Obsah (4)

§ 52§ 58§ 87§ 51

3-07-1469 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1469 H

§ 52

lg 1 p-st 2 tuleneb, et eelhaldusaktina saab käsitleda akti, millega enne asja lõplikku lahendamist tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus ega selle alusel vastu võetud õigusaktid ei anna Maksu- ja Tolliametile kui kontrolliasutusele eksporditoetuse määramise menetluses eelotsustuse tegemise või eelhaldusakti andmise pädevust. Maksu- ja Tolliamet ei ole pädev võtma labori analüüside alusel vastu ühtegi kaebuse esitajale siduvat otsust, vaid üksnes edastab vastavad tulemused otsuse tegemiseks pädevale asutusele, kelleks antud juhul on PRIA. PRIA teeb haldusaktina vormistatud otsuse, 5 kas eksporditoetust makstakse või mitte ja millises määras seda makstakse ning teostab Korra § 2 lg 2 järgi järelevalvet kontrolliasutustele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses antud ülesannete täitmise üle. Seega tuleb esitada kõik vastuväited kontrollitulemustele PRIA-le, kes langetab otsuse ka selles osas, kas kontrollitulemustele esitatud vastuväited lükkavad kontrollitulemused ümber või mitte ning samuti selles osas, kas ja mil määral ta kontrollitulemusi arvestab ning, kas vastuväidete ümberlükkamiseks või arvestamiseks on vajalik täiendava kontrolli teostamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole reeglina võimalik. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika põhimõttest, mida võimaldab

§ 58

. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Maksu- ja Tolliamet edastas PRIA-le 23.03.2007 FEOGA-kontrolli akti nr 07-12.1-5/13/1078, milles kajastus proovi võtmine kaubast, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 28.03.2007 koostatud analüüsiakti nr 1-3/285 koopia ja koopia Maksu- ja Tolliamet poolt MBC Trade OÜ-le 05.04.2007 saadetud kirjast nr 10-2/

1. Asjaolu, et PRIA lähtus eksporditoetuse määramisel Maksu- ja Tolliameti poolt teostatud kaubakoodi õigsuse kontrolli tulemustest, ei anna alust järelduseks, et kontrollitulemust ja sellest teavitamist tuleks käsitleda õiguslikult siduva eelhaldusaktina. Maksu- ja Tolliameti poolt PRIA-le kui toetuse määramise otsust vastu võtma volitatud asutusele edastatud kontrollitulemused ei ole otsustajale siduvad. PRIA teostab Korra § 2 lg 2 järgi järelevalvet kontrolliasutustele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses antud ülesannete täitmise üle. Vastuväited kontrollitulemustele tuleb esitada RIA-le, kes peab langetama otsuse, kas vastuväidete ümberlükkamiseks või arvestamiseks on vajalik täiendava kontrolli teostamine. PRIA otsus on vormistatud peadirektori 19.07.2007 käskkirjaga nr 1-3.8/
2. Kaebuse esitaja ei ole haldusmenetluse lõpptulemusena vastu võetud haldusakti vaidlustanud. Antud juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid kaebuse esitajale aluse eksporditoetuse taotluse menetluses tehtud menetlustoiminguid lõplikust haldusaktist eraldi kohtus vaidlustada. Põhjendamatu on vaidlustada teatamistoimingut, s.o kirja, millega vastustaja informeeris kaebuse esitajat analüüsitulemustest. Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud väidetavaid vigu ja menetlusnormide rikkumisi oleks tulnud vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, s.o PRIA peadirektori 19.07.2007 käskkirjaga nr 1-3.8/
3. Seega ei kuulu kaebus rahuldamisele, kuna Lõuna maksu- ja tollikeskuse 05.04.2007 kiri ei ole käsitletav eelhaldusaktina. Tegemist on teatamistoiminguga, mis ei riku kaebuse esitaja õigusi. Kaebuse esitaja õigusi saab rikkuda eksporditoetuse menetluse tulemusena antud haldusakt, milleks antud juhul on PRIA peadirektori 19.07.2007 käskkiri nr 1-3.8/706, millega otsustati maksta eksporditoetust taotletust väiksemas summas. Vaideotsuse peale edasikaebamise õiguse sätestab

