← Eesti

2-07-28898/56

Obsah (7)§439§229§440§ 444§ 173§ 163§ 434

2-07-28898 ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-07-28898 Otsuse kuupäev Jõhvi, 09. juuni 2008.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi N. K.`i hagi S

§439

alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, siis sõiduki jagamisel lähtub kohus vastuhageja poolt pakutud sõiduski osa maksumuse jagamisest, mis on vastuhagi kostjale kasulik. 27.

§229

lg2 esimese lause alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Poolte kinnisvara turuväärtuse tuvastamiseks 17.03.2008.a määras kohus ekspertiisi. BREC Kinnisvara AS hindaja poolt 01.04.2008.a esitatud eksperthinnangute järgi kinnistu, Xxx, turuväärtus on 1 200 000 krooni ja korteriomandi, Nooruse 4-10, Jõhvi linn, turuväärtus on 815 000 krooni. Pooltel ei ole vaidlust kinnisasjade turuväärtuse üle, mistõttu loeb nende koguväärtuseks 2 015 000 krooni (t. II lk1-29).

  1. Sõiduki väljaostuhinnaks oli 552 000 (300 000 + 10 500 x 24). Vastuhageja poolt esitatud interneti kuulutuste alusel toodud arvestuse kohaselt poolte sõiduki arvestuslikuks turuväärtuseks on 448 600 krooni (t.I lk 86-88), mis on 81% väljaostu hinnast. Seega tuleb jagada 81% sõiduki eest abielu kestel tasutud summast ehk 119 000 krooni (147 000 x 81%)
  2. Kohus ei nõustu vastuhageja põhjendustega Uusküla külas asuva kinnistu jagamisel kuni 100% osade võrdsusest tema kasuks kõrvale kaldumusega. See, et vastuhageja 21.09.2005.a võõrandas temale lahusvarana kuuluva kinnisasja, asukohaga Xxx, kinnistusregistriosa nr 2501208, ei tähenda, et ka selle eest saadud raha on tema lahusvara. Kinnistu abielu kestel võõrandmisega avaldas vastuhageja nõusolekut võõrandamise eest saadava raha abikaasade ühisvaraks tunnistamisega. Seega 23.09.2005.a soetati Uusküla külas asuv kinnistu mitte vastuhageja rahaga, vaid abikaasade ühisvaraks muutunud rahaliste vahenditega. Vastuhageja põhjendustest lähtudes tuleks korteriomandi Xxxx, jagamisel 100% kalduda kõrvale hageja kasuks, sest vastuhageja ei väitnud, et tal oli raha ka korteriomandi soetamiseks. Eelduslikult oli korteriomand soetatud ainult hageja rahaliste vahenditega. Seega on mõlemad kinnisasjad soetatud poolte rahaliste vahenditega ja on nende ühisvaraga.
  3. Ei ole piisavaks põhjenduseks ühisvara jagamisel osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks vastuhageja lapse vajadus viibida järveäärsel kinnistul. Hageja vastuväidete kohaselt pole vastuhageja laps A. kordagi käinud selles suvilas. Poolte osade võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumisel ja ühisvara vastuhageja poolt nõutud viisil tekiks olukord, et hagejale jääks vaid sõiduk, vastuhagejale aga kogu ülejäänud vara. PkS §18 lg4 tulenevalt rahalise hüvituse 5

(7)2-07-28898 väljamõistmine on lubatud üksnes siis, kui teisiti ei ole võimalik vara jagada ja kui teine pool sellise jagamisega nõustub.
  1. Hageja väidete kohaselt suvila Xxx asub tema valduses. Vastuhageja koos lastega elab korteris Xxx. Seega peab kohus põhjendatuks jagada poolte ühisvara, jättes hagejale kinnistu Uusküla külas ja sõiduvahendi Toyota Landcruiser ning jättes vastuhagejale korteriomandi. Ühisvara sellisel viisil jagamine on ka laste huvides, sest jagamise tagajärjel nende elukoht ei muutu. Samuti on selline jagamine vastuhageja huvides, sest ei pea ta koos lastega maalt tööle sõitma ja lapsi kooli ning lastaeda viima. Kuna vara jagamisel jääb hagejale osas ühisvarast väärtusega 1 319 000 krooni (1 200 000 + 119 000) ja vastuhagejale 815 000 krooni, PkS §19 lg4 alusel tuleb hagejalt vastuhageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis 250 000 krooni (1 319 000 – 815 000) :
  3. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kinnisvara jagamisel lähtub kohus hageja nõudest. Mis puudutab vastuhageja nõudeid, siis nõustub nendega vaid sõiduki jagamise osas. ELATISE HAGI
  4. Sünnitunnistuse järgi lapse A. K. vanemateks on pooled (t. I lk. 40). Kuigi vastuhagiavalduse järgi vastuhagi kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siiski tegelikult kuni 2008.a maikuuni vastuhagi kostja on maksnud elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras vabatahtlikult. Samas antud asjaolu ei ole vastuhagi rahuldamata jätmise aluseks.
  5. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  6. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Tulenevalt PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  7. Vastuhageja soovib saada elatusraha alates 28.03.2008.a summas 3 000 krooni, s.h kuni 31.05.2008.a elatise vahe summas 825 krooni (3 000 – 2 175). Vastuhagi kostja on võtnud hagi õigeks ja on nõustunud nii 3 000 krooni elatise maksmise kui ka 2008.a märtsi-mai kuude eest vahe 825 krooni, kokku 2 475 krooni maksmisega.
  8. Et õigeksvõtt põhineb eksimusel, ei ole tuvastatud.

§440lg1 kohaselt kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kuna kohtuotsus selles osas põhineb kostja õigeksvõtul,

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi elatisehagis eeltoodud õiguslikel alustel lihtsustatud vormis ja mõistab vastuhagi kostjalt vastuhageja kasuks 28.03.2008.a kuni 31.05.2008.a eest kokku 2 475 krooni ning alates 01.06.2008.a kuni lapse täiseliseks saamiseni summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni. 6

(7)2-07-28898 MENETLUSKUD 37. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna nii hagi kui vastuhagi ühisvara jagamise osas rahuldatakse osaliselt,

§ 163lg 1 alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

38. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, §468 lg3, § 631, § 632 sätete kohaselt Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.