KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 04.04.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2475 Haldusasi T. K. kaebus Energiaturu Inspektsiooni 05.11.2007 otsuse nr 227-TK/EITS osaliseks tühistamiseks. Suuline menetlus 18.03.2008 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitaja T. K. lepinguline esindaja Jaanus Silm, vastustaja Konkurentsiameti volitatud esindajad Tiiu Siig ja Margus Kasepalu ning kolmanda isiku AS-i Eesti Energia volitatud esindaja Siiri Verrev. Resolutsioon Jätta T. K. kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). ASJAOLUD 09.06.2003 T. K. ja Eesti Energia AS-i (EE AS) vahel sõlmiti elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 44671931-3/09.06.2003, samuti on T. K.l EE AS-ga sõlmitud otsekorraldusleping arvete tasumiseks. 02.03.2006 koostas EE AS esindaja Sergei Gurejev akti olukorra fikseerimise kohta nr 018107 kaebaja tarbiskohas (X xA, X alevik, X vald, Ida-Virumaa), mille alusel koostati omavolilise kasutamise arvestus ja 4.05.2006 arve nr
- EE AS nõudis arvega kaebajalt nimetatud akti alusel 21 086, 70 krooni tasumist omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse eest tarbimiskohas maksetähtajaga 22.05.
- 20.05.2006 avastas kaebaja, et tema arveldusarvelt on EE AS arveldusarvele otsekorralduse teel üle katnud 21 086, 70 krooni. 25.05.2006 sai kaebaja postiasutusest kätte EE AS tähitud kirja, millega aktsiaselts edastas kaebajale 02.03.2006 koostatid akti ja arve nr 29136078 ning omavolilise kasutamise arvestuse. 27.11.2006 esitas T. K. Viru Maakohtusse hagi AS Eesti Energia vastu 21086,70 krooni nõudes (tsiviilasi nr 2-06-35539). Viru Maakohtu 27.11.2007 määrusega peatati tsiviilasja menetlus kuni haldusasjas nr 3-07-2475 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 17.09.2007 esitas T. K. Energiaturu Inspektsioonile (ETI) kaebuse, milles palub ETI-l teha EE AS-le kohustuslik ettekirjutus lepinguliste kohustuste täitmiseks ja tekkinud olukorra heastamiseks 21 086, 70 krooni tagasikandmiseks kaebaja arveldusarvele. 05.11.2007 ETI otsusega nr 227-TK/EITS jäeti T. K. kaebus rahuldamata. 05.11.2007 otsuses selgitati, et ETI pöördus 21.09.2007 EE AS-i poole selgituste saamiseks. EE AS selgitas, et 31.01.2001 lepinguga nr 44671931V on tarbimiskoha elektripaigaldise liitumispunkt määratletud asukohaga liituja toitekaabli otstel liitumiskilbis. Liitumiskilbis lähtub üks tarbija toitekaabel otse tarbija ehitistele ja objektidele ning üks kaabel või juhtmed suunduvad esmalt tarbija liitumiskilpi ning sealt edasi objektidele. Eelnevalt kontrolliti arvestit kolmel korral ja seda ilma liitumiskilbi ust avamata. 27.02.2006 toimus plaanipärane mõõtesüsteemi korrasoleku kontroll, mida teostas Sergei Gurejev OÜ Jaotusvõrk tööülesande nr 06-48282 alusel. Arvesti ja programmkella plommide rikkumist S. Gurejev ei tuvastanud. 01.03.2006 teavitas kaebaja arvesti väidetavast vasrgusest telefoni teel EE AS-i, samas informeeriti T. K. uuest elektriarvesti paigaldamise kuupäevast. 02.03.2006 väljastas osaühing S. Gurejevile tööülesande nr 06-52862 uue elektriarvesti paigaldamiseks tarbimiskohta. Arvesti paigaldamisele kutsuti ka tunnistajad konstaablid Kaido Kinks ja Margus Murusalu, kuna arvesti oli väidetavalt varastatud. 