lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.04.2008.a toimunud kohtuistungil jääb hageja abielu lahutamise nõude juurde. Abielusuhted on lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik. Peale abielulahutamist palub perekonnanimeks M.. Elatise nõude osas hageja seletas, et laps elab koos temaga. hageja elab korteris koos oma vanematega. Hagejat ja tema last peab ülal hageja ema. Kostja materiaalset abi ei osuta. Kolm korda kandis kostja hageja arveldusarvele 1000 krooni kaupa hageja palvel. Iseseisvalt kostja ei osta lapsele mitte midagi. Hageja soovib, et kohus mõistaks välja kostjalt elatis summas 2 500 ( s.h tulumaks) krooni alates hagi esitamisest kohtusse. Kostja kinnitas, et on nõus maksma 2 500 krooni igakuiselt alates aprillist 2008.a mitte aga hagi esitamisest kohtusse. Kostja on abielulahutusega nõus. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil on protokollitud. Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi abielu jätkamist, siis kuulub hagi rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja soovib oma abielueelset perekonnanime taastada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. 2 Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Vastavalt PKS § 70 lg kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse K. K. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 500 krooni (s.h. tulumaks) alates 19.09.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja nõustus elatise summaga 2 500 krooni. Kostja on töövõimeline. Ta on võimeline oma tütre ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Menetluskulude jaotus Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.
Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Hagi on rahuldatud eeltoodud tulenevalt ja juhindudes
S ) § 29 lg 2 ja 3, § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.