) §-ga 121 lg 3 p 1 kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse korras Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 30.11.2007 maksuotsuse nr 12-5/181 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas. Tartu Halduskohtu 03.01.2008 määrusega nr 3-07-2661 rahuldati OÜ Balti Betoonpõrandad esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 30.11.2007 maksuotsuse nr 12-5/181 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 28.01.2008 esitas Ida maksu- ja tollikeskus taotluse Tartu Halduskohtu 03.01.2008 esialgse õiguskaitse määruse nr 3-07-2661 tühistamiseks maksuotsuse nr 12-5/181 kehtivuse peatamise osas. Ühtlasi taotles maksuhaldur esialgse õiguskaitse määruse muutmist selliselt, et Ida maksu- ja tollikeskusel oleks õigus teostada maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg 1 p-des 1-5 sätestatud toiminguid. Kuna taotluses ei sisaldunud konkreetsed põhjused, mis tingivad esialgse õiguskaitse määruse muutmise, siis paluti 15.02.2008 määrusega nr 3-07-2661 sellekohased põhjendused esitada maksuhalduril kuni 05.03.2008. 04.03.2008 esitas maksuhaldur kohtule oma taotluse põhjendused. Maksuhaldur selgitas, et seisuga 23.01.2008 kuulub OÜ-le Balti Betoonpõrandad Lääne-Virumaal Rakvere linnas Mõisavälja tn 4 asuva elamumaa hoonestusõigus. Esialgse õiguskaitse rahuldamise korral saab maksuhaldur kooskõlas MKS § 130 lg 1 p-ga 1 taotleda kinnisasja võõrandamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Juhul, kui äriühingul puuduvad muud vahendid maksunõude täitmiseks maksuhalduri kasuks tehtud kohtuotsuse jõustumisel, siis on maksuhalduril võimalus pöörata sissenõue võlgniku varale. Seega põhjendas maksuhaldur esialgse õiguskaitse määruse muutmist asjaoluga, et juhul, kui kohtuotsus tehakse maksuhalduri kasuks ning äriühingul puuduvad muud vahendid maksunõude täitmiseks, siis on esialgse õiguskaitse määrusega maksuhalduri nõue tagatud ja ta saab alustada sundtäitmist. Kohtuistung käesolevas asjas pidi toimuma 10.03.2008, kuid kohtuistung lükkus edasi, sest Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova keelas ära kriminaalmenetluses nr 079300000159 kahtlustatava Marek Allase kohtuistungile etapeerimise, sest tema suhtes on kohaldatud Viru Maakohtu 24.01.2008 eeluurimiskohtuniku määrusega kirjavahetuse ja kokkusaamiste keeldu kuni 6-ks kuuks. Seega ei saa tunnistajad OÜ Balti Betoonpõrandad tehingupartnerid Marek Allas (OÜ TIG Mets juhatuse liige) ja Ahti Jalakas (OÜ Sikast Grupp ja OÜ Buxtorf esindaja) vähemalt poole aasta jooksul üheaegselt kohtusse ilmuda ja kaebuse kohtulik läbivaatamine lükkub vähemalt poole aasta võrra edasi. Selle aja jooksul võib kaebuse esitaja oma vara võõrandada, mis võib raskendada antud asjas tehtava kohtuotsuse täitmist või muuta see võimatuks. Tartu Halduskohus rahuldas 07.03.2008 määrusega Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 04.03.2008 taotluse ning tühistas Tartu Halduskohtu 03.01.2008 esialgse õiguskaitse määruse, millega peatati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikesksuse 30.11.2007 maksuotsuse nr 12-5/181 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni nimetatud haldusasjas. 07.03.2008 määrusega peatas halduskohus vaidlustatava maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril oleks võimalus rakendada kooskõlas
§-ga 121 lg 3 p 4 tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab
lg 2, et halduskohus võib kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määruses rakendada mitut abinõu.
