) toimub lepingu sõlmimine pakkumuse esitamise ja nõustumuse andmise teel.
lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 3 kohaselt loetakse ettepanekut, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele ja mis seisneb kauba väljapanekus, ettepanekuks esitada pakkumus. Seega esitab kaupleja kaupa välja pannes ostjale ettepaneku teha pakkumus müügilepingu sõlmimiseks. Kui ostja soovib väljapandud kaupa osta, teeb ta kauplejale ettepaneku sõlmida leping ja lepingu sõlmimiseks peab kaupleja andma enda nõustumuse. Käesoleval juhul tegi kaupleja, Burmi Kaubandus OÜ kauplus, jootetina pulka müügisaali välja pannes kaebuse esitajale ettepaneku teha pakkumus. Kaebuse 2 esitaja tegi Burmi Kaubandus OÜ-le pakkumuse sõlmida müügileping poole tinapulga müümiseks, kuid kaupleja ei andnud selleks nõustumust. Võlaõigusseadus ja tarbijakaitseseadus ei sätesta lepingupoolele lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise kohustust. Seega oli kaupleja, s. o Burmi Kaubandus OÜ kaupluse keeldumine poole tinapulga müümisest õiguspärane. Samuti saavutas Tarbijakaitseamet järelevalvemenetluse käigus juba pöördumise esitamisega samal päeval kauplejaga kokkuleppe, et kaebuse esitajale müüakse temale sobivas suuruses jootetina pulk, kuigi kauplejal puudus selleks kohustus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED F. Neitsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige seisukoht, et poolte vahel oli võlaõiguslik ehk lepinguline suhe. Kuna kauplus on koht, kus teenindatakse kliente, siis ei olnud tegemist mingi konkreetse lepinguga ega pakkumusega. Jootetina ei saa käsitleda tükikaubana. Ka müügiarve-saatelehel on kirjas jootetina. Tinapulka oli võimalik poolitada. Elatustase on erinev ja inimene ei peaks olema sunnitud ostma sellises suuruses tinatükki nagu tal vaja pole. Antud juhul on vastustaja rikkunud tarbija huve. Võlaõigusseaduse sätted ei ole käesolevas asjas asjakohased ega õigusta müüja käitumist. Vastustaja on rikkunud tarbijakaitseseadust. Asjaolu, et kaup siiski müüdi 06.09.2007 soovitud kujul, tõendab, et kaupleja ei soovinud lihtsalt ostja soovidele varem vastu tulla, kuigi tal ei olnud selleks mingit takistust. Kuna kaupleja tunnistas oma viga, oleks pidanud Tarbijakaitseamet tegema talle ettekirjutuse edaspidi selliste vigade vältimiseks. Kaebuse esitaja õigustatud huvi seisneb selles, et edaspidi oleks vastustaja käitumine hoolikas ega jätaks tarbijat õigustamatult kaitseta. Tarbijakaitseamet ei ole teinud midagi selleks, et kaitsta tarbijat edaspidi sellise käitumise eest. Tarbijakaitseamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudub kauplejal kohustus tarbijale tükikaubana müüdavat kaupa osadena müüa. Tükikauba osadena müük võib toimuda üksnes juhul, kui kaupleja soovib sellist müüki teostada ja see on kooskõlas kõigi müüginõuetega. Antud juhul ei soovinud Burmi Kaubandus OÜ tükikaubana müüdavat jootetina osadena müüa. Sellega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi.
