← Eesti

3-07-559/27

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-500 Haldusasi Menetlusosalised MTÜ Keila Moto kaebus Saue Vallavalitsuse 28.02.2007 ettekirjutuse tühistamiseks, millega kohustati kaebajat likvideerima Taari maaüksusel asuv krossirada Kaebuse esitaja – MTÜ Keila Moto, esindaja Juhatuse liige Toomas Kiiler Vastustaja – Saue Vallavalitsus - esindaja Marju Põllu Kolmas isik – A. L. Asja läbivaatamise aeg ja koht Kohtuistung,
  3. märtsil 2008, Tallinnas Resolutsioon
  4. Rahuldada kaebus, tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Saue Vallavalitsuse poolt 28.02.2007 MTÜ Keila Moto juhatuse liikmele Toomas Kiilerile tehtud ettekirjutus.
  5. HKMS § 83 lg 3 p 4, § 92 lg 1 ja § 93 lg 3 alusel mõista vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusdokumentide paljundamise ja väljastamisega seotud kulud 50 krooni. Vastustajal tasuda väljamõistetud summa 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049751 ning selgitus: „MTÜ Keila Moto 3-07-559, menetluskulud”. Käesoleva nõude tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  7. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.
  8. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus kaebajale, 1 vastustajale ja kolmandale isikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 28.04.2008.a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. 16.03.2007 saabus Tallinna Halduskohtule MTÜ Keila Moto kaebus Saue Vallavalitsuse 28.02.2007 ettekirjutuse (tl. 3-4), millega kohustati kaebajat likvideerima Taari maaüksusel asuv krossirada, tühistamiseks. (tl. 1-17).
  10. Vaidlusalune krossirada asub Saue vallas Tuula külas Taari maaüksusel (katastritunnus 72704:001:0060) ja on rajatud maaomaniku A. L.i teadmisel ja nõusolekul. A. L.i ja MTÜ Keila Moto vahel on 26.10 2006 sõlmitud nimetatud kinnistu rendileping (tl. 25).
  11. 25.09.2007 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna A. L.i (t.l.50-51 Kõik menetlusosalised teatasid kohtule, et nõustuvad asja arutamisega kirjalikus menetluses.
  12. 23.10.2007 määrusega otsustas kohus korraldada vaidluse objektiks oleva krossiraja vaatluse (tl. 67-68). Vaatlus toimus määruses ettenähtud ajal 30.oktoobril 2007 (protokoll tl. 79-90).
  13. 11.12.2007 teatas kaebaja kohtule, et peab vajalikuks asja arutamist kohtuistungil. Kohtuistung toimus 13.03.2008 Tallinna Halduskohtus Pärnu mnt 7, Tallinn (protokoll tl. 183-190). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  14. Kaebuse esitaja põhjenduste kohaselt kuulub Saue Vallavalitsuse 28.02.2007 ettekirjutus, millega kohustati teda likvideerima Taari maaüksusel asuv krossirada, tühistamisele järgmistel põhjustel: 1) Kaebaja esindajal tekkis koos Taari maaüksuse omanikuga 2006 aasta juulikuus soov hakata temale kuuluval maaüksusel koos oma lastega mootorratastega sõitma. 2006 aasta augustis pöördus kaebaja Saue Vallavalitsusesse ja vallavanem käis olukorraga tutvumas. Vallavanem leidis kaebaja väitel, et kui maaomanik tahab oma kinnistul mootorratastega sõita, siis ei ole vallavalitsusel selle vastu midagi. Selleks, et ideest saaks suurem projekt esitas MTÜ Keila Moto Saue Vallavalitsusele 22.08.2006 taotluse abi saamiseks motokrossikompleksi eitamisel tõusetuvate küsimuste lahendamiseks. Seda ideed esitleti ka Tuula küla avalikul koosviibimisel. Oktoobris 2006 osales kaebuse esitaja Saue Vallavalitsuse istungil, millel arutati motokrossikompleksi rajamise ideed. Kuna kaebajal jäi arutelust arusaam, et tegemist ei ole millegi ehitamisega, kui maaomanik soovib temale kuuluval kinnistul mootorrattaga sõita, siis lükkas ta Taari kinnistul heinamaa silumise käigus traktoriga kokku mõned 1-1,5m kõrgused künkad ja lõi maasse puuvaiad raja tähistamiseks, et mitmekesi sõites oleks arusaadav, kus sõita ja et omavahel kokku ei põrkaks. Talvel asuti märgistatud heinamaal pinnase külmudes sõitma. 