lg 3 sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Kooskõlas
lg 3 p-ga 4 esialgse õiguskaitse määrusega võib halduskohus rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid. Käesoleval juhul on tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ettenähtud hagi tagamise abinõude rakendamine põhjendatud, sest asja kohtulik menetlemine võib venida ja kaebaja võib selle aja jooksul oma vara võõrandada, muutes sellega kohtuotsuse täitmise võimatuks. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED OÜ Balti Betoonpõrandad esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.03.2008 määruse ning teha uue määruse, millega peatada Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 30.11.2007 maksuotsuse nr 12-5/181 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võib tulenevalt
§-st 121 lg 3 p 4 halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega rakendada TsMS-s ettenähtud hagi tagamise abinõusid. Käesoleval juhul ei selgu määrusest, milline on TsMS §-s 378 lg 1 sätestatud abinõu, mida kohus kasutas. Tulenevalt
§-st 121 lg 3 p 4 on hagi tagamise abinõu rakendamise õigus haldusasja menetleval kohtul, käesoleval juhul on kohus andnud volituse ühele poolele, maksuhaldurile, rakendada kohtu nimel hagi tagamise abinõusid. Volituste üleandmine ei ole viidatud sättega vastavuses. Selline olukord on seadusega vastuolus, kuna kohtu poolt lubatud vastustaja tegevus on kohtuväline ega allu seega kohtulikule kontrollile. Vastustaja taotles esialgse õiguskaitse määruse tühistamist, soovides rakendada MKS §-s 130 lg 1 p 1 sätestatud täitetoimingut. Tulenevalt
§-st 121 lg 3 p 4 on kohtul õigus rakendada ise tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid, maksukorralduse seadusele ei ole
-s viidatud.
lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või oma algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Vastustaja taotles hagi tagamise määruse muutmist ühel alusel, kuid kohus muutis seda taotlusest erineval alusel. Seega jääb selgusetuks, kas kohus muutis esialgse õiguskaitse määrust omal algatusel või vastustaja taotlusel. Esialgse õiguskaitse määruse tegemise eesmärk on taotleja õiguste kaitse kohtumenetluse jooksul juhul, kui õiguste kaitsmata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse muutmisel peavad seega ilmnema uued asjaolud või muutuma asjaolud, mis olid määruse tegemise aluseks. Käesoleval juhul oli ainus muudatus kohtuistungi edasilükkamine. Kohtu initsiatiivil kohtuistungi edasilükkamine ei saa olla piisavaks esialgse õiguskaitse määruse muutmise aluseks. Põhistus, miks kohus istungi edasi lükkas, on käesolevaks ajaks ära langenud, sest kaebuse esitaja poolt taotletud tunnistaja Marek Allas on vahi alt vabastatud. Kui istungi edasilükkamist lugeda piisavaks asjaolude muutmiseks, tuleks hakata ümber vaatama esialgse õiguskaitse määrusi ka menetlusosalise haiguse tõttu edasi lükatud istungite puhul. Selliseid muutusi, mis tooks kaasa vajaduse muuta esialgse õiguskaitse määrust, käesoleval juhul ei esinenud ning ka kohus ei ole ühtegi mõjuvat põhjust välja toonud. Haldusohus on väljunud taotluse piiridest ning teinud määruse, mis ei vasta vastustaja poolt taotletule ning, mis ei toetu
-s sätestatud alusele. TsMS § 386 lg 3 sätestab, et hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Käesoleval juhul ei ole kohus andnud kaebuse esitajale võimalust esitada omapoolseid vastuväiteid. Kohus rikkus halduskohtumenetlusõigust, eirates kaebuse esitaja kui poole seadusega sätestatud õigusi halduskohtumenetluses. Vaidlustatav kohtumäärus piirab liigselt kaebuse esitaja Põhiseaduse (PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Kohus lükkas istungi toimumise edasi kuni 22.09.2008. Tulenevalt vaidlustatud määrusest toimub aga intresside arvestus haldusasjas edasi, mis tähendab, et kaebuse esitaja on vastavalt MKS §-le 32 käsitletav maksuvõlglasena. Riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 1 p 4 sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mistahes ajal pakkuja või taotleja, kellel ei ole nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude või hankija asukoha või enda elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohustused või kellel on olnud 3 maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul enne vastava tõendi esitamist hankijale kokku rohkem kui 30 päeva vältel. Tulenevalt kaebuse esitaja staatusest maksuvõlgnikuna kõrvaldati kaebuse esitaja ühest riigihankemenetlusest. Halduskohtu määrus piirab liigselt tema õigusi ning toob kaasa kahju tekkimise, mis ei ole millegagi põhjendatud. Seetõttu tuleb Tartu Halduskohtu määrus tühistada. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt võib tulenevalt
§-st 12 lg 4 halduskohus esialgse õiguskaitse määruses rakendada mitut abinõud. Tartu Halduskohus on peatanud maksuotsuse täitmise ning samas rakendanud tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid.
