3-07-1467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-1467 Hald

) § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha

§ 37nõuete kohase arve alusel.

Nimetatud sätte lg 7 kohustab arvele märkima arve järjekorranumbri ja väljastamise kuupäeva; maksukohustuslase nime, aadressi ja maksukohustuslasena registreerimise numbri; kauba soetaja või teenuse saaja nime ja aadressi; kauba või teenuse nimetuse või kirjelduse; kauba koguse või 3 teenuse mahu; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäeva, kui see on arve väljastamise kuupäevast varasem; kauba või teenuse hinna ilma käibemaksuta; maksustatava summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate maksumääradega või käibemaksuvaba käibe summa ning tasumisele kuuluva käibemaksusumma kroonides. Kõik vaidlusaluses maksuotsuses kajastamist leidnud OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Cemical ja OÜ Metropolhaus arved sisaldavad loetletud andmeid ja said seega olla seadusekohaseks aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Maksuotsuses ei ole kahtluse alla seatud kaupade olemasolu ja tehingute tegelikkust ega nende seotust kaebuse esitaja ettevõtlusega. Seega on tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaldamine põhjendamatu, sest maksumaksjal on kõigi tehingute kohta olemas raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 nõuetele vastavad algdokumendid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt tühistada Tartu Halduskohtu

1. novembri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Rutmets Grupp kaebus täies ulatuses rahuldamata ja jätta kohtukulud OÜ Rutmets Grupp kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus hinnanud tõendeid ebaõigesti. Lähtuvalt RahaPTS-st tekkis OÜ-l Rutmets Grupp OÜ Bio Tek esindaja isikusamasuse tuvastamise kohustus üksiktehingu osas 28.01.2005 arve nr 21 puhul ning OÜ Metropolhaus esindaja isikusamasuse tuvastamise kohustus tekkis arvete nr 50104 (12.01.2005), nr 50109 (17.01.2005), nr 50114 (21.01.2005) ja nr 50509 (17.06.2005) osas. OÜ Baltic Chemical osas on tegemist ilmselt seoses olevate tehingutega RahaPTS mõistes. Sellele viitab arvete esitamise järjepidevus ja tihedus ning kõigi vaidlusaluste arvete puhul seotus sama kaubaartikliga (saematerjal). Mõnepäevase vahega ühe ja sama äriühingu nimel väljastatud arvete alusel ostetud metsamaterjali puhul tuleb asuda seisukohale, et tegemist on ilmselt omavahel seotud tehingutega. Tehinguid ei ole toimunud arvetel näidatud poolte vahel ning OÜ Rutmets Grupp on osalenud maksupettuses. Tõenditeks on ka maksukohustuslase vastuolulised ütlused, volikirjad ning arvetel näidatud OÜ-te seaduslike esindajate ütlused, milles nad eitavad tehingute tegemist. Samuti on tõendiks RahaPTS-st tuleneva hoolsuskohustuse täitmata jätmine, millest tulenevalt ei saa OÜ Rutmets Grupp heausksust eeldada ka ülejäänud arvete alusel tehingute tegemisel. OÜ Rutmets Grupp ei ole tõendanud, et tal oli arvutivõrgu kaudu ligipääs RahaPTS §-s 9 lg 2 sätestatud andmetele OÜ Bio Tek kohta.
2. ja
3. aastal oli RahaPTS § 9 lg 2 p-s 3 märgitud andmetele juurdepääs tasuline ning seda saab tõendada Justiitsministeeriumi Registrikeskusega sõlmitud lepingu või dokumendiga, millelt nähtub andmetega tutvumise eest tasumine. Kuna OÜ Rutmets Grupp ei ole vastavaid tõendeid esitanud, on paljasõnaline OÜ Rutmets Grupp väide, et tal oli elektrooniline juurdepääs nõutud registriandmetele. OÜ Baltic Chemical nimel esitatud arvete eest sularahaga tasumisel pidi OÜ Rutmets Grupp esindaja tuvastama raha saanud isiku isikusamasuse, kuid jättis vastava kohustuse täitmata. OÜ Baltic Chemical nimel väljastatud arvete rekvisiite kontrollides selgus, et arvetel oli näidatud aadress Vikerlase 26-1 Tallinn. Äriregistri teabesüsteemi andmebaasi järgi oli alates 01.02.2005 OÜ Baltic Chemical aadressiks E. Vilde tee 94-135, Tallinn. Kui OÜ Rutmets Grupp seaduslik esindaja oleks kontrollinud OÜ Baltic Chemical andmeid äriregistri teabesüsteemist, oleks ta märganud andmete erinevust aadressi osas. Revisjoni perioodiks oli 01.01.2005 kuni 30.06.
