lg 8 ja 9 tulenevalt ei oma maksuotsuses nimetatud äriühingute olemine kaupade tegelikeks saatjateks käibemaksukohustuse kindlakstegemisel tähtsust, sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks vajalikud tingimused olid täidetud. Kuna kaebajale pole antud võimalust kriminaalasja toimikuga tutvumiseks, oli tegemist menetlusõigusliku takistusega, sest kaebaja soovib täies mahus tutvuda andmetega, mille põhjal maksuhaldur maksukohustuse kindlaks tegi. 2. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt hinnati maksuotsuse tegemisel kõiki kogutud tõendeid ja jõuti järeldusele, et tegemist on teeseldud tehingutega, kaebaja on teostanud makseid fiktiivsete arvete alusel ja lõppkokkuvõttes jõudis raha tema käsutusse tagasi. Vladimir Životnikovi poolt kriminaalasjas antud ütlused ühilduvad teiste asjas kogutud tõenditega ja viitavad tema õigusrikkumisele, kuigi seaduslik alus ütluste andmisest keeldumiseks oli olemas; maksumenetluses esitas ta üksnes paljasõnalisi väiteid. Kaebajal võimaldati tutvuda kõigi maksuotsuse aluseks olevate lähteandmetega, sh kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalidega.
lg 9 tulenev sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene maksupettuses osalenule või isikule, kes on rikkunud hoolsuskohustust ega suuda tõendada tehingu tegelikku toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 15.01.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on maksuotsusega kaebajale määratud täiendavalt tasumisele käibemaks aastate 2003, 2004 ja 2005 eest. Kõik maksuotsuses kajastamist leidnud AS Betox Group, OÜ Tailers ja TÜH Torumees arved sisaldavad käibemaksuseaduse kuni 30.04.2004 kehtinud § 28 lg 1 või alates 01.05.2004 kehtiva § 37 lg 7 loetletud andmeid, arvetel märgitu võis olla kasutatav kaebaja ettevõtluses ning arved väljastanud äriühingud olid arvetele märgitud kuupäevadel kantud käibemaksukohustuslaste registrisse. Kaebaja täiendava käibemaksukohustuse määratlemise põhjuseks on tehingute teiste pooltena arveldusdokumentidele märgitud isikutega seonduvad kahtlused ning arvamus, et seetõttu ei saa nad olla tehingute teiseks pooleks ja tegelikult on kaubad soetatud tundmatult kolmandalt isikult. Selline kahtlus on igati põhjendatud, sest neid äriühinguid juhtinud ja kontrollinud isik V. Životikov on kriminaalasja nr 04930000184 menetlemisel andnud üheselt mõistetavaid ütlusi, milles ta võtab omaks, et osales ulatuslikus käibemaksupettuses, tema juhitud äriühingud kaebajale tegelikult kaupu ja teenuseid ei võõrandanud, tegemist oli kõrvalistelt kolmandatelt isikutelt saadu kohta sisendkäibemaksu maha arvamist võimaldavate arvete väljastamisega vahendustasu eest ja saadud rahasummad tagastati kaebaja seaduslikule esindajale Svetlana Ivantsovale. Kõike seda kinnitas V. Životnikov ka Ida maksu- ja tollikeskuse vanemrevidendile. Et tegelikult juhtis just V. Životnikov nii OÜ Tailers kui TÜH Torumees, kinnitas maksumenetluses nende äriühingute seadusjärgne esindaja Arkadi Lutsar. Kaudselt kinnitavad maksuotsuses märgitud äriühingute suhtes tekkinud kahtlusi veel Kukrusel Paate 8 ja 10 asuvate ehitiste vaatluse protokoll, Ljubov Bernikova seletus, Illuka ja Jõhvi Vallavalitsuste ning OÜ Kapitaalehitus vastused maksuhalduri järelepärimistele, AS Betox Group raamatupidamise eest vastutanud Aili Vaiki kinnitus, et nende töötajaid pole komandeeritud tööle väljapoole Tallinna, ning asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja S. Ivantsova on kriminaalasjas nr 04930000184 tunnistajana ülekuulamisel keeldunud 2 vastamast AS-ga Betox Group tehtud tehinguid puudutavatele küsimustele, väites, et vastust võib kasutada süüdistuseks tema vastu. Asjaolu, et V. Životnikov on AS Betox Group nimel allkirjastanud maksuhaldurile adresseeritud kinnitused tehtud tööde kohta, ei oma määravat tähendust, sest kriminaalasjas antud ütlustega võrreldes on neil erinev kaal. Ka on väheusutav, et maksupettuses süüdistatav isik võtab kahtlustatavana ütlusi andes omaks teda inkrimineerivaid asjaolusid, mida tegelikkuses pole juhtunud, maksuametnikule samasugust vastutust mitte kaasa toovaid kinnitusi esitades aga annab üksnes tõeseid selgitusi.