02.03.2006 tuvastasid S. Gurejev ja tunnistajad tarbimiskohas nii arvesti kui programmkella puudumise liitumiskilbis. ETI leidis, et elektrienergia ja võrguteenuse omavoliline kasutamine tarbimiskohas oli 02.03.2006 tuvastatud vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kehtestatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korrale“ (kord). ETI ei võtnud seisukohta kaebaja ja EE AS-i omavaheliste arvelduste kohta, kuna Elektrituruseaduse (EITS) ei määra ära, kuidas peab elektrienergia müügil toimuma arveldamine tarbija ja müüja vahel. ETI luges õigeks 02.03.2006 akti olukorra fikseerimise kohta nr 018107 alusel koostatud omavolilise kasutamise arvestuses esitatud omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuseks märgitud summa 21 087, 18 krooni. Esialgses halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustas kaebuse esitaja ka EE AS-i 02.03.2006 koostatud akti nr 018107, kuid peale kohtu poolt edastatud käiguta jätmise määruse kättesaamist ning seda täites jäi kaebaja üksnes ETI 05.11.2007 otsuse nr 227-TK/ElTS vaidlustamise juurde, taotledes kohtult selle tühistamist. Vaidlustatud otsusele eelnes T. K. poolt kaebuse esitamine Energiaturu Inspektsioonile, milles kaebaja taotles Eesti Energia ASle kohustusliku ettekirjutuse tegemist lepinguliste kohustuste täitmiseks ning tekkinud olukorra heastamiseks 21 086,70 krooni tagasikandmiseks T. K. arveldusarvele. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja leiab, et menetlusosalised ei ole ETI-s vaidlustanud 02.03.2006 akti alusel tehtud omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse arvestust summas 21 087, 18 krooni, seega on ETI ületanud kaebuse nõuet lugedes õigeks akti alusel koostatud omavolilise kasutamise arvestuses esitatud omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuseks märgitud summa 21 087, 18 krooni. Kaebaja selgitab, et ta vaidlustas 02.03.2006 akti olukorra fikseerimise kohta nr 018107 põhjendusel, et aktiga olukorra fikseerimise kohta ei saanud EE AS tõendada omavolilist tarbimist. Kaebaja selgitab, et omavolilise tarbimise kohta ei ole vastavalt korrale akti koostatud. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et akti olukorra fikseerimise kohta saab lugeda korrale vastavaks aktiks. Vaidlustatud otsus on vastuolus Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 6, kuna ETI on jätnud täitmata uurimispõhimõtet. Kaebaja leiab, et juhul kui ETI asus seisukohale, et 02.03.2006 akt vastab korra § 3 ettenähtud tingimustele, oleks ta pidanud välja selgitama ka asjaolud ja tõendid, mille alusel EE AS asus seisukohale, et kaebaja tegevus on elektrienergia omavoliline tarbimine. Kaebaja on seisukohal, et ETI on otsuse tegemisel lähtunud ainult EE AS vastusest, ta ei ole ära kuulanud tunnistajaid, ei ole põhjendanud, missuguste tõendite alusel hindas Sergei Gurejev kaebaja tegevust omavoliliseks elektrienergia tarbimiseks. Kaebaja selgitab, et kohaselt järeldas Sergei Gurejev tunnistajate juuresolekul tehtu koormusmõõtmisest, et tegemist on omavolilise elektritarbimisega, kuid kohtuväline menetleja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et aktist ei nähtu koormusmõõtmise teostamist. Kaebaja leiab, et akt ei vasta korra § 3 lg1 pp 5, 6 ja lg 2 sätestatud tingimustele, kuna aktile ei olnud lisatud elektrienergiat ja võrguteenust omavoliliselt kasutanud isiku või tema esindaja seletuskiri ja akt ei sisaldanud omavolilise tarbimise iseloomustust, samuti