Obsah (4)

§ 154§ 59§ 10§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Aarne Sarjas, Viivi Tomson, Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-1026 Haldusasi OÜ Legogo kaebus M

§ 154

lg 2 järgi ette nähtud rahatrahv ning samuti hoiatatakse juriidilise isiku esindusõigusliku isiku karistamise eest. Riigikohtu varasemate seisukohtade kohaselt on kaebajale tulenevate pöördumatute tagajärgede hindamisel vajalik arvestada, et ka kaebajale kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi ning vaidlustatud haldusakti peatamise taotluse läbivaatamisel tuleb halduskohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge. Kaebajale saabub kahjulik pöördumatu tagajärg ka ebaõige korralduse alusel karistuse määramisega. 3. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus leidis, et kaebuse esitaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on põhjendamatu. Käibemaksuseaduse § 22 lg 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur, lähtudes

§-st 10 ning kaalutlusõigusest, otsustab, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda, samuti otsustab tõendite kogumise viisi. Teabe ja dokumentide esitamise kohustus ei saa kujutada ohtu kaebaja huvidele, vaid võib kinnitada osaühingu poolt ettevõtlusega tegelemist Eestis.

§-s 46 lg 3 ja 4 on loetletud haldusaktile esitatavad nõuded. Haldusaktis peab olema kirjas viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede kohta. Seega on viide sanktsioonidele haldusakti kohustuslikuks osaks.

1. Tartu Halduskohus jättis 16.06.2008 määrusega OÜ Legogo esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt ei loo korraldus iseenesest kaebajale tagajärgi, mille tõttu oleks hilisemalt kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Haldusakti kehtivuse peatamine saab olla põhjendatud kui peatamata jätmine loob kaebajale olukorra, kus tema õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Haldusakti kehtivuse peatamine tuleb otsustada kiiresti ja enne sisulist arutamist, seetõttu on paratamatu, et kohus teeb otsustuse mittetäieliku informatsiooni tingimustes. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. OÜ Legogo esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse ning teha uue määruse, millega peatada esialgse õiguskaitsena Lõuna maksu- ja tollikeskuse 05.05.2008 korralduse nr 9-1/6033 täitmine. 2 Määruskaebuse kohaselt ei vasta vaidlustatud korraldus

§-le 46 ja 59 lg 2. Korraldusest ei selgu, millise perioodi kohta revisjoni läbi viiakse ja milliste maksude tasumist kontrollitakse. Korraldus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mis tagab selle kontrollitavuse. Samuti ei vastu korraldus HMS § 55 lg 1 nõuetele. Korraldusega on kaebajale pandud ebamõistlikus mahus kohustusi olukorras, kus kaebajale ei ole selged tema õigused ja kohustused menetluses (võimalikus revisjonis). Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et OÜ Legogo poolt Eesti pankades asuvate pangakontode väljavõtete esitamine ei loo kaebajale tagajärgi, mille tõttu oleks hiljem kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Kaebajalt nõutakse kogu majandustegevuse kohta andmete esitamist, seega on sisuliselt tegemist revisjoniga, milles on kaebajal seadusest tulenevalt menetluslikud õigused.

§ 59

sätestab kaks kontrolliliiki, mitte dokumentide esitamist ilma igasuguse põhjenduseta. Pangakontode väljavõtete esitamist elektroonilisel kujul ei saa pidada mõistlikuks meetmeks maksude tasumise kontrollimisel. Kaebajale toob ebaselge ja õigusvastase korralduse täitmine kaasa kahjulikud tagajärjed. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus taotleb oma kirjalikus vastuses määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse tühistamata jätmist. Vastavalt KMS §-le 22 lg 31 on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest (

§ 10

), uurimispõhimõttest ja kaalutlusõigusest, otsustab, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda, samuti otsustab tõendite kogumise viisi. Maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtluse – ettevõtlusega mittetegelemine – kinnitamiseks või ümberlükkamiseks oli põhjendatud ja vajalik nõuda täiendavaid tõendeid. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- ja kutsetegevusega seotud dokumente, samuti teha tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure (

§ 59lg 2).

Antud juhul on korraldus koostatud OÜ-le Legogo eesmärgil koguda tõendeid, mis kinnitaksid OÜ Legogo tegelemist ettevõtlusega Eestis. Tulenevalt eeltoodust ei saa teabe ja dokumentide esitamine kujutada endast ohtu kaebuse esitaja huvidele, vaid võib kinnitada osaühingu poolt ettevõtlusega tegelemist Eestis. Maksukohustuslasel on kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, anda seletusi, esitada tõendeid ning säilitada neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul ning ta ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel (

§ 56

).

