldusena tagama metsajärelevalve ja -kaitse. Aastatel 1973 – 1988 kehtinud tööseaduste kohaselt oli keelatud üheaegselt kahel ametikohal täiskohaga töötamine. Lubatud olid väikese töömahuga koha- ja ametikaaslus, mille vormistamisel olid ranged reeglid. Kaebaja tööraamatu kannete nr 13 ja 14 kohaselt oli tal ajavahemikul 01.04.1986 – 14.04.1987 ametikaaslus teise vahtkonna metsavahina. Nimetatud faktist võib järeldada, et kui kaebaja oleks töötanud koha- või ametikaasluse korras raietöölisena, kajastaks seda tema tööraamat. Pensioniamet ei oma volitusi õigusaktidega kehtestatu laiendamiseks. Pensioniametite halduspraktika ja halduskohtute praktika kohaselt ei ole isikutele määratud soodustingimustel vanaduspensioni ainult tunnistajate ütlustele tuginevalt. Soodustingimustel vanaduspensioni määramisel on otsustava tähtsusega dokumentaalsed tõendid, mida tunnistajate ütluste abil saab vajadusel täpsustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
15. veebruari 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse § 1 p 2 viimase lause kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka osalise tööajaga töötamise aega. Vabariigi Valitsuse
16. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 XII peatüki „Metsavarumise, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“
17. osa järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus metsavarumisega tegeleva ettevõtte raietöölisel (kood 13378). Apellandi tööraamatu kannete kohaselt töötas ta ajavahemikul
18. november 1973.a kuni
19. märts 1988.a Elva Metsamajandis metsavahina. Kuigi on tõendatud, et üheaegselt metsajärelevalve teostamisega teostas apellant ka raietöid, siis viimase eest tasuti tükitööhinnete alusel. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et apellandi puhul on täitmata mõlemad eeltingimused soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks: ta ei töötanud nimekirjas nr 2 toodud 4 ametikohal (raietööline) ja ta teostas raietöölise tööülesandeid üheaegselt metsajärelevalve teostamisega. Halduskohus on õigesti leidnud, et kuigi avaldaja tegi suurema osa tööajast raietööd, ei anna see veel alust arvata nimetatud töö tegemise aeg soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. Maili Lokk Viivi Tomson 5 Agu Timmi