4. Viimane arve sel perioodil on Baltic Chemical OÜ nimel esitatud Rutmets Grupp OÜ-le 12.01.
5. OÜ Rutmets Grupp ei ole põhjendanud, miks ta esitas maksuhaldurile Baltic Chemical OÜ registriandmete väljatrüki seisuga 21.02.2006, kui sel ajal tehinguid ei toimunud. Samuti ei ole põhjendatud, miks tehti registriandmete väljatrükk, kui OÜ Rutmets Grupp väitel oli registriandmetele juurdepääs elektroonilisel teel. 4 OÜ Metropolhaus nimel väljastatud arvete rekvisiite kontrollides selgus, et kõikidel arvetel oli Metropolhaus OÜ aadressiks näidatud Väike-Ameerika 19-201 Tallinn. Äriregistri teabesüsteemi andmebaasi järgi oli nimetatud osaühing registreeritud sellele aadressile kuni 16.07.
6. Alates 16.07.2003 kuni 29.06.2005 oli Metropolhaus OÜ registreeritud aadressile Väike - Ameerika 23-1 Tallinn ja alates 29.06.2005 oli Metropolhaus OÜ juriidiliseks aadressiks Juhkentali 46-24 Tallinn. Vaatamata registriandmete väljatrükile ja väitele, et OÜ-l Rutmets Grupp oli juurdepääs registriandmetele elektroonilisel teel ei ole OÜ Rutmets Grupp pööranud tähelepanu arvetel märgitud andmete ebatäpsusele ega palunud arvetel andmeid parandada. Kui RahaPTS näeb ette vastava kohustuse ja maksukohustuslane seda ei täida, on ta rikkunud seadust. OÜ Rutmets Grupp seadusliku esindaja väitel andis ta kõigi kolme äriühingu nimel esitatud arvete eest sularaha kokku 9 439 831 krooni üle A. Randojale. Seega pidi ta lähtuvalt RahaPTS § 9 lg-st 1 A. Randoja isikut tõendavast dokumendist tegema koopia. Vastavat koopiat ei ole esitatud. Maksutoimikus sisalduvad volikirjad ei ole tõenditena arvestatavad, kuna OÜ Bio Tek juhatuse liige Aksel Vahtre tunnistab, et
7. aastal notariaalse volikirja alusel volitas ta A. Randoja esindama osaühingut, kuid nimetatud volikirja ei ole OÜ Rutmets Grupp maksuhaldurile esitanud. Seega ei saa ta väita, et on kontrollinud A. Randoja volitusi nimetatud OÜ esindamiseks. Maksuhaldurile esitatud 05.04.2005 allkirjastatud OÜ Bio Tek lihtkirjaliku volikirja kohta ütleb A. Vahtre 25.05.2007 maksuhaldurile antud seletuses, et peale
8. aastast ei ole ta A. Randoja näinud ja lihtkirjalik volikiri ei ole tema tehtud ega allkirjastatud. Baltic Chemical OÜ juhatuse liige Timo Onn kinnitab, et tegi kuuks ajaks lihtkirjaliku volikirja A. Randojale enne kui sõitis puhkusele Itaaliasse augustis
9. a. OÜ Rutmets poolt maksuhaldurile esitatud volikiri on aga dateeritud 21.03.
10. OÜ Metropolhaus juhatuse liige Kalle Kama väitis 29.11.2006 maksuhaldurile, et ta ei mäleta, kas on kedagi volitanud esindama OÜ-t Metropolhaus, kuid valgetele lehtedele ja tühjadele blankettidele on ta allkirju andnud. Seega on OÜ Rutmets Grupp poolt maksuhaldurile esitatud OÜ Bio Tek, Baltic Chemical OÜ, OÜ Metropolhaus lihtkirjalikud volikirjad trükitud eelnevalt allkirjastatud tühjadele lehtedele. Sellele viitab juhatuse liikmete allkiri lehe all servas, mis omakorda annab võimaluse tühjale blanketile vormistada arveid, volikirju vms. Eeltoodu ei anna alust järeldada, et äriühingute juhatuse liikmetel oleks olnud tahe anda A. Randojale tähtajatuid üldvolitusi äriühingute esindamiseks. Kaupade ja teenuste soetamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid juhul, kui majandustehing, mille alusel taotletakse käibemaksu tagastamist, on seotud maksumaksja maksustatava käibe ja ettevõtlusega, on tegelikkuses aset leidnud ja see on tehtud arvel näidatud isikuga. Riigikohus on 03.06.2004 otsuses nr 3-3-1-21-04 selgitanud, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis ei ole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Kui tasutakse suures summas sularahas ja ei tuvastata raha saanud isikut, kusjuures väidetav müüja eitab oma osalemist tehingus, siis on tegemist ostja sellise hoolsusnõude rikkumisega, mis võib kaasa tuua käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamise. Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel. OÜ Rutmets Grupp ei ole esitanud maksuhaldurile peale arvete ja sularaha kviitungite ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tehingute toimumise arvetel näidatud isikutega. Maksuhaldur on hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, mis on viinud järeldusele, et tehinguid ei ole toimunud arvel näidatud isikutega ja OÜ Rutmets Grupp oli sellest asjaolust teadlik. OÜ Rutmets Grupp ei ole tegutsenud heauskselt. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-40-03 asunud seisukohale, et maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja, ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi. OÜ Rutmets Grupp poolt OÜ Baltic Chemical soetatud saematerjali ja maksuotsuse lisas 1 välja toodud OÜ Rutmets Grupp poolt ettevõtluse käigus võõrandatud saematerjali koguste võrdlemisel selgus, et ettevõtluse käigus on saematerjali müük alanud varem kui saematerjali soetamine, samas kui 5 saagimisteenust soetatud ei ole. Saematerjali on soetatud rohkem kui müüdud, mida kinnitab laovaru seis 31.12.2005 majandusaasta aruandes, mis on null. OÜ Rutmets Grupp poolt OÜ-lt Metropolhaus soetatud raieteenuse koguse 25 139 tm ja OÜ Rutmets Grupp metsateatiste alusel kuulunud kasvava metsa lubatava raie mahtude võrdlemisel (kokku 6552 tm) selgus, et raieteenust on ostetud 18 597 tm võrra rohkem kui omati kasvava metsa raieõigust. See on samuti üheks tõendiks, et raieteenust ei ole soetatud OÜ Metropolhaus esitatud arvete alusel. Eeltoodu ning samuti OÜ Rutmets Grupp poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmine ning vastuolulised ütlused ning tõendid kogumis annavad põhjendatud kahtluse, et OÜ Rutmets Grupp osales käibemaksupettuses, vähendades oma tasumisele kuuluvat käibemaksu OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Chemical ja OÜ Metropolhaus arvetel kajastuva käibemaksu võrra. Kuna antud juhul ei ole tõendatud, et tehingute teisteks poolteks oleks olnud OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Chemical ja OÜ Metropolhaus, siis tuleb nendeks lugeda tundmatuid kolmandaid isikuid, kelle puhul ei ole teada kas tegemist on käibemaksukohustuslastega.

§ 29

lg 1 alusel võib sisendkäibemaksu maha arvata teiselt käibemaksukohustuslaselt soetatud ja saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva käibemaksu. Lisaks vormiliselt nõuetekohasele dokumendile peab olema tõendatud, et tehing on toimunud arvel näidatud poolega. Tulumaksu arvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel. Revisjoni tulemusel on leidnud kinnitust, et OÜ Rutmets Grupp ei ole maksuotsuses loetletud arvetel näidatud kaupa/teenust osaühingutelt Bio Tek, Baltic Chemical, Metropolhaus ostnud. OÜ Rutmets Grupp poolt teostatud väljamaksed on tehtud seoses selliste majandustehingutega, mille toimumine arvetel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks TuMS § 51 järgi. Tehingu teise poole tuvastamine on oluline ka tulumaksukohustuse puhul, sest igale väljaminekule peab majandustehingus vastama kellegi sissetulek. Maksuhalduril peab olema võimalik vajaduse korral kontakteeruda tehingu teise poolega ning saada kinnitust, kas sama tehingu toimumist kinnitab arvel näidatud tehingu teine pool. Antud juhul ei ole kõigil kolme äriühingu nimel väljastatud arvetel ja kassa kviitungitel äriühingute juhatuse liikmete ega ka väidetavalt volitatud isiku A. Randoja allkiri. OÜ Rutmets Grupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohus tõlgendanud ja kohaldanud õigesti seadust ja hinnanud tõendeid õigesti. OÜ-d Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical olid õigusvõimelised juriidilised isikud ja vaidlusaluste tehingute tegemise ajal registreeritud käibemaksu-kohustuslased. Seega ei oma apellandi väited elektroonilise tuvastamise tõendamata jätmise kohta sellist tähendust, mis õigustaksid täiendava käibemaksu ja tulumaksu määramist. OÜ Rutmets Grupp on tuvastanud tehingute tegemisel teenuse müüjate isiku kõigi kolme äriühingu puhul, kuigi tal sellist kohustust tulenevalt seadusest ei olnud. OÜ Rutmets Grupp ning OÜ-te Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical vahel teostatud tehingute puhul täitis vastustaja füüsilise isiku A. Randoja, kellele reaalselt arve eest tasuti, tuvastamise kohustuse sellega, et raha saanud