3-08-904/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-904 Haldusasi J. G.’i kaebus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja saamata jäänud töötasu nõudes. Tagastada kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohtumääruse ärakiri koos kaebuse materjaliga edastatakse kaebajale posti teel. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakoh Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD 09.05.2008 saabus halduskohtule J. G.’i kaebus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja saamata jäänud töötasu nõudes. Kaebaja palub kohtul hüvitada temale Harju Maakohtu 04.05.2007 otsuse nr 1-06-10792 alusel ebaseadusliku vahi all pidamise aja eest hüvitust 119 päeva ulatuses ja töölt kõrvaldatud perioodi eest saamata jäänud töötasu eest hüvitust. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse selle esitajale kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist käsitleb Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS). Nimetatud seaduse § 4 lg 2 sätestab, et hüvitise saamiseks tuleb isikul esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast (õigeksmõistva otsuse jõustumisest). Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri. Seega kehtestab AVVKHS § 4 lg 2 kohustusliku kohtueelse menetluse, mida läbimata ei ole isikul võimalik halduskohtu poole pöörduda. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt mõisteti J. G. talle esitatud süüdistustes õigeks Harju Maakohtu 04.05.2007 otsusega nr 1-06-

1. Nimetatud otsus jõustus 12.05.
2. Seega oleks J. G. pidanud pöörduma Rahandusministeeriumi poole alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks hiljemalt 12.11.
3. Kaebusest ega kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu, et J. G. oleks pöördunud ülalnimetatud avaldusega tähtaegselt Rahandusministeeriumi poole, mistõttu on kaebaja jätnud järgimata kohustusliku kohtueelse menetluse korra. Lähtudes eeltoodust tuleb J. G.i kaebus selle esitajale tagastada HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Kohus selgitab kaebajale, et AVVKHS § 4 lg 11 sätestab, et hüvitise taotlemisel kohaldatakse Haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sama paragrahvi lõige 2 alusel tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. Haldusorgan võib menetlusosaliselt ennistamise taotluse esitamisega üheaegselt nõuda menetlustoimingu sooritamist, mille tähtaja ennistamist taotletakse. Lähtudes eeltoodust on kaebajal võimalus esitada Rahandusministeeriumile taotlus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, märkides taotluses mõjuvad põhjused, miks isikul ei olnud võimalik taotlust tähtaegselt esitada. Kohtul ei ole võimalik eeltoodud menetlustähtaega ennistada, vastav õigus lasub HMS § 34 lg 1 alusel haldusorganil (Rahandusministeerium). Kaebaja taotleb kohtult lisaks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitisele veel samal perioodil töölt kõrvaldatud aja eest saamata jäänud töötasu väljamõistmist. Kohus selgitab kaebajale, et AVVKHS §-s 5 kehtestatud hüvitis hõlmab endas nii isiku saamata jäänud töötasu kui ka nt moraalset kahju (hüvitise komponendid on seaduses toodud). Elle Kask Kohtunik 2