2 Motokrossikompleksi, kui terviku ehitust plaanis kaebaja jätkata 2007 a. kevadel. Kahjuks on Saue Vallavalitsus teinud kaebaja esialgsele ideele rajada terviklik motokrossikompleks koos kuivendus- ja niisutussüsteemide, piirdeaedade, abihoonete, tualettide, stardiseadeldise, kõvakattega autoparklaga jms. põhjendamatuid takistusi. Kaebaja on teadlik, et statsionaarsete hoonete ehitamiseks on tarvilik omavalitsuse nõusolek ja kooskõlastused ja nende puudumisel on motokrossikompleksi rajamine peatatud. 2) Heinamaale mahamärgitud ring on kokkuleppeline ja ei kohusta kedagi antud ringil sõitma. Tegemist on kinnistul piiratud territooriumiga, mis on selguse huvides märgistatud. Kinnistule ei ole rajatud midagi sellist, mis moodustaks ühtse terviku ehitusseaduse § 2 lg 1 mõistes ja mida saaks likvideerida. Krossirada ei saa selle vaidlusaluse akti andmise aegses olekus käsitleda valmis rajatisena. Kinnistul on teisaldatud pinnast ja Saue Vallavalitsus nimetab seda motokrossirajaks. Teisaldatud pinnase uuesti teisaldamine ei muuda olukorda. Kokkulükatud mullahunnikuid ei saa nimetada rajatisteks, kuna tegemist on teisaldatud aluspinnasega, mitte aluspinnasele kohtkindlalt ühendatud tervikliku asjaga. Vallavalitsuse poolt tellitud ekspert tuvastas, et teostatud on eeltööd motoraja loomiseks. Teostatud on pinnase planeerimist ja selle tulemusena on tekkinud mullakuhilad. Sellise tegevuse saab kvalifitseerida põhimõtteliselt kaevetööks, kuid tööd teostati 2006 novembris ja siis puudusid vallal kaevetööde eeskirjad, mis kinnitatu Saue Vallavolikogu määrusega 023 27.12.
  15. Lisaks on „krossiraja” loomisel teisaldatud pinnast vähem kui 30cm sügavuselt ja seetõttu ei saa teostatud täid lugeda ka kaevetöödeks. Kokkulükatud mullahunnikute eesmärk on teha sõitmist huvitavamaks ning nende olemasolu või puudumine ei ole sõitmisel määrava olulisusega, seega nende tasandamine ei välista heinamaal sõitmist. Praegune heinamaal sõitmine on iseenda vaba-aja sisustamine. 3) Kaebaja on seisukohal, et ettekirjutus on õigustühine ka põhjusel, et ettekirjutust ei ole võimalik täita selles väljatoodud seadusepunktidest lähtuvalt (HMS § 63 lg 2 p 5). Kaebaja on esitanud ettekirjutuse tegijale mitmel korral (01.023.2007, 20.07.2007, 09.01.2008) taotluse täpsustada, kuidas oleks ettekirjutist võimalik täita, kuid sisulist vastust neile taotlustele ta saanud ei ole.
  16. Vastustaja Saue Vallavalitsus palub oma vastuses kaebusele (tl. 60-62) jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
  17. 22.08.2006 esitas kaebaja Saue Vallavalitsusele taotluse Taari kinnistule motokrossikompleksi rajamiseks. 11.12.2006 tehtud vaatlusel tuvastas vastustaja, et krossiraja rajamisega on alustatud selleks vastavat luba omamata. 28.02.2007 alustas vastustaja väärteomenetlust kaebaja suhtes Taari kinnistul ebaseadusliku ehitustegevuse läbiviimise kohta ehk motokrossiraja ehitamise alustamise kohta ilma vastavaid lubasid omamata. Seda menetlust ja selle käigus määratud trahvi kaebaja Saue Vallavalitsuse teada vaidlustanud ei ole. Väärteomenetlusele järgnes ettekirjutuse tegemine, millega kaebajat kohustati ebaseadusliku ehitustegevuse käigus rajatud omavolilise ehitise - krossiraja- likvideerimiseks.
  18. Vastustaja leiab, et ettekirjutus on igati õiguspärane. Kaebaja on korduvalt, erinevate ütluste ja avaldustega kinnitanud, et ta soovib Taari kinnistule ehitada motokrossiraja kompleksi. Omamata selleks valla luba ehitusloa näol, asus ta krossirada rajama ja tegi selleks eeltöid. Vallavalitsuse sekkumise tulemusena katkestas kaebaja ehitustegevuse, 3 kuid asus pooleliolevat rajatist ebaseaduslikult ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta – kasutusloata – kasutama.