isiku käest on saadud tema esindust tõendavad volikirjad kõigi kolme äriühingu esindamiseks ning OÜ-te Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical juhatuse liikmete passide koopiad. OÜ Rutmets Grupp veendus volikirju saades, et A. Randoja on volitatud vaidlusalustes tehingutes OÜ-d Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical esindama. Seadus ei näe erinevate äriühingute arvetel näidatud kauba ja teenuse tehingute puhul ette, millises vormis peab olema kauba ja teenuse müüja volitused vormistatud. Seadus lubab ka suulises vormis volitust. Kaebuse esitaja on tegutsenud äris nõutava hoolsusega ja on tuvastanud volituse olemasolu kirjaliku volikirja alusel. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kui isik müüb kaupu teise isiku ülesandel, loetakse teda eelnimetatud sätete alusel volitatuks sellest tulenevaid tehinguid tegema. Kaupade ja teenuste müügi puhul ei ole vajalik volitatu volituste kontroll. Ükski maksuotsuses toodud asjaolu ja tõend ei viita sellele, et A. Randoja ei esindanud OÜ-id Bio Tek, 6 Metropolhaus ja Baltic Chemical nende arvetel näidatud tehingutes. Maksuseadustest ei tulene maksumaksjale kohustust oma äripartnerite tausta põhjalikumaks uurimiseks. Käibemaksu puhul on üldjuhul küllaldane, kui maksumaksja kontrollib vastavast registrist järele, kas arvetel müüjana märgitu on tehingu toimumise ajal käibemaksukohustuslane. Seega on OÜ Rutmets Grupp tehingutes OÜ-tega Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical järginud vajalikul määral hoolsuskohustust ja äris tavapärast hoolsust, tuvastades nii tehingu teise poole õigusvõime, tehingu osalenud esindaja volituse, kui ka volitatud isiku isikusamasuse. Tehinguid eelnimetatud osaühingutega ei saa käsitleda omavahel seoses olevate tehingutena. Ei ole tõendatud, et kaebaja oleks osalenud maksupettuses või toiminud pahauskselt. Kõik OÜ-te Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical arved sisaldavad

§-s 37 nõutavaid andmeid ja said seega olla seadusekohaseks aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Kuna OÜ-te Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical arvetel näidatud kaubad ja teenused olid kasutatavad OÜ Rutmets Grupp ettevõtluses, siis on ka kulutused kaupade soetamiseks tehtud OÜ Rutmets Grupp ettevõtlusega seoses ning puudub alus arvete eest tehtud väljamakseid maksustada tulumaksuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.Tartu Halduskohtu 27.11.2007 otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu tühistada osas, millega rahuldati OÜ Rutmets Grupp kaebus osaliselt ning tühistati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 19.06.2007 maksuotsus nr 12-5/103 ja 03.07.2007 otsus nr 12-5/103-1 osas, millega määrati tasumisele OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Chemical ja OÜ Metropolhaus tehingutega seonduvad käibe- ja tulumaksusummad, samuti ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata OÜ Rutmets Grupp kaebuse ka selles osas, milles nõuti Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 19.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/103 ja 03.07.2007 otsuse nr 12-5/103-1 tühistamist osas, millega määrati OÜ-le Rutmets Grupp täiendavalt tasumisele kuuluvad käibe- ja tulumaksusummad seoses OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Chemical ja OÜ Metropolhaus tehingutega. Ülejäänud osas tuleb Tartu Halduskohtu

1. novembri 2007 otsus jätta muutmata. Kuna esitatud kaebus jääb tervikuna rahuldamata, siis jäävad esimese astme kohtu menetluses kantud menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda. Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 19.06.2007 ja 03.07.2007 otsuseid OÜ-dega Bio Tek, Baltic Chemical ja Metropolhaus seonduvalt põhjusel, et kaebaja arvates ei ole ta nimetatud äriühingutega 2005-2006 a. tehinguid tehes rikkunud RahaPTS-st tulenevaid nõudeid iskusamasuse tuvastamiseks, sest on A. Randojale antud volituse kaudu tuvastanud isiku, kellele sularaha üle anti, ühegi äriühingu osas ei saa nendega tehtud kõiki tehinguid lugeda omavahel ilmselt seoses olevateks tehinguteks ning äriühingute juhatuse liikmete seletused, mille kohaselt ei ole nemad OÜ-ga Rutmets Grupp tehinguid teinud ega arveid väljastanud, on ebausaldusväärsed. Halduskohus on vaidlustatud otsuses kaebaja seisukohtadega nõustunud leides, et: „ /…/ vaidlusaluses maksuotsuses märgitud arvetest ületab 100 000 krooni piiri vaid üks OÜ Bio Tek ja neli OÜ Metropolhaus arvet ning maksuhalduri väide, et tehingute sageduse ja samase sisu tõttu on tegemist omavahel seotud tehingutega on paljasõnaline. Asjaolu, et kaebuse esitaja raamatupidamises oli tehingu tegemise ajaks juba aegunud OÜ Bio Tek registrikaart ei oma tähendust, sest RahaPTS § 9 lg 21 kohaselt ei peagi registrikaardi väljavõtet esitama kui vastavatele äriregistri andmetele on ligipääs arvutivõrgu kaudu. See, et kaebuse esitaja ei esitanud A. Randoja isikut tõendava dokumendi koopiat on küll RahaPTS §-s 9 lg 1 kehtestatud kohustuse rikkumine, kuid pole piisav alus täiendava käibemaksukohustuse tekkimiseks. Maksumenetluse käigus on OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Chemikal ja OÜ Metropolhaus juhatuse liikmed võtnud omaks pangakaardi üleandmise ja A. Randoja volitamise või tühjale paberile alla kirjutamise, kuid maksutoimikus on olemas ka vastavad volikirjad ja pole 7 kahtlust, et just see isik tegutses kõigi kolme äriühingu nimel. /…/Kõik vaidlusaluses maksuotsuses kajastamist leidnud OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Chemical ja OÜ Metropolhaus arved sisaldavad loetletud andmeid ja said seega olla seadusekohaseks aluseks sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Maksuotsuses ei ole kahtluse alla seatud kaupade olemasolu ja tehingute tegelikkust ega nende seotust kaebuse esitaja ettevõtlusega. Seega on TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamine põhjendamatu, sest maksumaksjal on kõigi tehingute kohta olemas RPS § 7 lg 1 nõuetele vastavad algdokumendid.“ Ringkonnakohus eelpooltoodud seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Chemical ja OÜ Metropolhaus ning OÜ Rutmets Grupp vahel 2005-
2. a tehtud tehingutelt täiendava käibe- ja tulumaksu juurdemääramine maksuotsuses toodud põhjendustel on olnud õige, sest maksumaksja on oluliselt rikkunud hoolsusnõudeid ega ole suutnud tõendada, et tehingute teisteks poolteks olid just OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Chemical ja OÜ Metropolhaus, mistõttu puudus kaebajal käibemaksu mahaarvamise õigus ja esitatud arvete ning kassa sissetulekuorderite alusel sularahas tehtud väljamaksete näol oli tegemist mittenõuetekohaste kuludokumentide alusel tehtud väljamaksetega, mistõttu on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega, mis kuuluvad tulumaksuga maksustamisele. Käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele RahaPTS § 6 lg 5 ja § 9 lg 1 ning 2, mille sõnastus aastail 2005-2006 oli järgmine: „Käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tuvastama käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Nõuet ei kohaldata sularaha ja väärtpaberite transportimisel. Isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja isikut tõendavate dokumentide seaduse lõikes 2 nimetatud dokumendi, Eesti Vabariigis väljaantud kehtiva juhiloa või välisriigis väljaantud kehtiva reisidokumendi. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud isikut tõendava dokumendi isikuandmete või kannetega lehekülgedest tehakse säilitamiseks koopia. Isikusamasuse tuvastamiseks esitab Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaal vastava registri registrikaardi väljavõtte ning välismaa juriidiline isik vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja. TuMS § 51 lg 1 kohaselt residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–
3. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on:1) paragrahvi 34 punktides 3–6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed; 2) mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega; 3) väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument; 4) kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks.

