KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-41002 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2008, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Tsiviilasi C.R hagi A.R vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.02.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ants Risti apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja C.R, esindaja vandeadvokaat Ingrid Kullerkann Kostja A.R Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu 14.02.2008 otsus muutmata rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. ja apellatsioonkaebus Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- Hageja vanemate abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 25.09.2003 otsusega. Sama otsusega jäeti hageja elama ema juurde ja mõisteti kostjalt välja elatisraha 2000 krooni kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai xx.xx.xxxx täisealiseks, kuid jätkab õpinguid Audentese Erakooli
- klassis. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis 5945 krooni kuus enda ülalpidamiseks alates oktoobrist 2007 juunini
- Hageja ülalpidamiseks kuus kulub 10 153 krooni, millest ½ kannab hageja ema ja ½ peaks kandma kostja. Hageja ülalpidamiskulud ühes kuus koosnevad õppemaksust 3300 krooni, kooli ühiskülastused 100 krooni, kooli toiduraha 600 krooni, töövihikud 222 krooni, koolitarbed (kaustikud) 111 krooni, koolivorm 278 krooni, sporditarbed/riided/jalanõud/ 167 krooni, isiklikud hügieenitarbed 300 krooni, toit 1500 krooni, riided/jalanõud/sukkpüksid 500 krooni, transport 170 krooni, tervishoid/arstimid 50 krooni, sidekulud 300 krooni, kulutused eluasemele 1500 krooni, vabaaja kulud 500 krooni. Lisaks kooli lõpetamisega seotud ühekordsed kulud (pidulikud riided/kingad/ lilled, lõpupidu ja ekskursioon) kokku 10 000 krooni.
- Kooli valik oli kostja ja hageja ema ühine otsus. Hageja õppimine tasulises koolis ei tekitanud kulutusena mingeid probleeme ajal, kui toimus hageja vanemate lahutusprotsess ja hageja ülalpidamiseks elatise määramine. Koolivorm on Audentese Erakoolis kohustuslik.
- Kostja võimalikud nõuded hageja ema suhtes tulenevalt riigi poolt õppemaksu pealt tagastatavast tulumaksust ei ole käesolevas protsessis asjakohased, kuivõrd hageja ja tema ema on erinevad isikud Nimetatud summad on läinud samuti hageja ülalpidamiseks ja on olnud oluliseks abiks olukorras, kus kostja poolt makstud elatis jäi elukalliduse tõttu ebapiisavaks. Hageja on käinud tõesti välisreisil, mis oli hageja ema elukaaslase kingitus, mida polnud võimalik välja võtta rahas või rahaks ümber vahetada. Ka on hageja ema tasunud tema edasi õppima minekuks vajalike ettevalmistuskursuste eest ja soetanud hagejale odava sülearvuti.
- Kostja hagi ei tunnistanud, kuna hageja poolt esile toodud kulutused on üle paisutatud. Kostja netosissetulek on 6000 krooni kuus, millele lisandub autokompensatsioon 1000 krooni kuus. Kostja tasub oma palgast eluasemelaenu 3095,50 krooni kuus, tema kommunaalkulud on ca 635 krooni kuus, lisaks muud kulutused. Kostja oli nõus tasuma elatist minimaalses summas. Hageja mõistlikud igakuised ülalpidamiskulud oleks järgmised: kooli ühiskülastused 4 krooni, kooli toiduraha 437 krooni, kulud töövihikutele 17 krooni, koolitarbed (kaustikud) 111 krooni, sporditarbed/riided/jalanõud/ 167 krooni, isiklikud hügieenitarbed 100 krooni, toit 750 krooni, riided/jalanõud/sukkpüksid 100 krooni, transport 90 krooni, vabaajakulud 100 krooni. Hagejal ei ole kohustust omandada haridust kallis tasulises erakoolis. Lisaks on hageja õppemaks 2007/2008 aasta eest tasutud täies mahus 14.05.