lg 3 p 1 või varem kehtinud redaktsiooni § 20 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise eelduseks, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Seda, et käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline, on rõhutanud lahendis nr 3-3-1-34-06 ka Riigikohtu halduskolleegium, märkides, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba või teenuse hinnale käibemaks ja seepärast ei saa ostja tasuda käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Seega ei ole õige väide, et kaebaja käibemaksukohustuse kindlakstegemisel ei oma tähendust, kas kaupade tegelikeks saatjateks olid maksuotsuses märgitud äriühingud või teised isikud. Samuti ei ole kaebajal põhjust toetuda
lg 8 ja 9, kuna kaebuses ei ole väidetud, et tegemist oli kaupade impordiga või kaupade ja teenuste ning nende eest esitatud arvete saamisega erinevatel maksustamisperioodidel. Samuti ei aita kaebajat kummastki sättest tuleneva mõtte üldistamine, sest mõlemal juhul saab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekkida üksnes juhul, kui kaubad või teenused tõepoolest saadakse ega ole kohaldatav juhtudel, kui käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingu nimel vormistatakse arveid, kuid nende alusel saadud raha tagastatakse maksjale ning tegelikkuses hangib kauba või osutab teenuse keegi teine. Kohtuotsuses nr 3-3-50-03 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et põhjendatud kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ostja täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. Kaebaja ei kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi. Usaldusväärseid tõendeid AS-ga Betox Group, OÜ-ga Tailers ja TÜH-ga Torumees tehingute toimumise kinnituseks või andmeid oma tegelike tehingupartnerite tuvastamiseks pole ta esitanud ka kohtumenetluses. Seega pole ta tõendanud õigust teostada maksuotsuses kajastatud käibemaksusummade mahaarvamine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Eestirem taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega Ida maksu- ja tollikeskuse 05.09.2007 maksuotsus nr 12-5/128 tühistatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus hinnanud tõendeid ebaõigesti. Asjas on määrava tähendusega üksnes maksumenetluses esitatud seletused, kuna pole võimalik hinnata, mis on V. Životnkovi kriminaalmenetluses antud ütlustes usutav ja mis väheusutav. Prokuratuur ei lubanud kaebaja esindajal kriminaalasja toimikuga tutvuda. Asja materjalidest nähtub, et ka halduskohus ei saanud samal põhjusel kriminaalasja toimikuga tutvuda. Seega jäi nii kaebaja kui ka kohtuliku kontrolli alt välja, mis asjaoludel andis V. Životnikov kriminaalmenetluses ütlusi, mille protokollid on esitatud käesolevas asjas. Kahtlustatavana vahi alla võetud isikul võivad olla tõsised motiivid mõningate talle inkrimineeritavate asjaolude omaks võtmiseks, et uurijaga saavutatava (mitteametliku) kompromissi raames kas vabaks saada, vältida täiendavate süüdistuste esitamist või tsiviilhagi esitamist kriminaalasjas jne. Maksumenetluses kinnitas V. Životnikov ehitusteenuste osutamist kaebajale, selgitades, et teenuste osutamiseks kasutas ta nn musta tööjõudu. 3 Kukrusel Paate 8 ja 10 asuvate ehitiste vaatluse protokoll sisaldab järgnevat informatsiooni: ehitis on ühekorruseline ja seal asub tootmisbaas, seal tehakse metallitööd, ehitise ühes osas on pinda rentinud OÜ Allterego, tsehhis on seadmed, millega valmistatakse klaaspakette. Arusaamatuks jääb, kuidas saab taolise informatsiooni põhjal teha järelduse, kas ehitistel on teostatud ehitustööd ja kes seda teostas. Illuka vallavanema, Kohtla-Nõmme vallavanema, SA Ida-Viru Keskhaigla esindaja ja OÜ Kapitaliehitus esindaja seletused samuti ei tõenda asjaolu, et AS Betox Grupp ei osalenud alltöövõtjana tööde tegemisel ehitusobjektidel, millel kaebaja oli peatöövõtja. Nimetatud isikud väitsid, et AS-st Betox Grupp kui alltöövõtjast ei ole nendel mingit informatsiooni. Maksuotsuses ei ole toodud ühtegi mõistlikku põhjust, miks taoline informatsioon pidi olema tellijate esindajatele kättesaadav. Paate 8 autokeskust puudutav dokumentatsioon (ehitusprojekt, AS Betox Grupp esindaja allkirjastatud ehituspäevikud) kinnitab