§ 29

lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. 8

§ 31

lg 1 järgi teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-43-03 märkinud, et: „Maksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust müüja isikusamasuse tuvastamiseks. Ostja hoolsuskohustuse ulatuse hindamiseks tuleb arvestada ka kauba või teenuse iseärasusi ning sedalaadi kaupade ja teenuste müügi puhul nõutavaid või tavapäraseid tingimusi.Kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb ostjale täiendavaid kohustusi oma tehingupartneri kontrollimiseks (nt Rahapesu tõkestamise seadusest tulenev kohustus tuvastada väljamakse saanud isik) ja ostja jätab sellise kohustuse täitmata, siis ei ole ostja näidanud üles nõutavat hoolsust ning sellest tulenevalt lasub tal kohustus tõendada, et kauba või teenuse müüja on tõepoolest arvel näidatud isik.Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole pidanud silmas nõutavat ja tavapärast hoolsust ning seepärast tuleb pidada tegelikuks müüjaks tundmatut kolmandat isikut. Lahendis nr 3-3-1-40-03 on märgitud, et: “Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Seepärast tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kui arve esitanud isik pole käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. märtsi
2. a otsuse asjas nr 3-4-1-1-02 (RT III 2002, 8, 74) punktis 16 on Riigikohus märkinud, et suure summa tasumine sularahas võib olla üheks tõendiks, et tuvastada tehingu mittetoimumine ning seega ka käibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine. AS Gizmo tasus osaühingule Forit-Grupp 5 kuu jooksul ligi 3,8 miljonit krooni sularahas. Rahapesu tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 alusel on ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, kellele vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200 000 krooni. Sama seaduse § 9 lg 1 alusel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendist teha säilitamiseks koopia. Lahendis nr 3-3-1-21-04 märgib Riigikohus, et: “Kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamise nõude või tehingu vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata ega suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole silmas pidanud nõutavat ja tavapärast hoolsust. Seepärast tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kui arve esitanud isik pole käibemaksukohustuslane, pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata." Seega oli ja on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et 9 käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Kui tasutakse suures summas sularahas ja ei tuvastata raha saanud isikut, kusjuures väidetav müüja eitab oma osalemist tehingus, siis on tegemist ostja sellise hoolsusnõude rikkumisega, mis võib kaasa tuua käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamise. Lahendis nr 3-3-1-48-04 märgib Riigikohus, et: “AS Moreno Invest tasus OÜ-le Inaria Kaubandus ja OÜ-le Kirkon Invest sularahas. Nimetatud äriühingud ei kinnita majandustehingute toimumist AS-ga Moreno Invest ja isikuid, kellele raha üle anti, pole õnnestunud kindlaks teha. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt selgitanud, kuidas ja miks mõjutavad sarnased asjaolud käibemaksukohustust. Viimati tehti seda Riigikohtu halduskolleegiumi
3. juuni
4. a otsuses asjas nr 3-3-1-21-04 (RT III 2004, 16, 190). Viidatud otsuse punktis 15 on selgitatud: "... käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Kui tasutakse suures summas sularahas ja ei tuvastata raha saanud isikut, kusjuures väidetav müüja eitab oma osalemist tehingus, siis on tegemist ostja sellise hoolsusnõude rikkumisega, mis võib kaasa tuua käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamise." Selles haldusasjas on maksuhalduri ettekirjutuse aluseks tulumaksu puudutavas osas sisuliselt asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust. Õige on maksuhalduri ja kohtute seisukoht, et kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks TuMS § 51 järgi. Kuludokumendile esitatavaid nõudeid on Riigikohtu halduskolleegium põhjalikumalt käsitlenud
5. oktoobri
6. a otsuses asjas nr 3-3-1-50-03, p 11 (RT III 2003, 29, 304) ja
7. juuni
8. a otsuses asjas nr 3-3-1-52-03, p-d 13 ja 14 (RT III 2003, 23, 227). Tulumaksu juurdemääramise võimalusega seoses on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-52-03 märkinud, et: „Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. /…/ Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksest saab rääkida näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest raha maksti. Lahendis nr 3-3-1-34-06 on Riigikohus märkinud, et: „Kui kassaator põhjendatult eeldas, et OÜ Martecom on tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus alusetu. Tingimus "põhjendatult eeldas" tähendab kõigepealt, et AS XXXXX XXXXXX ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ Martecom pole tegelik müüja. Teiseks ei võinud olukorras, kus AS XXXXX XXXXXX käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, selguda asjaolusid, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Kui aga AS XXXXX XXXXXX ei käitunud äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, mistõttu tema käibemaksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude (müüja isik) tuvastamine on võimatu või väga raske, ja käitudes hoolsalt, oleksid ilmnenud asjaolud, mis viitavad sellele, et OÜ Martecom pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus käibemaksu osas õige. Tulumaksu osas kuulub kohaldamisele
