3-08-1068/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1068 Haldusasi V. B. riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON Jätta V. B. riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest (HKMS § 471; § 94). ASJAOLUD 29.05.2008 esitas V. B. Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse kaebuse koostamiseks Eesti NSV Tallinna linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 29.11.1985 otsuse nr 503 tühistamiseks. Kaebaja väidab, et ta sai vaidlusalusest otsusest teada 16.05.2008 ja antud otsuse alusel võeti temalt ära õigus X xx maja erastamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-is märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb aga arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures Riigi õigusabi seadusest tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel(RÕS §-d 12-14). Riigikohus on 17.01.06 määruses asjas nr 3-1-151-05 asunud seisukohale, et riigi õigusabi saamiseks ei piisa aga ainuüksi maksejõuetuse tuvastamisest. Nii sätestab RÕS § 7 lg 1 p 2, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Sama lõike 5. punkt välistab aga riigi õigusabi andmise olukorras, kus asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-134-04, ja nr 3-1-1-66-05). Esitatud taotluse alusel leiab kohus, et antud juhul ei ole tegemist kohtumenetluse käigus esitatud riigi õigusabi taotlusega, seega ei saa kohus käesoleval juhul kaebuse alusel otsustada riigi õigusabi vajaduse küsimuse üle. Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja pöörduda halduskohtusse kaebusega, milles esitatava taotluse menetlemisel oleks V. B.l võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotleja leiab, et Eesti NSV Tallinna linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 29.11.1985 otsuse nr 503 alusel võeti temalt ära õigus erastada X xx asuv maja. Riigikohtu 07.06.2006 otsusega nr 3-3-1-36-06 jäeti V. B. kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2006 otsuse peale rahuldamata. Riigikohtu otsuses leiti muuhulgas, et M. B. ei ole õigeaegselt kohtusse pöördunud kaitsmaks õigust erastada üürilepingu alusel kasutatav X tn xx/X tn xx elamu, mistõttu ta on minetanud võimaluse elamu erastamiseks. Õigus erastada elamut puudub ka M. B. õigusjärglasel V. B.l. Seetõttu ei ole Eesti NSV Tallinna linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee 29.11.1985 otsuse nr 503 vaidlustamine esitatava kaebuse eesmärgi saavutamiseks, milleks on kaitsta subjektiivset õigust erastada kaebaja kasutuses olev elamu, sobiv ja piisav vahend. Seega esineb RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks Riigi õigusabi seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1 (Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2005 määrus, asjas nr 23/1021/05). Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p 5 kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Kohus jätab riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse tähelepanuta, kuna kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Elle Kask Kohtunik 2