§ 87

. Vaideotsust saab halduskohtus vaidlustada üksnes juhul, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuse esitaja ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et tema õigusi on vaidemenetluses rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seetõttu jääb rahuldamata kaebuse esitaja taotlus Maksu- ja Tolliameti 18.06.2007 vaideotsuse nr 6-1/143-3 tühistamiseks. Tähelepanuta tuleb jätta ka kaebuse esitaja väited Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (Tollilabori) poolsete võimalike rikkumiste kohta analüüsi teostamisel ja analüüsiakti puuduste kohta, samuti väited tollitöötajate ebapädevuse kohta kaubaproovide võtmisel. Need väited ei ole käesoleva kohtuvaidluse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad. Samal 6 põhjusel ei saa anda hinnangut poolte seisukohtadele, millistest õigusaktidest pidi või ei pidanud tolliasutus ELÜPS alusel läbiviidava kontrollitoimingu teostamisel lähtuma. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. MBC Trade OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on Riigikohus 18.02.2002 otsuses nr 3-3-1-8-02 selgitanud, et menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine on õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Vaidlustatud otsus on tehtud halduskohtu poolt soovitatust rohkem kui kolm kuud varem. Seega halduskohtu poolt õigeks peetud protseduuri korral oleks MBC Trade OÜ pidanud Maksu- ja Tolliameti ebaõigest otsusest teadasaamisel jääma tegevusetuks ning ootama üle kolme kuu ebaõigetel alustel ja analüüsiandmetel tehtavat PRIA otsust. Tollilabori analüüsitulemused erinesid oluliselt kahe teise labori tulemustest: OÜ Põlva Piim Tootmine laboratooriumi tulemused sama koore partii rasvasisalduse kohta olid Gerberi meetodil 41,0% ja IDF 16C:1987 meetodil 41,26%; - sama koore partii lõppsaaja Venemaal Sankt-Peterburis, OAO Sankt-Peterburi piimakombinaat Nr.1 Petmol, 24.03.2007 vastuvõtu aktiga kinnitatud rasvasisalduse tulemus oli 41,5%; Eesti Keskkonnauuringute Keskus sai koore rasvasisalduseks IDF 16C:1987** katsemeetodil 37,80 massiprotsenti. Maksu- ja Tolliamet on oma 18.06.2007 vaideotsuses nr 6-1/143-3 järeldanud, et kauba klassifitseerimisel võetud proovist analüüsi võtmise käigus mõõtmise läbiviimine ei pea vastama mõõteseaduses sätestatule vaid ainult Euroopa Nõukogu 22.12.1987 määrusele. Samas, kui osutatakse mõõteteenust, siis peab mõõtmise läbiviimine vastama ka mõõteseaduses sätestatule. Sellest tulenevalt sisaldabki Maksu- ja Tolliameti 05.04.2007 kiri nr 11.3-2/5479 otsust tolliametnike poolt läbiviidud proovivõtmise meetodi ja Tollilabori poolt mõõteseaduse nõuete eiramise kohta, mis käesoleval juhul on toonud kaasa teistest laboritest oluliselt erinevad analüüsitulemused. 05.04.2007 kirjaga nr 10-2/6427 ei anna Maksu- ja Tolliamet mitte ainult informatsiooni analüüsitulemustest, vaid loob ka õiguslikke tagajärgi oma seisukoha teatavaks tegemisel arvamuse osas laborivastusega. