3-07-1958/21

3-07-1958 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04.2008.a Tallinn Haldusasja number 3-07-1958 Haldusasi H. K. kaebus kaitseväe juhataja 30.08.2007.a käskkirjale nr 765P „Kaadrikaitseväelaste reservist väljaarvamine. Teenistuskohale suunamine. Käskkirja muutmine” ja Scoutspataljoni ülema 03.09.2007.a käskkirjale nr 282P „Ametikohale määramine” Asja läbivaatamise kuupäev 28.03.2008.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja H. K. Vastustajad - kaitseväe juhataja, esindaja Aire Veske ja Scoutspataljon, esindaja Ilmar Kikkas. RESOLUTSIOON Tühistada kaitseväe juhataja 30.08.2007.a käskkirja nr 765P „Kaadrikaitseväelaste reservist väljaarvamine. Teenistuskohale suunamine. Käskkirja muutmine” punkt 3 osas, milles H. K.t kohustati asuma alates 31.08.2007.a teenistuse jätkamiseks teenistuskohale Scoutspataljoni ja Scoutspataljoni ülema 03.09.2007.a käskkiri nr 282P „Ametikohale määramine” Muus osas jätta kaebus rahuldamata Mõista H. K. kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud järgmiselt: Kaitsejõudude Peastaabilt 1120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) krooni ja Scoutspataljonilt 1120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H. K. esitas 26.06.2007.a Piirivalveameti peadirektorile avalduse, milles palus vabastada end Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti piirivalvur-spetsialisti ametikohalt ja suunata teenistuse jätkamiseks Eesti kaitseväkke (tl 46). Piirivalveameti peadirektori 17.07.2007.a käskkirjaga nr 471-P vabastati seersant H. K. Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti piirivalvur-spetsialisti ametikohalt alates 31.07.2007.a (tl 47). Kaitseväe juhataja 26.07.2007.a käskkirjaga nr 6647P arvati seersant H. K. kaadrikaitseväelaste reservi perioodiks 01.30.08.2007.a (tl 3). Kaitseväe juhataja 30.08.2007.a käskkirja nr 765P „Kaadrikaitseväelaste reservist väljaarvamine. Teenistuskohale suunamine. Käskkirja muutmine” punktiga 3 arvati seersant H. K. välja kaadrikaitseväelaste reservist ja talle anti korraldus asuda alates 31.08.2007.a edasise teenistuse jätkamiseks teenistuskohale Scoutspataljoni (tl 5). Scoutspataljoni ülema 03.09.2007.a käskkirjaga nr 282P „Ametikohale määramine” määrati seersant H. K. Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii staabirühma 1.staabijao jaoülema abi ametikohale palgaastmega K4, kuupalgamääraga 8900 krooni, palgamäära suurendusega NATO ja EL väevõimekuseesmärkides määratletud väljasaadetavatesse ükstusse kuulumise alusel 2225 krooni ja auastmetasuga 500 krooni kuus (tl 6).
2. H. K. esitas 09.10.2007.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kaitseväe juhataja 30.08.2007.a käskkirja nr 765P „Kaadrikaitseväelaste reservist väljaarvamine. Teenistuskohale suunamine. Käskkirja muutmine” punkti 3 ja Scoutspataljoni ülema 03.09.2007.a käskkirja nr 282P „Ametikohale määramine” tühistamist (tl 1-2, 16-17). Kohus võttis 05.11.2007.a kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajateks kaitseväe juhataja ja Scoutspataljoni (tl 27). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja on seisukohal, et kaevatavad käskkirjad on õigusvastased ja rikuvad tema õigusi. Kaebaja leiab, et ta oleks tulnud hiljemalt 30.08.2007.a nimetada uuele ametikohale või siis oleks tulnud temaga tegevteenistuse leping lõpetada. Selle asemel arvas kaitseväe juhataja ta oma 30.08.2007.a käskkirjaga nr 765P kaadrikaitseväelaste reservist välja ja kohustas asuma teenistuse jätkamiseks teenistuskohale Scoutspataljonis. Kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) eristab selgelt teenistuskoha ja ametikoha mõisteid. Teenistuskoht on asutus või üksus. Kuna kaebajat seaduses sätestatud tähtajal uuele ametikohale ei nimetatud, siis tulnuks temaga teenistusleping lõpetada ja arvata ta reservi KVTS §-s 113 sätestatud korras. Eeltoodud rikkumiste tagajärjel kaotas kaebaja õiguse saada koondamise eest KVTS-s sätestatud hüvitist.