informatsiooni võrgulepingu ja / või elektrilepingu tingimuste rikkumise kohta. Kaebaja on seisukohal, et kirjeldustest ei selgu, milliseid võrgulepinguid ja / või elektrilepingu tingimusi kaebaja rikkus, samuti ei ole põhjendatud, miks hindas akti koostaja olukorda omavolilise tarbimisena. Kaebaja leiab, et tunnistajad Kaido Kinks ja Margus Murdsalu ei saa adekvaatselt hinnata aktis kirjeldatud elektripaigaldise ühendusi ja selle alusel väidetud omavolilist tarbimist. Kaebaja on seisukohal, et tunnistaja, kellel puuduvad vastavad tehnilised teadmised, ei pruugi ise vahetult seda olukorda tajuda. Kaebaja pool taotleb ETI 05.11.2007 otsuse nr 227-TK/EITS osalist tühistamist, so otsuse resolutiivosa p 2 osas. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja leiab, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ja vastab HMS nõuetele. Lisaks vaidlustatud otsuses toodud seisukohtadele selgitab vastustaja, et ETI kontrollis akti vastavust korra nõuetele ja leidis, et akt on koostatud korra nõuetele vastavalt. Vastustaja selgitab, et Kord on ElTS § 68 lg 3 alusel väljaantud õigusakt, mis ainsana määrab ära korra elektrienergia omavolilise tarbimise kindlaksmääramiseks. (Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2005 kohtuotsus haldusasjas nr 2-3/762/05, jõustus 09.01.2006 edasikaebamata; Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2006 kohtuotsus haldusasjas nr 3-05-1372, jõustus 3 26.10.2006 Riigikohtu määrusega kassatsioonkaebuse menetluse mittevõtmise kohta). Vastustaja selgitab, et korra § 2 näeb ette, et elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul. Sama paragrahvi kohaselt, kui omavoliline tarbija või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile alla kirjutamast, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. Vastustaja selgitab, et antud juhul oli kaebajale teada, et 02.03.2006 tuleb tema tarbimiskohale EE AS-i töötaja, et paigaldada liitumiskilpi uut arvestit väidetavalt äravarastatud arvesti asemel. Vastustaja selgitab, et akti koostamiseks ilma tarbija või tema esindaja juuresolekuta vajalik tingimus – erapooletu tunnistaja juuresolek (korra § 2) - oli täidetud, tunnistajateks olid konstaablid Kaido Kinks ja Margus Murusalu. Vastustaja leiab, et kord ei näe ette seda, et erapooletud tunnistajad peavad omama tehnilisi teadmisi. Vastustaja selgitab, et omavolilise tarbimise iseloomustus koos aktil märgitud muude andmetega peab võimaldama teha järeldusi ja hinnata seda, millisel ElTS §-is 68 sätestatud viisil on igal konkreetsel juhul toimunud elektrienergia omavoliline kasutamine. Vastustaja selgitab, et aktis kirjeldatud omavolilise tarbimise iseloomustus lubas antud juhul kontrolli läbiviinud EE AS-i vanemelektrikul hinnata olukorda kui tarbimist mõõtmata ahelast ja märkida ristiga vastav ruut aktil. Aktis kirjeldatu kohaselt puudus mõõtepunktis arvesti ja programmkell ning arvesti asemel oli tehtud korrektne klemmiühendus. Vastustaja selgitab, et EE AS-i poolt ETIle elektrooniliselt saadetud seletusest 16.10.2007 nähtuvalt olid 2.03.2006 arvestile minevad juhtmed ühendatud kokku tarbimiskohale minevate juhtmetega läbi klemmi, võimaldades jätkata tarbimist ilma arvestita. Lisaks aktil esitatud kirjeldusele kinnitavad arvestita tarbimist võimaldava klemmiühenduse olemasolu erapooletute tunnistajate juuresolekul tehtud foto nr 