- Esitatud kuludest tuleb maha arvata erakoolis õppimisest tulenevad kulutused. Samuti ei ole põhjendatud kulud koolivormile, kuivõrd gümnaasiumi viimases klassis koolivormi kasutamine ei ole kohustuslik. Viimati osteti hagejale koolist koolivorm ajal, mil hagejate vanemate lahutusprotsess ei olnud lõppenud ja elatist välja mõistetud. Samuti ei ole põhjendatud lõpetamisega seotud kulud, kuivõrd see on hageja eralõbu. Kool ei korralda lõpupidu ega ekskursiooni, kool korraldab lõpuaktuse, mis ei too kaasa vanematele kulutusi. Põhjendatud ei ole kulutused tervishoiule ja sidekulud. Ka ei ole põhjendatud sellises ulatuses kulutused eluasemele, kuivõrd kostja on pakkunud hagejale võimalust elada tema juures. Nõudest tuleb maha arvata eelnevatel aastatel riigi poolt hageja emale koolimaksu pealt tagastatud tulumaks pooles ulatuses, kuna kostja on eelnevalt täitnud elatise maksmise kohustust, kuid õppemaksult tagasisaadud tulumaksu ei ole kostjal võimalik kasutada olnud. Kuivõrd hageja on avalikel internetilehekülgedel avaldanud, et ta käib mitu korda aastas välisreisidel, on alust arvata, et hagejal endal on piisavalt suur sissetulek või on teisel vanemal, kelle juures hageja elab mitmekordselt suuremad sissetulekud kui kostjal. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja A.R-lt C.R kasuks alates 04.10.2007 kuni 31.12.2007 igakuine elatis 2000 krooni ja alates 01.01.2008 kuni juunini 2008 igakuine elatis 2375 krooni. C.R kohtukulud jäid ½ osas tema enda kanda ja ½ osas A.R kanda, A.R kohtukulud jäid tema enda kanda.
- Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samas tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.
- Hageja kulutustest on põhjendatud kulutused õppemaksule 3300 krooni kuus. Hageja kooli valik oli esialgselt vanemate ühine otsus, kostja ei vaielnud hageja õppimisele tasulises erakoolis vastu abielu lahutamise ja hageja ülapidamiseks elatise väljamõistmise ajal. Ka ei ole 2
(5)kostja esitanud kohtule hagi elatise vähendamiseks. Käesoleval ajal õpib hageja gümnaasiumi viimases klassis, koolivahetus ei ole sellisel olulisel kooli etapil mõistlik.
- Põhjendatud on hageja kulutused seoses kooli ühiskülastustega 100 krooni. Hageja selgitas kohtuistungil, et seoses õppetööga on kooli õpilastel kohustus külastada teatrietendusi ja kunstinäitusi ning kirjutada nendest retsensioone. Kostja vaidles kulutuse suurusele vastu ning on kohtule esitanud tõendi, mille kohaselt on kool organiseerinud ühe ühiskülastuse KUMUsse, maksumusega 30 krooni. Kuigi esitatud tõendist nähtub, et reaalselt on toimunud üks kooli poolt organiseeritud ühiskülastus, võib hagejal õppetöö käigus esineda ka muid klassi poolt organiseeritud külastusi või õppetöös vajalikke etenduste- või näituste organiseerimata üksikkülastusi ning nimetatud kulutus on põhjendatud. Põhjendatud on ka kulutused koolitarvetele 111 krooni, sporditarvetele 167 krooni, isiklikele hügieenitarvetele 200 krooni, toidule 1500 krooni, riietele 500 krooni, transpordile 170 krooni, tervishoiule ja ravimitele 50 krooni, hageja sidekuludele 200 krooni, samuti vaba aja kuludele 300 krooni. Noore neiuna vajab hageja mõistlikul määral suhtlemist sõpradega ning tegelemist hobide, harrastustega. Hageja kulutused koolitoidule on mõistlikud summas 437 krooni, kuna osadel kuudel on toiduraha väiksem koolivaheaja tõttu.
- Põhjendatud ei ole kulutused koolivormile, kuivõrd Audentese Erakooli gümnaasiumiosas ei ole koolivorm kohustuslik ning kostja esitatud tõendist nähtuvalt on hagejale viimati ostetud koolivorm
- Kool on küll kehtestanud koolis riietusele kindlad normid, kuid nende järgimiseks ei pea hageja ostma spetsiaalseid koolis käimise riideid, vaid hagejal on võimalik kohandada kogu oma ülejäänud rõivastevalikut kooli nõuetele. Ka ei ole põhjendatud hageja väidetud kulutus töövihikutele 2000 krooni, kuivõrd on tõendamist leidnud, et hageja on teinud kulutusi töövihikutele 2007/2008 õppeaastal kokku 157,50 krooni. Mõistlik ei ole hageja kulutused eluasemele 1500 krooni. Hageja kulutusteks saab pidada tema osa kommunaalmaksetest, korteriliisingut ja -kindlustust hageja kulutusteks pidada ei saa, need on liisinguvõtja või korteriomaniku kohustused. Seega on hageja osaks eluasemekulude kandmisel 700 krooni. Põhjendatud ei ole kostja vastuväited eluaseme kuludele, kuivõrd asja materjalidest nähtub, et poolte omavahelised suhted on halvad. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja saaks elama tulla tema juurde.