  19. Vastustaja poolt tellitud ekspertiis kinnitab, et Taari kinnistul on MTÜ Keila Moto poolt alustatud ehitusprojekti ja ehitusluba omamata motokrossikompleksi objekti rajamisega ja selle tulemusel püstitatud motokrossi ehitamisjärgus oleva ringraja pinnasekeha oma elementidega on pooleliolev rajatis. Seega on ehitusseaduse § 12 lg 1 ja 2 sätestatud nõudeid rikkudes, ilma ehitusprojekti ja ehitusluba omamata, alustatud ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 2 lg 6 p 1 järgi ehitamise ja täpsemalt ehitise püstitamisega. Vastavalt ehitusseadusele on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda õigusliku aluseta püstitatud ehitise likvideerimist. Asjaolu, et motokrossirada ei ole täies mahus välja ehitatud, ei tähenda, et ei või nõuda selle likvideerimist, kuna pooleliolev rajatis on ebaseaduslik ehitis. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja väide, et ebaseaduslikult rajatud krossirada (pooleliolevat rajatist) ei ole võimalik likvideerida.
  20. Kolmas isik A. L. asus kaebuse menetlemisel kaebaja poolele ja jagab kaebaja seisukohti. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
  21. Kohus käsitleb kaebuse lahendamiseks kõigepealt krossiraja olemasolu ja selle seoseid ehitusseadusega. Seejärel käsitleb kohus ettekirjutuse resolutiivosa arusaadavuse ja selgusega seotud küsimusi ning lahendab kaebuse.
  22. Kohtumenetluse käigus ei tekkinud vaidlust asjaolu üle, et kaebaja tegevuse tagajärjel on üks osa Taari kinnistust eesmärgipärase inimtegevuse käigus ümber kujundatud ning tähistatud nii, et sellel osal kinnistust oleks võimalik tegelda motokrossiga. Kaebaja poolt väidetava maapinna silumise käigus tekkinud mättad on mõnes kohas kokku kuhjatud väidetavalt 1-1,5 m kõrgusteks mullakuhilateks, et teha krossiratastega sõitu huvitavamaks. Kohtumenetluse käigus toimunud vaatlusel tutvus kohus menetlusosaliste juuresolekul eelpoolmainitud maa-alaga ja pildistas seda (tl. 80-90).
  23. Oma kaebuses vaidlustab kaebaja vastustaja ettekirjutuse lähtudes osaliselt väitest, et motokrossi otstarbel kasutatavat ala ei saa käsitleda tervikliku motokrossirajana ja EhS § 2 lg 3 mainitud rajatisena. Kaebaja leiab, et mingit rajatist ei ole ja kehtiv õigus ei tunne mõistet „motokrossirada”. Ta lihtsalt silus maapinda motokrossi harrastamiseks ja silumise tagajärjel tekkisid künkad, mida kasutatakse maastikul sõitmisel. Kohus ei nõustu kaebaja nende väidetega. Tutvunud nii Saue Vallavalitsuse poolt tellitud ekspertiisiga (tl. 10-16), mille kaebaja ise kohtule esitas ja mida kaebaja ei ole põhimõtteliselt vaidlustanud, ja viinud läbi vaatluse koha peal, on kohus seisukohal, et tegemist on rajatisega. Oma seisukoha põhjendamiseks märgib kohus kõigepealt, et käesoleval juhul ei oma mingit tähtsust, kas seaduses esineb või ei esine motokrossiraja definitsioon. EhS ei nimeta ja defineeri ehitisi ja rajatisi nende kasutusotstarbe järgi. Ehitised ja rajatised defineeritakse EhS § 2 lg 1 aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud tervikliku asjana. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Käesoleval juhul on vastustaja oma ettekirjutuses õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja tegevuse tagajärjel Taari kinnistule loodud motokrossiraja näol tegemist on rajatisega. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et kinnistu pind kujundati ümber sihipärase inimtegevuse tagajärjel selleks, et ümberkujundatud alal oleks võimalik tegelda motokrossiga. Kohus on seisukohal, et tegemist ei olnud mitte lihtsalt pinnase silumisega ja selle käigus maapinnalt eraldunud mätaste juhusliku kokkukuhjamisega, vaid kaebajapoolse sihikindla ja teadliku tegevusega selleks, et välja kujundada terviklik 4 motokrossirada. Sellel viitavad selgelt kaebaja enda esitatud dokumendid rajaskeemiga ja vaatluse käigus fikseeritud teabetahvlil asuv rajaskeem (tl. 82) ja teated. Samuti näitab seda raja piiritlemine maasse löödud vaiade ja nende vahele tõmmatud plastlintidega. Kaebaja väide, et neid vaiu ja linte saab suvaliselt ümber paigutada ja rada muuta ning et seetõttu ei ole tegemist tervikliku objektiga, ei ole antud juhul tegelike asjaoludega kooskõlas ja on kohtu arvates selgelt otsitud ja asjaolusid arvesse võttes eksitav. Kohus leiab tuginedes tavateadmistele, et teatud paindlikkus täpse sõiduskeemi suhtes motokrossiradade puhul on enamasti alati võimalik ja tavaliselt soovitatavgi tulenevalt motokrossi pinnast purustavast iseloomust. Samuti on motokrossiradade, nagu ka asfaltkattega ringradade, puhul tavaliselt võimalik teatud osade ajutine väljajätmine sõiduskeemist ja sellega konkreetsel ajahetkel kasutatava rajaosa ümberkujundamine vastavalt hetkevajadustele ja sellel sõitvate mootorrataste ja isikute omadustele ja oskustele. Selline ümberkujundamise võimalus ei muuda aga olematuks teatud territooriumil asuva raja eesmärki ja selle põhiliste koostiselementide asukohta ning raja käsitlemist tervikuna. Kohus ei nõustu siinkohal kaebaja seisukohaga, et neid mullakuhilaid saab igal ajal mujale ümber lükata. Sellest ideest lähtudes võiks väita, et ka kõikide teede muldkehi saab põhimõtteliselt igal ajal mujale lükata ja seega ei ole tee üldse rajatis. Kohus leiab, et kaebaja on künkad kuhjanud kokku just nende asukohta ümbritseva maapinna koorimise teel, et nende kokkukuhjamise eesmärgiks oli nende asumine just nende loomise kohas ja et nende asukoht on kavandatud ja seostatud krossiraja põhiskeemiga. Samuti leiab kohus, et tegemist on maaga püsikindlalt ühendatud rajatistega. Puuduvad alused ja tehnilised lahendused (näiteks küngaste asumine vastavatel kindlatel või ratastel alustel sarnaselt vagunelamutega jne.), mis võimaldaks neid kergesti ümber paigutada. Asjaolu, et loodud rajatis on kavandatud ja kasutusel olnud motokrossirajana tõendavad nii kaebaja enda väited kui ka vastav reklaam krossiraja asukohas asunud teadetetahvlil.
  24. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Taari maaüksusel on tegemist kavakindlalt väljaarendatud motokrossirajaga, see on tekitatud inimtegevuse, mis on käsitletav ehitamisena (rajatise ehitamine), tagajärjel ja on maapinnaga püsikindlalt ühendatud – tegemist on rajatisega EhS § 2 lg 3 mõttes. Motokrossirajana kasutatud rajatise ehitamiseks ei ole koostatud vastavalt EhS § 12 lg 1 ehitusprojekti ja välja antud EhS § 12 lg 2 ja § 29 lg 1 ettenähtud ehitusluba ja selle üle vaidlust ei ole. Samuti ei ole seaduses muid aluseid, mis lubaks nimetatud ehitist püstitada ehitusloata. Asjakohatu ja eksitav on kaebaja väide, et krossiraja kohta ei ole võimalik ehitusprojekti teha. Kohus peab kohut ja avalikkust eksitavateks kaebaja ja kolmanda isiku väiteid ja tegevust (lepingute sõlmimine), mis püüavad näidata seda rajatist koerte jalutusrajana. Kõige eelpooltoodu kokkuvõttena asub kohus seisukohale, et tegemist on ebaseadusliku ehitisega ja leiab, et vastustaja on oma ettekirjutuses krossirada õigesti käsitlenud ebaseadusliku ehitisena. II. Ettekirjutuse resolutiivosa selguse ja arusaadavusega seotud küsimused.
  25. Kaebuse esitaja teine põhiväide ettekirjutuse seadusvastasuse ja õigustühisuse kohta seisneb asjaolus, et talle ei ole arusaadav, kuidas ettekirjutust täita, see on mittetäidetav ning seetõttu on ettekirjutus vastavalt HMS § 63 lg 2 punktile 5 tühine ning kehtetu algusest peale.