lg 3 p 4 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrusega võib halduskohus rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid. 01.01.2006 kehtiva TsMS § 378 lg 1 p-st 10 tuleneb, et kohus võib hagi tagamise abinõuna kohaldada ka muud, seaduses nimetamata, kuid kohtu poolt vajalikuks peetud abinõu. Tartu Halduskohus on toetunud TsMS § 378 lg 1 p-le 10 ning seeläbi andnud vastustajale õiguse teostada hagi tagamise abinõuna MKS § 130 lg 1 p-des 1-5 sätestatud toiminguid. Esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks ei pea tingimata ilmnema uued asjaolud või asjaolud muutuma. Esialgset õiguskaitset võib muuta näiteks ka juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei olnud arvestatud teiste menetlusosaliste huvidega ning avaliku huviga. Lähtuvalt vastustaja põhjendatud taotlusest ning kohtule teatavaks saanud informatsioonist - Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Rita Hlebnikova keeld Marek Allase etapeerimiseks, mis tingis kohtuistungi edasilükkamise, tegi Tartu Halduskohus 07.03.2008 määruse. Riigikohus on asja nr 3-3-1-76-04 p-s 12 märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitstavaid ning sellega piiratavaid õigusi ja huve. Sama lahendi p-s 9 leiti, et halduskohus peab esialgse õiguskaitse kohaldamisel esitatud taotlust tõlgendama ega ole seotud taotluse ning selle põhjenduste sõnastusega. Halduskohus saab arvestada neid õiguslikke asjaolusid ja põhjendusi, mis on talle teada, ka siis, kui protsessiosaline ei ole neid oma taotluses välja toonud. Määruskaebuse esitaja viide TsMS § 386 lg-le 3 ei ole asjakohane, kuna vaidlustatud määrusega on kohus esmakordselt otsustanud hagi tagamise abinõu kohaldamise ning vastustaja poolt ei olnud kohtule esitatud mitte hagi tagamise abinõu asendamise ega hagi tühistamise taotlust, vaid taotlus esialgse õiguskaitse muutmiseks kooskõlas
Maksuotsuse kehtivuse peatamisega saaks määruskaebuse esitaja ulatuslikuma kaitse oma ettevõtlusvabadusele kui maksuotsuse täitmise peatamisega, kuid maksuotsuse kehtivuse peatamise asendamine maksuotsuse täitmise peatamisega ei piira liigselt kaebuse esitaja ettevõtlusvabadust. Tallinna Ringkonnakohus on 07.01.2008 määruses nr 3-07-1807 leidnud, et maksuotsuse kehtivuse peatamise korral ei ole võimalik tema äripartneritel teada saada maksuotsusega määratud maksuvõlast, erinevalt sellest, kui maksuotsuse täitmine peatatakse ja tehingupartnerid võivad teada saada ühtaegu nii maksu määramisest kui selle vaidlustamisest. Halduskohus märkis õigesti, et olukorras, kus kaebuse eduväljavaated ei ole ilmselged, pole ettevõtluskeskkonna kaitse ja määruskaebuse esitaja võimalike tehingupartnerite huvides maksuotsuse kehtivuse peatamine, sest sel juhul jäävad nad ilma teabest määruskaebuse esitaja poolt maksu võimaliku tasumise kohustuse kohta. Kaebuse esitaja huvide kahjustamine maksusumma ja selle vaidlustamise kohta registris teabe avaldamisel ei ole väga intensiivne riive, sest äripartnerite usaldusväärsuse hindamisel ei ole maksuvõla puudumine keskse tähendusega. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tartu Halduskohtu 07.03.2008 määrus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning kuna seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, tuleb asi saata Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 04.03.2008 taotluse osas uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Asja materjalidest nähtuvalt oli halduskohus 03.01.2008 määrusega peatanud esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 30.11.2007 maksuotsuse kehtivuse kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. 04.03.2008 esitas Ida maksu- ja tollikeskus täiendavalt motiveeritud taotluse Tartu Halduskohtu 03.01.2008 esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks (muutmiseks) maksuotsuse nr 12-5/181 kehtivuse peatamise osas. Maksuhaldur taotles esialgse õiguskaitse määruse muutmist ja maksuotsuse kehtivuse peatamise asendamist maksuotsuse täitmise peatamisega selliselt, et Ida maksu- ja tollikeskusel oleks õigus teostada maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 130 lg 1 p-des 1-5 sätestatud toiminguid. 07.03.2008 määrusega rahuldas halduskohus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 04.03.2008 taotluse ning tühistas Tartu Halduskohtu 03.01.2008 esialgse õiguskaitse määruse osas, millega peatati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikesksuse 30.11.2007 maksuotsuse nr 12-5/181 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas. 07.03.2008 määrusega peatas halduskohus vaidlustatava maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril oleks võimalus rakendada kooskõlas
§-ga 121 lg 3 p 4 tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud hagi tagamise abinõusid. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidest nähtuva informatsiooni põhjal ei ole käesoleval juhul olnud iseenesest põhjendamatu halduskohtu seisukoht, et esinevad alused esialgse õiguskaitse määruse muutmiseks selliselt, et vaidlustatud maksuotsuse kehtivuse asemel peatatakse selle täitmine kuni asjas otsuse jõustumiseni. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et maksuotsuse täitmise peatamisel selliselt, et maksuhaldurile on antud õigus rakendada kooskõlas
§-ga 121 lg 3 p 4 TsMS-s ette nähtud hagi tagamise abinõusid, on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnorme. Tulenevalt
§-st 121 lg 3 p 4 võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega rakendada TsMS-s ettenähtud hagi tagamise abinõusid, mis tähendab seda, et haldusasja menetleval kohtul on esialgse õiguskaitse korras õigus rakendada TsMS §-s 378 ette nähtud hagi tagamise abinõusid, s. o esialgse õiguskaitse määrusega seada kinnisasjale kohtulikku hüpoteeki, arestida vara, teha vara käsutamise keelumärge vararegistrisse jne.