4. Kaitseväe juhataja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja sellega ei ole rikutud H. K. õigusi ega piiratud tema vabadusi. Haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 1 järgi algab haldusorgani jaoks asjaajamine haldusmenetluses isiku taotluse alusel. H. K. on oma kirjalikus taotluses Piirivalveameti peadirektorile selgelt avaldanud oma tahet jätkata teenistust kaitseväes. Juhul, kui H. K. oleks soovinud teenistust lõpetada, siis oleks ta pidanud vastavalt KVTS § 109 lõikele 1 esitama kirjaliku avalduse. Kuna H. K. ei ole oma tahet kirjalikult ning üheselt väljendanud, jätkabki ta teenistust Scoutspataljonis ning kaitseväe juhatajal puudub seaduslik alus kaadrikaitseväelase vabastamiseks tegevteenistusest. Ebaõige on kaebaja väide, et kaitseväe juhataja on tema ametikohale määramisel rikkunud KVTS § 96 lõikes 2 märgitud tähtaega. Kaebaja on Scoutspataljoni ametikohale määratud kaitseväe juhataja 30.08.2007.a käskkirja nr 765P alates 2 31.08.2007.a. Nimetatud ajavahemik mahub täpselt 30 päevase tähtaja sisse, seega ei ole vastustaja KVTS sätteid.
5. Scoutspataljon palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et H. K. on konkludentsete tegudega s.o haiguslehtede ja puhkuseavalduse esitamisega tunnistanud faktilist teenimist Scoutspataljonis. Tema suuliste avalduste kohaselt ta aga tegelikult väeosas teenida ei soovi, mistõttu tema tegelik tahe kaitseväeteenistusega seonduvalt ei ole siiani üheselt arusaadav. Vastustajal puudub huvi ja teenistuslik vajadus hoida teenistuses inimest, kes tegelikult väeosas teenida ei taha. Asjaolu, et H. K. määratud ametikohal tegelikult teenida ei soovi, ei ole iseenesest aluseks tema reservi arvamiseks seoses kaadrikaitseväelaste reservis oleku tähtaja möödumisega ja talle hüvitise maksmiseks. Kui kaebaja oleks esitanud Scoutspataljonile avalduse teenistusest vabastamiseks, oleks Scoutspataljoni ülemal olnud võimalik see läbi vaadata ja ta teenistusest vabastada. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. 6.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et kaebaja oli ajavahemikul 01.-30.08.2007.a arvatud kaitseväe juhataja poolt kaadrikaitseväelaste reservi. Nimetatud asjaolu nähtub kaitseväe juhataja 26.07.2007.a käskkirjast nr 647P (tl 3). Kaadrikaitseväelaste reserv on KVTS § 96 lõike 1 kohaselt teenistusse võetud või ametikohalt vabastatud, kuid ametikohale määramata kaadrikaitseväelase teenistuskoht Kaitsejõudude Peastaabi juures. Kaadrikaitseväelase määrab kaadrikaitseväelaste reservi KVTS § 96 lõike 2 kohaselt kaitseväe juhataja kuni kaadrikaitseväelase määramiseni uuele ametikohale, kuid mitte kauemaks kui 30 kalendripäevaks. Kaitseminister võib KVTS § 96 lõike 3 kohaselt kaitseväe juhataja motiveeritud taotlusel käskkirjaga kaadrikaitseväelase kaadrikaitseväelaste reservis oleku aega pikendada kuni 90 kalendripäevani. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole võimalik kaadrikaitseväelast määrata ametikohale, siis KVTS § 96 lõike 5 lõpetatakse temaga tegevteenistuse leping ning kaadrikaitseväelane arvatakse reservi. 6.2 Kohus ei nõustu kaitseväe juhataja kirjalikus vastuses kaebusele esitatud väitega, et kaebaja määrati uuele ametikohale KVTS § 96 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kaitseväe juhataja 30.08.2007.a käskkirjast nr 765P „Kaadrikaitseväelaste reservist väljaarvamine. Teenistuskohale suunamine. Käskkirja muutmine” nähtuvalt arvati kaebaja kaadrikaitseväelaste reservist välja 30.08.2007.a ja talle anti korraldus asuda alates 31.08.2007.a edasise teenistuse jätkamiseks teenistuskohale Scoutspataljoni. Seega nimetatud käskkirjaga ei toimunud kaebaja määramist ametikohale. Kaebaja määramine ametikohale toimus Scoutspataljoni ülema 03.09.2007.a käskkirjaga nr 282P „Ametikohale määramine”. Nimetatud käskirjaga määrati kaebaja konkreetsele ametikohale (Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii staabirühma 1.staabijao jaoülema abi) ja kindlaks tema palgatingimused. Seega kaebajat KVTS § 96 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul uuele ametikohale ei määratud. Samuti ei pikendatud nimetatud tähtaega KVTS § 96 lõikes 3 sätestatud korras. 