← Eesti

2-06-18369/19

2-06-18369 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2008 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18369 Tsiviilasi K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu 1

§ 190

lg 3, kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1, 2 kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Nimetatud lg 1 sätestatut kohaldatakse ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Seega kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni väljamõistmise nõudes rahuldamata ja menetluses kantud kulud jäeti hageja kanda, tuleb K. K. Eesti Vabariigi kasuks

§ 179

lg 1, 2; 190 lg 3 alusel välja mõista kohtukuluna riigilõiv, millises ulatuses oli hageja hagiavalduse esitamisel vabastatud, seega kohtukuluna riigilõiv summas 4 250 krooni. K. K. on taotlenud kohtult riigi õigusabi saamist esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus hagiavalduse esitamiseks OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni nõudes. Tartu Maakohtu 10.juuli 2006 määrusega on rahuldatud K. K. riigi õigusabi taotlus ja K. K. on antud riigi õigusabi kohutusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 1 aasta jooksul, võrdsete summadena 1 kord kvartalis kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus. Riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on määratud advokaat Karin Antsov ( tl 9-10). Tartu Maakohtu 22. veebruari 2007 otsusega määrati advokaat Karin Antsovi riigi õigusabi tasuks K. K. osutatud õigusabi eest 5 203, 80 krooni ( tl 81). Tartu Ringkonnakohtu 29.augusti 2007 määrusega määrati advokaat Karin Antsovi taotluse alusel riigi õigusabi tasu suuruseks OÜ-le Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid Lõuna –Eesti osakond K. K. õigusabi osutamise eest kokku 2 478 krooni ( sh käibemaks 18% 378 krooni) (tl 121). RÕS § 25 lg 1 kohaselt samaaegselt RÕS § 22 lõikes 1 ettenähtud advokaadile makstava riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude advokaadile hüvitamise ulatuse 2

(3)kindlaksmääramisega määrab kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile makstav summa. Seega on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega jäetud rahuldamata K. K. hagi OÜ Karlsson Puit vastu 160 000 krooni nõudes ja menetluses kantud kulud on jäetud hageja kanda. Käesolevas asjas on hagejale antud riigi õigusabi advokaadi õigusabi eest tasumisel kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on määratud Karin Antsov, kellele on määratud riigi õigusabi tasuks K. K. osutatud õigusabi eest kokku 7 681, 80 krooni. Neil asjaoludel kohus leiab, et K. K. tuleb RÕS § 25 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse advokaadi õigusabitasu kogusummas 7 681, 80 krooni, mis tuleb K. K. tasuda vastavalt Tartu Maakohtu 10.juuli 2006.a. jõustunud määrusega määratud korrale ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest võrdsete summadena 1920,45 krooni kvartalis.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 179

lg 5, 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab kohtulahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva § lg 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest 15 päeva jooksul. Eeltoodut arvestades peab K. K. käesoleva määruse täitma riigilõivu väljamõistmise nõudes määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning tähtaegselt täitmata jätmise korral võidakse määrus saata sundtäitmisele ning K. K. tuleb tasuda kuni määruse täitmiseni menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.