MS §-s 378 loetletud hagi tagamise abinõusid. Taoline õiguste üleandmine menetlusosalisele ei ole kooskõlas ka TsMS-ga, sest ka tsiviilkohtumenetluses saab hagi tagamise abinõusid rakendada üksnes kohus. Nagu juba varem märgitud, soovis maksuhaldur, et halduskohus muudaks esialgse õiguskaitse määrust ja asendaks maksuotsuse kehtivuse peatamise selle täitmise peatamisega selliselt, et maksuhalduril oleks õigus rakendada MKS §-s 130 lg 1 p 1-5 sätestatud täitetoiminguid. Seega olekski halduskohus pidanud lähtuma maksuhalduri taotlusest ja koos maksuotsuse täitmise peatamise taotluse motiveerituse hindamisega otsustama ka selle üle, kas 5 maksuhalduri poolt esitatud põhjustel on alust anda maksuhaldurile siiski ka õigus maksude laekumise tagamiseks sooritada vajadusel MKS §-s 130 lg 1 p 1-5 sätestatud täitetoiminguid. Nimetatud taotlus hõlmaski üksnes õigust sooritada MKS §-s 130 lg 1 p 1-5 märgitud täitetoiminguid, millise õiguse andmise üle oleks halduskohus ka saanud otsustada arvestades maksuhalduri põhjendusi ja märkides siis vastavalt esialgse õiguskaitse määruses, kas ja millisel alusel peab kohus maksuhalduri taotlust põhjendatuks ning sellest tulenevalt kas võimaldab või ei võimalda maksuhalduril koos maksuotsuse täitmise peatamisega sooritada MKS §-s 130 lg 1 p 1-5 loetletud täitetoiminguid. Sellise maksuhalduri taotluse üle otsustamisel ei olnud halduskohtul õiguslikku alust ega ka vajadust lähtuda
§-st 121 lg 3 p 4. Samas nähtub vaidlustatud määruse põhjendustest, et halduskohus ei ole määruse tegemisel sisuliselt üldse käsitlenud ega hinnanud maksuhalduri taotlust võimaldada tal ka maksuotsuse võimaliku täitmise peatamise korral kohaldada MKS §-s 130 lg 1 p 1-5 loetletud täitetoiminguid, mis on omakorda käsitletav menetlusnormi olulise rikkumisena, millist rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus, sest taotluse kohta puuduvad vaidlustatud määruses igasugused põhjendused, mistõttu puudub ringkonnakohtul võimalus nende põhjenduste õigsust hinnata. Kuigi ringkonnakohus ei välista võimalust peatada vaidlustatud maksuotsuse kehtivuse asemel üksnes selle täitmine, s. o ei välista, et maksuhalduri taotluse rahuldamine selles osas oli õige, ei pea ringkonnakohus siiski selguse huvides võimalikuks jätta vaidlustatud määrust osaliselt kehtima, sest nagu juba varem märgitud, tuli koos esialgse õiguskaitse abinõu muutmise küsimusega maksuhalduri taotlusest tulenevalt lahendada ka küsimus, kas anda maksuhaldurile õigus rakendada vajadusel OÜ Balti Betoonpõrandad suhtes MKS §-s 130 lg 1 p 1-5 ette nähtud täitetoiminguid või mitte, millist küsimust ei ole halduskohus aga sisuliselt lahendanud. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse tervikuna ja ei tee ise uut määrust, vaid saadab asja maksuhalduri 04.03.2008 taotluse tervikuna läbivaatamiseks uuesti tagasi samale halduskohtule. Tulenevalt
§-st 122 lg 5 on käesolev määrus lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. Viivi Tomson Aarne Sarjas 6 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.