3(tl 64).Vastustaja selgitab, et olukorras, kus liitumiskilbis asuvast mõõtepunktist oli arvesti ja programmkell väidetavalt ära varastatud, pidi olema katkenud ka võrguühendus arvestile minevate ja arvestilt tulevate juhtmete vahel s.t. elektriühendus pidi puuduma, kuid tegelikult ei puudunud, sest tarbimiskohas oli teostatud klemmiühendus, mis võimaldas tarbimise jätkamist ka ilma arvestita. Vastustaja selgitab, et teiseks nagu nähtub aktist avastati T. K. tarbimiskohas 02.03.2006 uue arvesti paigaldamisel, et liitumiskilbis peakaitsmelt arvestile minevale juhtmele oli lisatud 16 mm2 läbimõõduga lisajuhe, mis suundus ilma arvestit läbimata tarbija elektrikilpi. Vastustaja selgitab, et kollast värvi olev lisajuhe (tl 64-65) oli ühendatud musta värvi arvestile minevale juhtmele, mis suundus otse, arvestit läbimata tarbija kilpi, võimaldades kasutada elektrienergiat ilma arvestita s.o. mõõtmata varustada ühte osa tarbija objektist elektriga. Akti on märgitud lisajuhtme läbimõõt 16 mm2 ja hetkekoormus 0,02A. Vastustaja selgitab, et tunnistajate juuresolekul tehti fotod, mis kinnitavad koormusmõõtmise tulemusi kõigilt kolmelt faasilt ja lisajuhtmelt (tl 66-69) annavad tõendust sellest, et 02.03.2006 juba enne uue arvesti paigaldamist (s.t. olukorras, kus arvesti puudus ja avastatud oli klemmiühendus ja kolmikühendus) toimus T. K. tarbimiskohas elektrienergia tarbimine mõõtmata ahelast. Vastustaja leiab, et selline elektrienergia tarbimine on ElTS § 68 lg 4 järgi hinnatav kui elektrienergia omavoliline kasutamine viisil, kus ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, et ETI menetledes kaebust kontrollis ka kaebajale elektrienergia omavolilise kasutamise eest esitatud arve summas 21 087,70 krooni õigsust. HMS § 87 lg 2 p 3 reguleerib vaideotsuse edasikaebamise õigust ja annab kaebajale võimaluse pöörduda halduskohtusse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest. Vastustaja leiab, et ETI otsus ei ole vaideotsus, vaid haldusakt HMS § 51 mõttes ning selle otsuse tühistamist ei too kaasa asjaolu, et ETI võttis (otsuse lk 7-8) seisukoha arve õigsuses ja põhjendas, et kaebajale EE AS-i poolt esitatud omavoliliselt kasutatud elektrienergia arve summas 21 087,70 krooni on arvestatud kooskõlas korra § 4 lõigetes 2,3,4 p.3 ja lõikes 8 ettenähtud omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja maksumuse määramise alustega. ETI-l oli õigus ja kohustus kontrollida ja anda hinnang EE 4 AS-i tegevusele nii elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel 02.03.2006, kui ka sellele, kuidas EE AS rakendab talle ElTS § 68 lõikest 2 tulenevat õigust nõuda, et turuosaline hüvitab omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse. Kuna kogu EE AS-i tegevus selles asjas pidi olema läbiviidud vastavuses ElTS-i ja korra nõuetega ning riiklikku järelvalvet eelnimetatud aktide täitmise üle teostas ETI vastavalt ElTS-i § 93 lõikele 1, siis ei ületanud ETI T. K. kaebust lahendades oma pädevust. Vastustaja palub kohtul jätta T. K. kaebus rahuldamata. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD Kolmas isik toetab vastustaja seisukohti ja palub jätta T. K. kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Energiaturu Inspektsiooni 05.11.2007 otsusega nr 227-TK/ElTS 17.09.2007 Eesti Energia AS tegevuse suhtes T. K. esitatud kaebuse lahendamise kohta jäeti T. K. 17.09.2007 kaebus Eesti Energia AS tegevuse kohta kui põhjendamatu rahuldamata (resolutiivosa punkt 1). Otsuses loeti õigeks 02.03.2006 akti olukorra fikseerimise kohta nr 018107 alusel koostatud omavolilise kasutamise (OK) arvestuses esitatud omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuseks märgitud summa 21 087,18 krooni (resolutiivosa punkt 2). 18.03.2008 toimunud kohtuistungil kaebaja lepinguline esindaja Jaanus Silm osaliselt loobus Energiaturu Inspektsiooni 05.11.2007 otsuse nr 22-TK/EITS vaidlustamisest, nimelt selle resolutiivosa punkti 1 ja seda käsitlevate põhjenduste osas. Kohus võttis vastu T. K. kaebusest osalise loobumise ja lõpetas selles osas asja menetluse (vaidlustatud otsuse resolutiivosa punkt 1 ja seda käsitlevate põhjenduste osas). Viru Maakohtu menetluses on T. K. hagi AS Eesti Energia vastu 21 086,70 krooni nõudes. Hageja arvates kostja ei järginud elektrienergia omavolilise kasutamise fikseerimise akti nr 018107 koostamisel õigusaktidega kehtestatud nõudeid (tsiviilasi nr 2-06-35539). Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et ETI on ületanud kaebuse nõuet, lugedes õigeks akti alusel tehtud omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuse maksumuse arvestust summas 21 087, 18 krooni. T. K. 13.09.2007 kaebuses Energiaturu Inspektsioonile sisaldub ainult üks taotlus teha Eesti Energia AS-le kohustuslik ettekirjutus lepinguliste kohustuste täitmiseks ning tekkinud olukorra heastamiseks 21 086,70 krooni tagasikandmiseks kaebuse esitaja arveldusarvele. Seega asjaolu, et ETI vaidlustatud otsuses väljendas oma seisukohta nimetatud summa osas, lugedes selle õigeks, ei saa tõlgendada kaebuse nõude ületamisena, 5 nagu väidab kaebaja. Siinkohal tuleb silmas pidada asjaolu, et ETI ei ole teinud mingit ettekirjutust nimetatud summa osas, st selle väljamõistmiseks, ülekandmiseks vms, kuna selleks puudub tal pädevus. ElTS § 93 lg 1 (kuni 31.12.2007 kehtinud redaktsioon) kohaselt teostas ETI elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riiklikku järelevalvet. Käesoleval juhul on ETI poolt antud üksnes seisukoht arvestatud summa suuruse kohta (ETI arvates on summa õigesti arvestatud, kuid see on vaid arvamus, mitte ettekirjutus õigustoimingu sooritamiseks vms). Samas on ju isikul õigus vaidlustada kõnealuse summa arvutamise õigsust (summa arvestamist sisuliselt), mida kaebaja on ka teinud tsiviilkohtumenetluses. Kohus on seisukohal, et vastustaja poolt summa suuruse osas oma arvamuse andmine ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Seejuures kohus ei anna hinnangut nimetatud summa arvestamise ja selle EE AS-i arveldusarvele otsekorralduse teel ülekandmise õiguspärasusele, kuna see ei kuulu Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 alusel halduskohtu pädevusse. Alates 01.01.2008 kehtima hakanud Elektrituruseaduse (ElTS) § 93 lg 1 redaktsiooni kohaselt on riikliku järelevalve teostajaks Konkurentsiamet ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras. Käesolevas asjas kohus ei ole tuvastanud vastustaja poolt T. K. 13.09.2007 kaebuse läbivaatamisel ja vaidlusaluse otsuse tegemisel pädevuse ületamist. Kohus ülalöeldut kokku võttes leiab, et puudub alus vaidlustatud otsuse osaliseks tühistamiseks. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude hüvitamise nõuet. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 6