- Hageja väitel moodustavad kooli lõpetamisega seotud ühekordsed kulud (pidulikud riided/kingad/ lilled ja lõpupidu ja ekskursioon) kokku 10 000 krooni. Gümnaasiumi lõpetamine on noore inimese ja tema vanemate elus oluline sündmus ning selle puhul on kombeks teha suuremaid kulutusi, kuid kulutused kooli lõpetamisele on seotud ennekõike vanemate varalise seisundiga, mille järgi tuleb kohandada kulutusi. Igakuise elatusrahana lapsele ei kuulu väljamõistmisele summa, mille ulatuses laps suudab tarbida või mille ulatuses kulutamist üks lapsevanematest vajalikuks peab. Kooli lõpetamisega seotud mõistlikeks kulutusteks on 2500 krooni. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud kulutusteks ligikaudu 8000 krooni kuus.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Käesoleval juhul on hageja ema varaline seisund märgatavalt parem kui kostjal. Hageja ema töötasu tõendi kohaselt on tema töötasu 16 300 krooni kuus, kostja netosissetulek on 6000 krooni kuus, millele lisandub autokompensatsioon 1000 krooni kuus.
- Kostja ei ole nõus elatist tasuma miinimumsummast suuremas summas põhjusel, et hageja kulutused on ülepaisutatud ning kostja sissetulek ei ole piisav. Tervislikel põhjustel ei saa kostja teha paremini tasustavat rasket füüsilist tööd. Kostja esitatud perearsti tõendist ei nähtu, et kostja oleks kaotanud täielikult või osaliselt töövõime. 44-aastasel meesterahval on võimalik Eesti Vabariigis käesoleval ajal leida ka paremini tasustatav töö, mis ei ole füüsiline töö. Kostja on olnud võimeline oma sissetulekute juures tasuma lapse täisealiseks saamiseni kohtuotsusega väljamõistetud elatist 2000 krooni kuus. Kuna käesolevas asjas puuduvad veenvad argumendid, miks ei saa kostja selles summas elatist edaspidi tasuda, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista igakuine elatusraha alates hagi esitamisest kuni 31.12.2007 summas 2000 krooni. 3
(5)Arvestades asjaolu, et alates 2008 jääks nimetatud elatisesumma väiksemaks kui seaduses sätestatud alammäär, on põhjendatud võrdeliselt palga alammäära tõusuga ning eelnevalt tasutud elatisemääraga mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2008 kuni hageja õpingute lõppemiseni 2008 juunini 2375 krooni kuus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
- Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista välja elatis ajavahemikul 2007 oktoobrist - detsembrini 1800 krooni kuus ja ajavahemikul 2008 jaanuarist - juunini 2175 krooni kuus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Maakohus ei ole arvesse võtnud kõiki kostja esitatud tõendeid ja on põhjendamatult keeldunud välja nõudmast täiendavaid tõendeid. Sellega on rikutud PKS § 61 lg 2 sätet, mille kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana ning lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus ei ole hinnanud kummagi vanema varalist seisundit õieti, kuna ei ole tegelikult teada hageja ema sissetulekud. Kohtusse oli esitatud ainult ühe töökoha palgatõend, mille alusel kohus ka otsuse tegi. Tegelikult saaks õige ettekujutuse vanemate sissetulekutest, kui välja nõuda lisaks olemasolevatele palgatõenditele ka Tolli- ja Maksuametist tõend 2007 sotsiaalmaksuga maksustatud tulude kohta.
- Elatise väljamõistmisel oleks õiglane aluseks võtta hageja vajadused 4700 krooni kuus. Maakohus on elatise suuruse määramisel ekslikult aluseks võtnud eelneva kohtuotsuse, millega elatist määrati. Käesoleva kohtuotsuse ajaks on kostja varaline ja tervislik seisund tunduvalt halvenenud. Samuti ei ole kohus arvestanud, et hageja on juba täisealine ja on võimeline käima tööl koolivälisel ajal, mida ta on ka teinud koolivaheaegadel.