6.3 Kaitseväe juhataja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei olnud kaebaja KVTS § 96 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul uuele ametikohale määramine võimalik põhjusel, et kaebaja tahe edasise teenistuse suhtes oli vastustajale ebaselge (tl 100, 102). Teiseks põhjuseks oli kaitseväe juhataja esindaja väitel endiste piirivalveametnike suur hulk, kellega ei jõutud seetõttu vajaliku intensiivsusega tegeleda (tl 101). Esiletoodud põhjuste suhtes märgib kohus järgmist. Esiteks on KVTS § 89 lõike 1 punkti 1 kohaselt teenistuse huvides võimalik kaitseväelane määrata sõjaväelase auastmega ametikohale olenemata tema nõusolekust. Scoutspataljoni ülema 3 03.09.2007.a käskkirjas nr 282P märgitud viide KVTS § 99 lõikele 1 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud säte käsitleb juhtumit, mil kaadrikaitseväelane vabastatakse seniselt ametikohalt ja määratakse samaastmelisele ametikohale. Antud juhul ei toimunud kaebaja vabastamist seniselt ametikohalt. Seda ei saanud ka toimuda, kuivõrd kaadrikaitseväelaste reservis olevatel kaadrikaitseväelastel ei ole ametikohta (vt KVTS § 96 lõige 1). Seega olnuks Scoutspataljoni ülema 03.09.2007.a käskkirjas nr 282P õige viide KVTS § 89 lõikele
7. Teiseks toodud põhjuse korral oli kaitseväe juhatajal võimalus taotleda KVTS § 96 lõikes 3 sätestatud korras tähtaja pikendamist. Seadus ei võimalda hoida kaadrikaitseväelast kaadrikaitseväelaste reservis üle seaduses ettenähtud tähtaja. KVTS § 96 lõikest 5 tuleneb selgelt, et juhul, kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole kaadrikaitseväelast võimalik määrata ametikohale, tuleb tema tegevteenistuse leping lõpetada ja kaadrikaitseväelane arvatakse reservi. Seega kuna kaebajat ei määratud ajavahemiku 01.-30.08.2007.a jooksul ametikohale, tulnuks nimetatud tähtaja möödumisel temaga tegevteenistuse leping lõpetada ja ta arvata reservi. 6.4 Eeltoodud põhjustel on kaitseväe juhataja 30.08.2007.a käskkirja nr 765P „Kaadrikaitseväelaste reservist väljaarvamine. Teenistuskohale suunamine. Käskkirja muutmine” punkt 3 osas, milles H. K.t kohustati asuma alates 31.08.2007.a teenistuse jätkamiseks teenistuskohale Scoutspataljoni ja Scoutspataljoni ülema 03.09.2007.a käskkiri nr 282P „Ametikohale määramine” õigusvastased ja kuuluvad kaebaja õiguste rikkumise tõttu tühistamisele. Kohus ei nõustu vastustajate väitega, et kuna kaebajal on võimalik tegevteenistusest lahkuda omal soovil, siis pole tema õigusi rikutud. Nimelt sätestab KVTS § 123 lõige 1 hüvitise lepingulisest teenistusest vabastamisel seoses kaadrikaitseväelaste reservis oleku tähtaja lõppemisega. Lepingulisest teenistusest vabastamisel seoses tegevteenistuse lepingu lõpetamisega omal soovil hüvitist ettenähtud ei ole. 6.5 Kaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles taotletakse kaitseväe juhataja 30.08.2007.a käskkiri nr 765P „Kaadrikaitseväelaste reservist väljaarvamine. Teenistuskohale suunamine. Käskkirja muutmine” punkti 3 tühistamist osas, milles arvati H. K. välja kaadrikaitseväelaste reservist. KVTS § 96 lõike 2 kohaselt on kaadrikaitseväelaste reservis viibimise aeg piiratud 30 kalendripäevaga. Kuna reservisoleku aega KVTS § 96 lõikes 3 sätestatud korras ei pikendatud oli kaebaja kaadrikaitseväelaste reservist väljaarvamine 30.08.2007.a õige. Seega on nimetatud osas kaevatav käskkiri õiguspärane ega riku kaebaja õigusi.
8. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandnud käesolevas asjas järgmised kulud: 1) kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 160 krooni; 2) õigusabikulud (kaebuse koostamine) 1180 krooni; 3) sõidukulud 900 krooni, kokku 2240 krooni (tl 91). Nimetatud menetluskulude kandmine on tõendatud riigilõivukviitungitega (tl 9, 25), elektroonilise maksekorralduse väljatrükiga (tl 92) ja Lukoil Eesti AS kviitungiga (tl 93). Kaebaja taotleb, et kumbki vastustaja kannaks poole tema menetluskuludest (tl 102). Kuna kohus kaebuse põhiosas rahuldab, kuuluvad kaebaja menetluskulud vastustajatelt tema kasuks väljamõistmisele järgmiselt: Kaitsejõudude Peastaabilt 1120 krooni ja Scoutspataljonilt 1120 krooni. Indrek Paukštys Kohtunik 4