§-s 46 lg 3 ja 4 on loetletud haldusaktile esitatavad nõuded. Haldusaktis peab olema kirjas viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmatajätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede kohta. Seega on viide sanktsioonidele haldusakti kohustuslikuks osaks. Ka sel põhjusel haldusakti kehtivuse peatamist peab vastustaja põhjendamatuks. Põhjendamatu on väide, mille kohaselt kaebuse esitaja ei saa korraldusest aru, kas tegemist on üksikjuhtumi kontrolli või revisjoniga. Üksikjuhtumi kontrolli ja üldkontrolli ehk revisjoni eristab asjaolu, et revisjon viiakse läbi maksukohustuslase asukohas, kuid kontroll maksuhalduri juures. Revisjoni käigus on õigus kontrollida kõiki revideeritava perioodi maksukohustuslase majandustegevusega seotud dokumente, 3 kaupu, materjale, teenuseid, vara vms. Kontrolli käigus saab nõuda üksnes kontrollitavate tehingute kohta dokumente (lepinguid, arveid, akte), mitte kõiki antud perioodi majandustegevust puudutavaid dokumente. Antud juhul on korralduses nõue konkretiseeritud ning OÜ-t Legogo on kohustatud esitama üksnes korralduses nimetatud dokumente ja andma teavet märgitud asjaolude kohta. Maksukorralduse seadus näeb üksikjuhtumi kontrolli puhul ette, et dokumendid tuuakse maksuhalduri juurde. Seega on vastustaja toiminud õiguspäraselt. Vastustaja viitab Riigikohtu seisukohtadele haldusasjas nr 3-3-1-20-05 ning leiab, et üksikjuhtumi kontroll on maksukohustuslast vähem koormavam kontrolli liik, kuna kontrolli puhul nõutakse dokumente ja teavet üksnes konkreetsete tehingute kohta ja kontroll viiakse läbi maksuhalduri ruumides, seega ei sega maksuhaldur maksukohustuslast igapäevase töö tegemisel. Läbiviidava kontrolli vormi üle otsustamise õigus on antud maksuhaldurile. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud korraldus on haldusakt, milline iseenesest ei loo kaebajale tagajärgi, mille tõttu oleks hilisemalt kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16. juuni 2008 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse väide ei ole selle tühistamise aluseks. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta need määruskaebuses esitatud väited, mis on seotud asja sisulise lahendamisega (vaidlustatud korraldus ei vasta

§-dele 46 ja 59 lg 2; korraldus ei ole selge ja üheselt mõistetav; korraldus ei vasta HMS §-le 55 lg 1 jms).

1. HKMS § 121 lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on seega kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi kohtumenetluse ajal selliselt, et kaebaja õigused kohtumenetluse ajal ei saaks pöördumatult kahjustatud. Ebaõige on kaebaja väide, et vaidlustatud korralduses nõutakse temalt kogu majandustegevuse kohta andmete esitamist, seega on sisuliselt tegemist revisjoniga. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse vaidlustatud 05.05.2008 korraldusega nr 9-1/6033 kohustati OÜ Legogo seaduslikku esindajat ilmuma 13.05.2008 Lõuna maksu- ja tollikeskuse Võru maksu- ja tollibüroosse selgituste andmiseks OÜ Legogo ettevõtluse kohta ja esitama maksuhaldurile nimetatud tähtajaks OÜ Legogo Eesti pankades asuvate arvelduskontode väljavõtted perioodil 01.01.2007 - 30.04.
2. Seega on korralduses nõue konkretiseeritud ning OÜ-t Legogo on kohustatud esitama üksnes korralduses nimetatud dokumente ja andma teavet märgitud asjaolude kohta, s. o tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga. Lähtudes vaidlustatud korralduses kaebajale pandud kohustustest, ei saa kaebaja subjektiivsed õigused kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustatud, sest kaebaja poolt korralduse täitmine ei saa tekitada talle kahjulikke tagajärgi. Ka ei ole määruskaebuse 4 esitaja ise toonud esile, millised on need kahjulikud tagajärjed, mis saabuvad seoses vaidlustatud määruse täitmisega. Kui vaidlustatud korralduse täitmise peatamata jätmine toob kaasa selle, et see kohtumenetluse ajal täidetakse, siis talle positiivse kohtulahendi puhul on kaebajal õigus nõuda Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt korralduse täitmisega tekitatud kahju hüvitamist (näit kulutuste hüvitamist seoses arvelduskontode väljavõtete esitamisega jms), kuid samas ei leia ringkonnakohus, et need kulutused oleksid sellised, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Lähtudes eeltoodust on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata OÜ Legogo esialgse õiguskaitse taotluse. Maili Lokk Aarne Sarjas 5 Viivi Tomson