otseselt asjaolu, et tööd ehitusobjektil teostas töövõtjana just nimelt AS Betox Grupp. Asjaolu, et AS Betox Grupp, OÜ Tailers ja TÜH Torumees osutasid ehitusteenuseid kaebajale, kinnitab otseselt see, et kaebaja tasus teenuste eest töövõtjate pangakontodele. Kohus on ebaõigesti kohaldanud käibemaksuseaduse norme. Maksuotsuse põhjendamisskeem ei tugine vahetult käibemaksuseaduse normidele, käibemaksuseaduses ei sisaldu mõisteid nagu fiktiivsed tehingud, fiktiivsed arved, riiulifirma, variisik, osavõtt maksupettusest jne (selliste kategooriatega ei opereeri ka maksuõigus tervikuna). Maksuhalduri põhjendamisskeem baseerub Riigikohtu praktikal (otsused haldusasjades nr 3-3-1-40-03, 3-3-1-21-04, 3-3-1-50-04, 3-3-1-34-06), millele on viidatud ka kohtuotsuses. Nimetatud kaasuste juures kohaldati kuni 01.01.2002 kehtinud käibemaksuseadust. Kehtiva käibemaksuseaduse tingimustes muutub maksuotsuse põhjendamiskonstruktsioon absurdseks. Kehtiva seaduse keskseks põhimõtteks on korrespondeerivuse põhimõte. Kehtiv käibemaksuseadus arvestab majanduspraktika mitmekesisusega ning möönab, et reaalselt võivad kaubad ja teenused pärineda ka kolmandatelt isikutelt, st tehingupooled võivad vabalt kujundada omavahel majandussuhteid, ning käibemaksuarvestuse vaatenurgast ei ole oluline, kes on teenuse tegelikuks osutajaks ja kauba tegelikuks müüjaks (omanikuks müügi hetkel), oluline on see, et üks maksukohustuslasena registreeritud tehingupool, kes väljastas teisele poolele arve koos käibemaksuga, võtab endale käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustuse, ning vastavalt korrespondeerivuse põhimõttele selle arve saanud teisel maksukohustuslasena registreeritud tehingupoolel tekib samal perioodil sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Toodut kinnitab muuhulgas kehtiva käibemaksuseaduse regulatsioon, mis võimaldab käibemaksukohustuse tekkimise teokoosseisu ja sellele vastava sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise teokoosseisu saabumist ka sõltumatult kaupade ja teenuste liikumisest tehingupoolte vahel.
§-de 11 lg 1 p 2; 31 lg 1, 9; 37 lg 2 (koostoimes) alusel ka ilma teenust osutamata ja/või kaupa üleandmata tekib üheaegselt maksukohustuslasena registreeritud ühel tehingupoolel käive ja vastavalt käibemaksukohustus ning maksukohustuslasena registreeritud teisel tehingupoolel õigus sisendkäibemaksu mahaarvamisele järgnevate teokoosseisuliste elementide kokkulangemisel:
§-de 11 lg 1 p 2; 31 lg 1, 9; 37 lg 2 (koostoimes) alusel tekkis kaebajal käibemaksukohustustega korrespondeeruv käibemaksu mahaarvamise õigus. Paikapidamatu on väide, et tehingud AS Betox Grupp, OÜ Tailers, TÜH Torumees ja kaebaja vahel on kehtetud (teeseldud), seega puudub kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Isegi kui tehingud on kehtetud teenuste osutamise osas, on nad kehtivad arvete väljastamise ja tasumise osas (TsÜS § 85 alusel tehingu ühe osa kehtetus ei too kaasa teiste osade kehtetust). Tehingute kehtiv osa moodustab iseenesest sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tagava teokoosseisu.
lg 9 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata ka ettemaksust. Samas ei laiene selline sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus isikule, kes osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt. (Riigikohtu Halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-50-03.) Riigikohtu Halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-47-06 kohaselt maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlus, mida maksukohustuslane pole kõrvaldanud, tähendab, et ta pole järginud kaasaaitamiskohustust ega arvestanud talle langeva tõendamiskoormusega. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Kaebuses esitatud seisukohad ei anna alust kohtuotsuse ning maksuotsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaksuks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Riigikohus on lahendites 3-3-1-40-03, 3-3-1-43-03, 3-3-1-21-04 ja 3-3-1-34-06 märkinud, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigus käibemaksu maha arvata. Kuigi need lahendid kehtivad käibemaksuseadusele, mis kehtis enne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.