) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda, kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumise kohta. Hageja palub hagist loobumise vastu võtta ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
lg 3 kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus on teavitanud kostjat hageja poolt esitatud hagist loobumise avaldusest. Kostja on kohtule teatanud, et nõustub hagist loobumisega ja menetluse lõpetamisega. Kostja oma vastuses palub hagejalt välja mõista menetluskuluna kantud advokaadikulu summas 17 735,40 krooni. Hageja, vastuses kostja taotlusele menetluskulude väljamõistmise osas, jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde ja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama seaduse paragrahv 175 lg-te 1 ja 3 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning kooskõlas kehtestatud piirmääradega. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade järgi on kuni 30 000 kroonise tsiviilasja maksimaalselt sissenõutav kulu 9 500 krooni. Tuginedes
lg-le 4 leiab kohus, et hageja nõue jätta menetluskulud kostja kanda ei ole õigustatud. Kuna kostja poolt tehtud ja hagejalt välja mõista palutavad menetluskuluna kantud õigusabikulud on 17 735,40 krooni, siis vastavalt
lg-tele 1 ja 3 ning nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele, loeb kohus kostja poolt sellises ulatuses kantud menetluskulud mittevajalikeks ja põhjendamatuteks ning esitatud summa ei ole proportsioonis võrreldes tsiviilasja hinnaga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et kostja poolt 2 Tsiviilasi nr 2-07-45608 menetluskuluna kantud õigusabikuludena on õigustatud hagejalt välja mõista summas 9 500 krooni.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 750 krooni. Hagejale tuleb tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 875 krooni. Riigilõivu summast poole tagastamine tuleb teha ülesandeks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Vastavalt
§-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse puhul määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hannes Olev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.