lg 3 kohaselt tegi kaupleja jootetina pulka müügisaali välja pannes kaebuse esitajale ettepaneku sõlmida selleks nõustumus. Seadus ei sätesta lepingupoolele lepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise kohustust. Seega oli Burmi Kaubandus OÜ keeldumine poole tinapulga müümisest igati õiguspärane. Tarbijakaitseamet on F. Neitsovi poolt 06.09.2007 esitatud pöördumisega seoses nõudnud Burmi Kaubanduse OÜ-lt selgitusi juhtunu kohta ja tarbijale vastanud, andes 01.10.2007 kirjas selgituse, et kaupleja ei ole kohustusi rikkunud. Kauplejal puudus seadusest ja lepingust tulenev kohustus tinapulka osadena müüa. Seega on halduskohtu otsus õige ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kuna Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis tulenevalt HKMS §-st 47 lg 1 ja TsMS §-st 654 lg 6, ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ringkonnakohus tagastab F. Neitsovile viimase poolt 09.04.2008 kirjaga ringkonnakohtule edastatud Tarbijakaitseameti infovoldiku, kuna selline kirjalik materjal ei ole käsitletav 3 dokumentaalse tõendina ning Tarbijakaitseameti õiguste ja kohustuste kindlakstegemisel lähtub kohus üksnes vastavast seadusest. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Lähtudes 30.01.2008 otsuse põhjendustest on halduskohus kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme ning hinnanud õigesti tõendeid, tehes samuti põhjendatud järelduse selle kohta, et Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talitus ei ole olnud F. Neitsovi kaebuse lahendamisel tegevusetu ja ei ole jätnud esitatud kaebust sisuliselt rahuldamata, mistõttu puudub ka alus tunnistada Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa toiming (tegevusetus) õigusvastaseks. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus F. Neitsov vastustaja poole, leides, et Burmi Kaubanduse OÜ kauplus keeldus talle õigusvastaselt müümast osa müügilolnud jootetina tükist, millega rikuti tema kui tarbija õigusi. Kaebuse lahendamisel on Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talitus lähtunud TKS §-dest 28 ja 39 ning on kauplejalt välja nõudnud asjakohased dokumendid ja seletuse, samuti on vastustaja kasutanud oma õigust proovida saavutada kaebuse esitaja ja kaupleja vahel kompromissi, mis ka õnnestus, sest kauplus soostus probleemi lahendamiseks müüma tarbijale jootetina nii suure tükina kui tarbija soovis. Tarbija kaebuse lahendamist puudutav info on F. Neitsovile edastatud 20.09.2007 ja 01.10.2007 kirjadega, milledes on muuhulgas ka selgitatud, et kuna kauplus sai jootetina tükkidena, siis oli kauplusel ka õigus seda müüa üksnes tükikaubana ja otsene kohustus sellist kaupa tarbija soovil alati tükeldada kauplejal puudub. Samuti on F. Neitsovile selgitatud, et Tarbijakaitseametil puudub järelevalvemenetluses võimalus uurida väidetavat müüja ebaviisakat käitumist kaebaja suhtes, sest Tarbijakaitseametil ei ole õigust tunnistajaid üle kuulata ja, et soovi korral on isikul õigus selles osas pöörduda kohtusse. Halduskohus on seega õigesti viidanud TKS §-st 39 tulenevatele järelevalve teostaja õigustele ja põhjendatult leidnud, et Tarbijakaitseameti Lääne-Virumaa talitus on F. Neitsovi kaebust lahendades toiminud oma pädevuse piires. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et vastustaja tegevusetus on olnud õigusvastane seetõttu, et kauplejale ei ole tehtud ettekirjutust, mis kohustaks kauplejat ka edaspidi taolises olukorras õigesti käituma. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti viidanud sellele, et vastavalt TKS §-le 40 lg 1 on järelevalve teostajal õigus teha ettekirjutus, milles esitatakse nõue lõpetada õigusrikkumine ja taastada esialgne olukord või kohustatakse peatama sellise kauba või teenuse pakkumine ja müük, mis ei ole nõuetekohane, kuid järelevalve teostajal puudub pädevus kauplejale sellise ettekirjutuse tegemiseks, mis kohustaks kauplejat tulevikus ühel või teisel viisil käituma. Kuna ka muud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata. Eeltoodu tõttu jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Viivi Tomson Agu Timmi 4 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.