  26. Tühise haldusakti tunnused on sätestatud HMS §
  27. Vastavalt selle paragrahvi lg 2 p 5 on haldusakt kehtetu algusest peale, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. HMS § 63 lg 3 sätestab, et haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud. 5
  28. Vaidlustatud haldusakti resolutiivosa on sõnastatud järgnevalt: „Likvideerida krossirada Taari maaüksusel (katastritunnus 72704:001:0060) hiljemalt
  29. aprilliks 2007.“(tl. 4).
  30. Nähtuvalt kaebaja esitatud tõenditest ei ole ta aru saanud, kuidas vaidlustatud haldusakti täita. Kaebaja on kolm korda palunud vastustajal seletada, kuidas ettekirjutust täita. Nendele taotlustele kaebaja asjakohast vastust ei ole saanud. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et tema arusaama järgi tähendaks ettekirjutuse täitmine pinnase silumist ja vaiade eemaldamist (tl. 188-189).
  31. Kohus, tutvunud käesoleva asja asjaoludega ja kaalunud neid, leiab, et kaebaja väide tema kohustuste ebaselgusest on põhjendatud. Vaidlusaluse krossiraja puhul on tegemist looduses küllaltki suurel maa-alal asuva rajatisega. Vastustaja ettekirjutises resolutsioonina kasutatud sõnaühend „likvideerida krossirada“ oleks selge, kui tegemist oleks lihtsa objektiga – näiteks majaga. Käesoleval juhul on aga tegemist mitmetest erinevatest osadest koosneva ja osaliselt looduslikku maastikku kasutava rajatisega. Sellise keerulise ja loodusega seotud objekti puhul jääb kohtu arvates ebaselgeks ettekirjutuse sõnastusest tulenev kaebaja kohustus ehk vastuseta jääb küsimus, milles täpselt seisnevad ettekirjutuse andja arvates kaebaja kohustused krossiraja likvideerimisel ja millal saab lugeda kohustuse täidetuks. Nähtuvalt Saue Vallavalitsuse 04.02.2008 vastusest nr 7-12/445 (tl. 138), ei ole Saue Vallavalitsus vaatamata kaebaja taotlusele täpsustanud, milles tema arvates seisneb ettekirjutuse täitmine ja krossiraja likvideerimine. Ka kohtule jääb ebaselgeks, kas need seisnevad ainult rada tähistavate tokkide ja plastlintide eemaldamises, mingite krossiraja ehitamise käigus loodud rajaelementide eemaldamises või näiteks täielikult endise loodusliku keskkonna taastamises või mingis kombinatsioonis eelpooltoodust. Need küsimused oleks tulnud selgitada ettekirjutuse resolutiivosas. Kohus märgib, et vastustaja esindaja selgitas alles kohtuistungil, et tema arvates tähendab see mullakuhilate silumist ja tokkide eemaldamist, kuid ei suutnud ka siis täpselt määratleda soovitud tööde mahtu. Kohus peab kaebaja taotlusi ettekirjutuse resolutiivosa selgitamiseks põhjendatuks. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti resolutiivosa ei ole arvestades vaidluse asjaolusid selge ja üheselt mõistetav HMS § 55 lg 1 mõttes, mistõttu on tegemist olulise vormiveaga haldusaktiga, sest sellest ei selgu üheselt kaebaja kohustused, tunnistab selle õigusvastaseks ning tühistab Saue Vallavalitsuse 28.02.2007 ettekirjutuse tuginedes lisaks eeltoodule ka HKMS § 26 lg 1 p
  32. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik rakendada HMS § 63, kuna kaebaja kohustus on küll kirjas, kuid selle täitmine on raskendatud, kuna kohustuse täitmiseks vajalike tööde ulatus on ebaselge. Samas on ettekirjutus põhimõtteliselt täidetav ja ei sisalda vastukäivaid kohustusi.
  33. Kaebaja ja tema poolel kohtumenetluses osalenud kolmas isik ei esitanud menetluskulude väljamõistmise taotlust. Kohtumenetluse käigus on kohus kandnud paljunduskulusid 50 krooni eest. Nimetatud kulud summas 50 krooni kuuluvad vastavalt HKMS § 83 lg 3 p 4 asja läbivaatamise kohtukuludena täiendavalt väljamõistmisele vastustajalt. Kokku kuulub vastustajalt HKMS § 93 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kasuks täiendavale väljamõistmisele 50 krooni, mis tuleb tal tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  34. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049751 ning selgitus: „MTÜ Keila Moto 3-07-559, menetluskulud”. Käesoleva nõude tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. 6
  35. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.