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus poolt 28.03.2007 koostatud analüüsiakt nr 1-3/285 ise ei loo mingeid õiguslikke tagajärgi. MBC Trade OÜ on ostnud PRIA-lt 17 837.12 krooni eest ekspordilitsentsi kaubakoodiga 04013039, rasvale 39%-45% massist ning esitas 22.03.2007 PRIA-le eksporditoetuste taotluse EE80552949, et saada toetust ettenähtud kaubakoodiga vastavuses oleva kauba ekspordi eest. Seega, kui MBC Trade OÜ poolt taotletud 05.04.2007 kirjas toodud järeldusi üle ei vaadata ja laborivastuse tulemusi ei kinnitata, ei maksta selle ekspordi eest toetust ning litsents jääb selles osas kasutamata ja sellest tulenevalt tuleb litsentsi tagatis vastava koguse osas kinni pidada, mis oleks MBC Trade OÜ-le eksporditoetuse lõppemine ja tekitaks kahju seeläbi 17 837.12 krooni. MBC Trade OÜ-l jääks saamata eksporditoetus summas 106 880.05 krooni. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor sai mõõtmisel ebaõige koorepartii rasvasisalduse protsendi seetõttu, et tolliametnikud on koore proove võtnud valesti, jättes koore eelnevalt nõuetekohaselt läbi segamata. Maksu- ja Tolliameti 13.11.2007 kirjas nr 6-4/12972-2 esitatud teesidest nähtub, et Maksu- ja Tolliamet on proovide võtmisel lähtunud rahandusministri 22.04.2004 määrusest nr 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“. Nimetatud määrus aga ei sisalda juhiseid toorpiima proovide võtmiseks. See määrus sisaldab vaid proovide võtmise vormistamise formaalsusi. Piimatoodetest proovide võtmiseks on vaja järgida erinõudeid ja kindlaid meetmeid. 7 Vabariigi Valitsuse 04.03.2003 määrus nr 69 „Toor- ja kuumtöödeldud piimast kontrollproovide võtmise ja analüüsi meetodid“ sisaldab detailset ettekirjutust piimast proovi võtmiseks, lisaks ka loetelu proovi võtmise vahenditele esitatavatest ning proovide vedamise ja säilitamise nõuetest. Kuna rõõsal koorel on samasugune omadus mahutis seistes kihistuda, tuleb ka rõõsast koorest proovi võtmisel lähtuda samast määrusest.
3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole antud juhul vastustaja haldusorganiks, kes teeks apellandi osas siduvat otsustust, mistõttu ei lahendanud maksu- ja tollikeskus vaidlustatud kirjaga mitte ühtegi isikut puudutavat küsimust. Selliste otsuste tegemise pädevus on üksnes PRIA-l. Sellest tulenevalt ei saa vaidlustatud kiri apellandi õigusi rikkuda. Igal isikul peab olema võimalik anda teavet, esitada märgukirju ja vaielda, kui ilmneb, et haldusorgan on oma tegevuses eksitusse sattunud ja selle tagajärjel võib saabuda isiku jaoks kahjulik haldusakt või mistahes muu tagajärg, kuid sellisel juhul on vaidlustamise esemeks mitte haldusorgani tegevusena koostatud kiri kui haldusakt, vaid haldusorgani tegevus ise. Käesoleval juhul on aga esitatud kaebus haldusorgani kirja, kui haldusakti peale.

