← Eesti

2-07-16615/13

Obsah (7)§ 174§ 176§ 317§ 143§ 144§ 175§ 177

2-07-16615 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2008 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-16615 Tsiviilasi AS EMT hagi A. L. vastu võlgnevuse

§-des 122 lg 1; 133 lg 1, 2 sätestatut on käesolevas asjas hagihinnaks 2 147, 60 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu A. L. kanda. Kohtuotsus jõustus 12. detsembril 2007 ( tl 58-60).

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades

§ 176

lg 1 sätestatut kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest, selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 69). Menetlusdokumendid, mis on saadetud hageja poolt näidatud kostja aadressil, on kohtule postiasutuse poolt tagastatud hoiutähtaja möödumisel, ei ela antud aadressil (tl 71). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja elukoht XXXX X-X XXXXX XXXX XXXXXXXXX XXXX XXXX XXXXXXX ( tl 72). Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna õiendi kohaselt ei ela kostja XXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXX XXXXX XXXXX XXXX X-X ja tema tegelik viibimiskoht on politseile teadmata ( tl 36). Maksu- ja Tolliameti andmebaasi järgi on A. L. teostatud maksustavaid väljamakseid viimati Tööturuameti poolt veebruaris 2007 (tl 73). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist (tl 74-75). Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 14. aprillil 2008 (tl 80). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades

§ 317lg 5 sätestatut menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Seega on kostja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud.

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 143

p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud ning

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 861, 46 krooni.

§ 175

lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Eeltoodust lähtudes loeb kohus

§ 175alusel 861, 46 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. 2

(3)Hageja poolt kantud menetluskulud on riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv kokku 200 krooni. Eeltoodust lähtudes kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvestades

§-des 138 lg 1, 2; § 143 p 5 sätestatut kohtukuluna riigilõivu hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja riigilõivu ajalehekuulutuse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded kokku 200 krooni.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt A. L. välja mõista AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõiv kokku summas 450 krooni ja hageja esindaja kulu summas 861, 46 krooni, kokku seega menetluskulu 1 311, 46 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt

§-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest. Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.