9. jaanuaril 2000 jõustunud ja kehtiva Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja lg 2 p
10. TuMS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb residendist äriühingul maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sellisteks kuludeks on ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument. Vaidlus käib lõppkokkuvõttes selle üle, kas olukorras, kus hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses märgitud isik ei ole tegelik müüja, tuleb sellisele isikule kauba eest tasuna tehtud väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. 10 Riigikohtu halduskolleegium on ka varem selgitanud tulumaksukohustust juhtumil, kui hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses näidatud isik ei ole tegelik müüja (vt nt
11. juuni
12. a otsus asjas nr 3-3-1-52-03,
13. oktoobri
14. a otsus asjas nr 3-3-1-48-04 ja
15. detsembri
16. a otsus asjas nr 3-3-1-50-04). Kolleegium jääb oma varemesitatud seisukohtade juurde. Kui AS XXXXX XXXXXX teadis või pidi teadma, et OÜ Martecom pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus tulumaksukohustuse osas õige. Tingimus "pidi teadma" tähendab, et AS-l XXXXX XXXXXX oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et OÜ Martecom polnud tegelik müüja. Kui AS XXXXX XXXXXX põhjendatult eeldas, et OÜ Martecom on tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus alusetu. Lahendis nr 3-3-1-50-03 märgib Riigikohus, et: “Tulumaksuarvestuses kehtivad oluliselt lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses. Sellisele seisukohale on asutud ka näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
17. juuni
18. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-26-02 ja
19. juuni
20. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-52-
21. Kui maksumaksja poolt esitatud arve ei ole kõlblik sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, siis ei tulene sellest iseenesest arve kõlbmatus tulumaksuarvestuses. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel.Käesolevas haldusasjas on tulumaksu osas ettekirjutuse aluseks mitte puudused kuludokumentides, vaid lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust.“ Lähtudes kohtutoimiku ja maksutoimikute materjalidest leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul oli kaebajale täiendava käibemaksu määramine õigustatud, sest kaebaja kui käibemaksukohustuslane jättis isiku tuvastamise nõude täitmata ega ole suutnud tõendada tehingute tegelikku teist poolt, mistõttu puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole pidanud silmas nõutavat ja tavapärast hoolsust ning seepärast tuleb pidada tegelikuks müüjaks tundmatut kolmandat isikut. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Bio Tek, OÜ Baltic Chemikal ja OÜ Metropolhaus esitanud kaebuse esitajale tasumiseks arved väidetavalt osutatud teenuste ja müüdud kaupade eest (transportteenus, saematerjal, raieteenus), millede eest OÜ Rutmets Grupp on väidetavalt tasunud sularahas kõikide kolme OÜ esindajale A. Randojale, esitades tasumist tõendavate dokumentidena OÜ-te kassa sissetulekuorderid ja A. Randoja volikirjad. OÜ Rutmets Grupp ei ole esitanud maksuhaldurile ega kohtule A. Randoja kui väidetavalt sularaha vastu võtnud isiku passi koopiat ning OÜ-te Bio Tek ja Baltic Chemical osas ka äriühingute registrikaardi väljavõtet selle aja seisuga, millal toimusid tehingud eelnimetatud OÜ-te ja OÜ Rutmets Grupp vahel, mistõttu on olnud õige maksuhalduri seisukoht, et OÜ Rutmets Grupp jättis täitmata RahPTS-st tuleneva tehingupartneri isiku tuvastamise nõude. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei saa ainuüksi arvete ja kassa sissetulekuorderite esitamisega tõendada seda, et tehingu teine pool oli just arvetel ja kassa sissetulekuorderitel märgitud äriühing, kuna OÜ-te Bio Tek, Baltic Chemikal ja Metropolhaus juhatuse liikmed on maksuhaldurile antud seletustes eitanud tehingute tegemist, arvete esitamist ja raha saamist OÜ-lt Rutmets Grupp. Mis puudutab nimetatud OÜ-te poolt nende esindamiseks A. Randoja nimele välja antud volikirju, siis selles osas leiab ringkonnakohus, et üksnes sellise volitusega ei ole võimalik tõendada seda, et viidatud äriühingute esindajana esitaski kaebajale arved ja võttis kassa sissetuleku orderite alusel vastu ka sularaha just A. Randoja. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maksuhalduri seisukohaga, et kui võrrelda OÜ-te poolt kaebuse esitajale esitatud arvetel ja toimikus olevatel kassa sissetulekuorderitel olevaid allkirju A. Randoja allkirjanäidisega, mis on A. Randoja poolt KMA-le esitatud passi taotlemise taotlusel (maksutoimiku lk 439), siis on üksnes visuaalse vaatluse 11 tulemuselgi selge, et kaebajale esitatud arvetel ning kassa sissetulekuorderitel ei ole A. Randoja allkiri, mistõttu ei saa lugeda tõendatuks, et arvetel märgitud summad on tasutud just A. Randojale, kui OÜ-te esindajale. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu tõttu ei saa ka lugeda tuvastatuks, et 2005-2006 toimunud tehingute teisteks poolteks olid OÜ-d Bio Tek, Baltic Chemikal ja Metropolhaus, mistõttu on maksuhaldur põhjendatult lugenud tegelikeks müüjateks tundmatuid kolmandaid isikuid, kelle kohta ei ole teada, kas nad on käibemaksukohustuslased või mitte. Arvestades seda, et OÜ Rutmets Grupp ei ole peale arvete, kassa sissetulekuorderite ja A. Randoja nimele välja antud volikirjade esitanud maksuhaldurile ega kohtule ühtegi sellist tõendit, mis tõendaks tehingute tegelikku toimumist, s. h ka teenuste ja kauba saamist, just OÜ-telt Bio Tek, Baltic Chemikal ja Metropolhaus, siis on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses toodud motiividel põhjendatult leidnud, et eelviidatud OÜ-te nimel esitatud arvete osas puudus kaebuse esitajal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Seda maksuhalduri väidet, et käesoleval juhul ei ole maksumaksja tõendanud, et tehingute teisteks poolteks olid just eelnimetatud OÜ-d, toetavad ringkonnakohtu arvates ka OÜ Rutmets Grupp seadusliku esindaja G. Tkatšenko poolt maksuhaldurile antud vastukäivad ja segase sisuga seletused selle kohta kuidas toimus saematerjali ost ja väidetava transportteenuse osutamine, kellele ja mille alusel ning milliseid dokumente kontrollides sularaha välja maksti jne. Mis puudutab veel hoolsuskohustuse täitmist, siis leiab ringkonnakohus, et analüüsides väidetavalt OÜ-te Bio Tek, Baltic Chemikal ja Metropolhaus poolt esitatud arveid on olnud põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et iga nimetatud OÜ poolt väljastatud arveid tuli lähtudes sellel märgitud kaubaartiklist või teenuse sisust ning nende arvete esitamise sagedusest lugeda omavahel seotud arveteks RahaPTS mõttes, mistõttu ei ole põhjendatud OÜ Rutmets Grupp seisukoht, et OÜ Baltic Chemical osas ei pidanud ta üldse RahaPTS nõudeid täitma ning OÜ-te Bio Tek ja Metropolhaus osas tuli seda kohustust täita vaid üksikute arvete osas. Õige on ka apellandi seisukoht, et kaebaja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et tal oli aastail 2005-2006 elektrooniline juurdepääs vastavatele registriandmetele, mistõttu on alusetu halduskohtu seisukoht, et OÜ Rutmets Grupp ei pidanudki registrikaardi väljavõtteid nõudma ega säilitama, kuna tal oli äriregistri andmetele olemas juurdepääs arvutivõrgu kaudu. Arvestades OÜ-tele sularahas väidetavalt väljamakstud summade suurust nõustub ringkonnakohus apellandi seisukohaga, et ka sellises suuruses summade tasumine sularahas võib olla üheks tõendiks, et tuvastada tehingute mittetoimumine ning seega ka käibemaksu mahaarvamise õiguse puudumine kaebuse esitajal. Arvestades seda, et antud juhul on tõendamist leidnud, et OÜ Rutmets Grupp poolt tehtud väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust, on ringkonnakohtu arvates õige ka maksuotsuse see osa, mis käsitleb OÜ-le Rutmets Grupp täiendava tulumaksu juurdemääramist TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Samuti ei anna asja materjalid alust väita, et OÜ Rutmets Grupp ei teadnud või ei pidanudki teadma, et kõnealused OÜ-d ei ole tegelikud müüjad. Maksuhaldur on asja materjalide alusel maksuotsuses põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud 2005-
22. a tehingute tegemist OÜ-tega Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical ega ka selliste tehingute toimumist üldse ning ei ole kõrvaldanud ka maksuhalduri põhjendatud kahtlust selles, et kaebaja osales käibemaksupettuses, vähendades tasumisele kuuluvat käibemaksu eelnimetatud OÜ-te poolt esitatud arvetel kajastuva käibemaksu võrra. Sellele, et OÜ Rutmets Grupp teadis või pidi teadma, et OÜ-d Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical ei ole tegelikud müüjad viitavad ringkonnakohtu arvates asjaolud, et OÜ Rutmets Grupp seaduslik esindaja ei ole peale arvete, kassa sissetulekuorderite ja A. Randoja volikirja esitanud kohtule ega maksuhaldurile ühtegi tõendit (kirjalikke lepinguid, saatelehti jne.) mis kindlalt tõendaks tehingute toimumist kaebaja ja eelnimetatud osaühingute vahel, kuigi ta on lubanud oma seletustes vastavad dokumendid hiljem esitada, samuti ei ole ta andnud maksuhaldurile seletusi juhul, kui maksuhaldur on esitanud väga konkreetseid küsimusi OÜ-tega Bio Tek, Metropolhaus ja Baltic Chemical seotud asjaolude kohta ning on esitanud väga erinevaid ja segaseid seisukohti selle kohta, kus ja kellele ta sularaha üle 12 andis, kas tegemist oli OÜ-te seadusliku esindajaga või mitte, kas ja kuidas ta kontrollis raha saaja isikusamasust ja volituse olemasolu või mitte jne. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja ringkonnakohtu otsusega tühistatakse halduskohtu vaidlustatud otsus osas, millega OÜ Rutmets Grupp kaebus rahuldati, mis toob lõpptulemusena kaasa selle, et OÜ Rutmets Grupp kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Tulenevalt apellatsioonkaebuse rahuldamisest jäävad ka OÜ Rutmets apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud OÜ Rutmets Grupp kanda. Grupp poolt Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei ole kohtumenetluses esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Viivi Tomson Agu Timmi 13 Maili Lokk