§ 87

lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Seega ei ole vaideotsuse eraldi vaidlustamise eelduseks mitte üksnes asjaolu, et apellandile tundub, et vaidemenetluses ei ole arvestatud olulisi tõendeid ja on rikutud menetlus- ja materiaalõigusnorme. Apellant peab ära põhjendama, kuidas rikub vaideotsus tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Apellant ei ole eeltoodud asjaolu põhjendanud. Halduskohus ei ole leidnud, et apellandil puudus üldse õigus vaidlustada tehtud menetlustoimingut, vaid eelkõige seda, et kuna vastava menetlustoimingu näol ei olnud tegemist mitte haldusaktiga vaid toiminguga, siis ei saanud seda menetlustoimingut vaidlustada kui haldusakti. Tulenevalt EL õiguse ülimuslikkusest liikmesriikide õiguse ees tuleb käesoleval juhul selle üle otsustamisel, millist analüüsimeetodit labor oleks pidanud kasutama, lähtuda Euroopa Nõukogu 22.12.1987 määrusest nr 4056/87, millega kehtestatakse analüüsimeetodid ja muud tehnilised sätted, mis on vajalikud määruse (EMÜ) nr 3035/80 rakendamiseks, millega sätestatakse teatavatele asutamislepingu II lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise üldeeskirjad ja nende toetussummade kindlaksmääramise kriteeriumid. Kuivõrd eelviidatud määrus on liikmesriikidele otsekohaldatav ning ei sea kasutatavale analüüsimeetodile kohustuslikuks akrediteerimise tingimust, siis ei ole mõõteseadus siinkohal rakendatav ning analüüsi meetod peab vastama üksnes eelviidatud määruses sätestatud nõuetele. Tollilabori poolt tehtud mõõtmised vastavad kõigile asjakohastele nõuetele s.t Euroopa Nõukogu 22.12.1987 määrusele nr 4056/87. Apellant ei ole tõendanud, et OÜ Põlva Piim Tootmine laboratooriumis tehtud proovid on tehtud samast koorest, mis eksporditi ning samuti ei ole teada kauba saaja poolt kasutatud meetod, mis kinnitas koore rasvasisaldust vastuvõtu aktis. Seega ei ole asjakohane võrrelda kõigile nõutud tingimustele vastanud tollilabori analüüsitulemusi eelviidatud analüüsitulemustega ning asuda seisukohale, et vastav võrdlus seaks kahtluse alla tollilaboris tehtud analüüsi tulemuste õigsuse. Maksu- ja Tolliametil puudub pädevus otsustamaks, kas apellandil on õigus saada eksporditoetust või mitte, selline pädevus on üksnes PRIA-l. Maksu-ja Tolliamet teostas kontrolli ELÜPS § 39 lg 1 alusel, mille kohaselt kontrollib põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandus-toodete Eestisse importimise ja Eestist eksportimise korral Maksu- ja Tolliamet impordi- ja ekspordilitsentside ning muude nõutud dokumentide olemasolu ja nõuetekohasust, kauba vastavust litsentsile, ekspordideklaratsioonile ja seestöötlemise sertifikaadile ning toodete päritolu, sisenemishinnasüsteemi ja tariifikvootide rakendamist 8 ning töödeldud põllumajandustoodete kooskõla käesoleva seaduse § 41 lg-s 3 nimetatud retseptiga. Maksu- ja Tolliamet on üksnes kontrolliv asutus, kes edastab oma kontrollitulemused otsuse tegemiseks PRIA-le ning ei tee ise seega eksporditoetuse taotlejale siduvat otsust. ELÜPS § 11 lg 1 kohaselt teeb ühise põllumajanduspoliitika toetusabinõude rakendamise korral otsuseid PRIA.