- Maakohus ei ole arvesse võtnud hageja detsembris 2007 – jaanuaris 2008 toimunud reisi (27 päeva), mis väidetavalt oli kingitus hageja ema elukaaslaselt ning ka seda, et reisi ajal kaeti kõik hageja kulud. Seega tuleks maha arvata ühe kuu elatis, muidu võib seda käsitleda topelt elatisena.
- Kohtukulud tuleks jätta poolte endi kanda, kuna maakohus ei ole arvestanud õiglaselt kostja varalise seisundiga. Kostjal ei ole võimalusi võtta raske rahalise seisu tõttu endale juriidilist abi. Kui hagejal on see võimalik, siis võib mõista, et tal on piisavalt rahalisi ja materiaalseid sissetulekuid.
- Kostja palub vastu võtta täiendavad tõendid kostjale antud laenude kohta. Selleks, et tasuda elatist, on kostja pidanud võlgu võtma oma pensionärist emalt ja tema abikaasalt. Lisatud on pangaväljavõtted. Esimese astme kohtus jäid nimetatud tõendid esitamata, kuna asjaolu nende vajalikkusest ilmnes kohtuistungil, mil ei olnud enam võimalik tõendite lisamist taotleda, kuna kohus pidas varem esitatud tõendeid piisavaks kohtuotsuse tegemiseks. Vastustaja seisukoht
- Hageja ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda.
- Maakohus ei rikkunud PKS § 61 lg 2 sätet, mille kohaselt määratakse elatis lapsele igakuise elatusrahana ning lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus on lapse vajadusi põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et hageja põhjendatud kulud on ligikaudu 8000 krooni kuus. Apellant ei ole kohtu põhjendusi erinevate kulude põhjendatuks lugemise osas millegagi ümber lükanud, vaid on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et õiglane oleks lugeda hageja vajadusteks 4700 krooni kuus. Ka ringkonnakohus loeb erakooli õppemaksu käesoleval 4
(5)juhul põhjendatud kuluks, kuna hagejale kooli valik toimus mõlema vanema nõusolekul ja äärmiselt ebamõistlik oleks sundida hagejat vahetult enne riigieksameid ja kooli lõpetamist kooli vahetama.
- Kohus arvestas kummagi vanema varalise seisundiga, leides, et hageja ema majanduslik seisund on märgatavalt parem, mille tulemusena mõistis elatise välja oluliselt väiksemas ulatuses, kui see jäi hageja ema kanda. Seetõttu polnud kohtul mingit alust kahtlustada hageja ema sissetulekute varjamises ega vajadust nõuda ema sissetulekute kohta veel täiendavaid tõendeid. Elatise väljamõistmiseks kostjalt veelgi väiksemas proportsioonis puudub mõistlik põhjendus.
- Hageja ema elukaaslase poolt kingitusena väljamakstud välisreisi ei saa käsitleda topelt elatisena, nagu leiab kostja. Hageja ema elukaaslasel puudub, vastupidiselt kostjale, hageja ülalpidamiskohustus ja tema poolt tehtud kingitust ei saa pidada elatiseks ning selle võrra vabastada kostjat oma kohustuse täitmisest.
- Kostja väide, et tema tervislik seisund on tunduvalt halvenenud ja seetõttu ei ole ta võimeline maksma elatist samas määras nagu siis, kui hageja oli alaealine, ei ole tõenditega kinnitamist leidnud. Perearsti poolt välja antud tõend, millest nähtub, et soovituslik ei ole raske füüsiline töö, selliseks järelduseks alust ei anna. Kostjal ei ole tuvastatud vähimalgi määral töövõime kaotust. Selleks, et töövõimeline mees teeniks Eesti keskmist palka, ei pea ta ka tingimata tegema rasket füüsilist tööd.
- PKS § 60 lg 2 kohaselt on vanem kohustatud õppimise ajal last ülal pidama kuni gümnaasiumi lõpuni. Ajutine töötamine koolivaheajal ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest.
- Kohus jaotas menetluskulud õigesti seoses hagi osalise rahuldamisega mõlema poole vahel ja ringkonnakohtul ei ole alust selles osas kohtuotsust tühistada ja teha teistsugust menetluskulude jaotust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta kostja kanda. M. Klaar G. Kivinurm T. Kollom 5
(5)