§ 51

lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kuivõrd vastustajal ei ole pädevust otsustada selle üle, kas apellandile makstakse eksporditoetust või mitte, ei saa vastustaja vaidlustatud kiri kuidagi rikkuda apellandi õigusi. Apellandil on võimalik oma õigusi kaitsta vaidlustades PRIA vastava haldusakti, millega otsustati maksta eksporditoetust taotletust väiksemas summas. Maksu- ja Tolliameti 05.04.2007 kirjaga nr 10-2/6427 on apellanti üksnes teavitatud kontrollitulemustest, et anda apellandile informatsiooni PRIA-le edastatavatest kontrollitulemustest ning võimaldada apellandil esitada PRIA-le või Maksu- ja Tolliametile oma seisukohad kontrollitulemuste kohta. Seega ei riku Maksu- ja Tolliameti 05.04.2007 kiri nr 10-2/6427 apellandi õigusi ning ei ole ka haldusaktiks, kuivõrd sellega ei ole tehtud apellandi suhtes siduvat otsustust. Apellandi suhtes on jõustunud PRIA 19.07.2007 käskkiri nr 1-3.8/706, millega maksti välja eksporditoetus kogusummas 94 893.50 krooni ning vabastatud ka eksporditoetuse taotlusega seotud tagatis summas 17 837.12 krooni. Apellandi viited selle kohta, et tolliametnikud rikkusid proovide võtmisel proovide võtmise korda ning selle tulemusena ei olnud laborisse saadetud proovid representatiivsed, on tõendamata. Arvestades asjaolu, et proovide võtmise juures viibisid ka apellandi töötajad, peab apellant eeltoodud seisukoha esitamisel ka ära põhjendama, milles seisnes proovide võtmisel esinenud rikkumine. Proovivõtuprotokollile nr EE810/012 on apellandi esindaja andnud allkirja selle kohta, et ta nõustub proovide representiivsusega ning soovib lisaproovi. Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 „Toor- ja kuumtöödeldud piimast kontrollproovide võtmise ja analüüsi meetodid“ § 1 lg 2 seab määruse reguleerimisalale piirangu ning sätestab, et määrust kohaldatakse Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnike poolt järelevalve käigus võetavate proovide suhtes. Kuivõrd käesoleval juhul olid proovivõtjateks tolliametnikud, kes tegelesid tollieeskirjade, aga mitte toiduseaduse alusel ning proove ei võetud mitte toor- ega kuumtöödeldud piimast vaid rõõsast koorest, siis eeltoodud määrus käesoleval juhul ei kohaldu. Käesoleval juhul tuleneb tolliametnike õigus kaubast proove võtta rahandusministri 22.04.2004 määrusest 83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“, mida on käesoleval juhul ka järgitud. Kuna kord ei sea tolliametnikele piirangut, mille kohaselt nad ei tohiks rõõsast koorest ise proove võtta, siis oli tolliametnikel vastav pädevus olemas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist: Maksu- ja Tooliamet edastas PRIA-le
3. märtsil 2007 FEOGA-kontrolli akti nr 07-12.1-5/13/1078, mille kajastus proovi võtmine kaubast, OÜ Eesti Keskkonnauuringute 9 Keskus poolt
4. märtsil 2003 koostatud analüüsiakti nr 1-3/285 koopia ning koopia Maksuja Tolliameti poolt MBC Trade OÜ-le saadetud kirjast nr 10-2/
5. See, et PRIA lähtus eksporditoetuse määramisel Maksu- ja Tolliameti poolt teostatud kaubakoodi õigsuse kontrolli tulemustest, ei anna veel alust järelduseks, et kontrollitulemust ja sellest teavitamist saaks lugeda õiguslikult siduvaks eelhaldusaktiks. Maksu- ja Tolliameti poolt toetust määravale asutusele edastatud kontrollitulemused ei ole viimasele siduvad. Kõik vastuväited kontrollitulemuste kohta peaks esitama PRIA-le, kelle pädevuses on otsustada, kas vastuväited on asjakohased ja kas on vajalik täiendava kontrolli teostamine. PRIA vastav otsus on vormistatud peadirektori
6. juuli 2007 käskkirjaga nr 1-3.8/706, mida kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud. Halduskohus on õigustatult leidnud, et põhjendamatu on vaidlustada teatamistoimingut, s. o kirja, millega kaebuse esitajat informeeriti kontrollitulemustest. Maksu- ja Tolliameti poolt toimepandud menetlusrikkumisi ja menetluslikke rikkumisi oleks tulnud vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, e. PRIA peadirektori käskkirjaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kiri ei ole käsitletav eelhaldusaktina, kuna eraldiseisvalt see ei riku kaebaja õigusi. Kaebuse esitaja õigusi saab rikkuda ainult PRIA peadirektori
7. juuli 2007 käskkiri nr 1-3.8/706, millega maksti eksporditoetust taotletust väiksemas summas.

§ 87

lg 2 p 3 alusel saab halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna kaebuse esitaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, siis jättis halduskohus õigustatult rahuldamata apellandi taotluse Maksu- ja Tolliameti 18. juuni 2007 vaideotsuse nr 6-1-/143-3 tühistamiseks. Halduskohus on õigustatult jätnud tähelepanuta ka kaebuse esitaja väited Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolsete võimalike rikkumiste kohta analüüsi teostamisel, analüüsiakti puuduste kohta ja väited tollitöötajate ebapädevuse kohta kaubaproovide võtmisel, kuna need ei ole asjassepuutuvad käesoleva kaebuse lahendamisel. Samuti ei ole asjassepuutuvad ka väited selle kohta, millistest õigusaktidest pidi tolliasutus kontrolltoimingu teostamisel lähtuma. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 10 Agu Timmi