← Eesti

3-07-1472/15

Obsah (6)§ 92§ 26§ 14§ 83§ 93§§ 31

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1472 Haldusasi R. R. kaebus Tallinna Linn

§ 92lg 2 ja 10 alusel välja kohtukulud summas 3500 krooni .

  1. Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 3 alusel mõista kaebajalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud summas 65 krooni. Nimetatud summa tuleb kaebajal tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049751 ning selgitus: „R. R. 3-07-1472, menetluskulud”. Käesoleva nõude tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 8.05.2008.a. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tallinna Linnavalitsuse
  5. novembri
  6. a korraldusega nr 2290-k võeti vastu Räägu tn 10/ Vuti tn 89/ Varese tn 10b, Varese tn 10a/ Vuti tn 91 ja Räägu tn 10a kinnistute detailplaneering, millega kavandati Räägu tn 10 / Vuti tn 89 / Varese tn 10b ja Varese tn 10a / Vuti tn 91 kinnistute liitmine ning uuele moodustuvale krundile kahe 4-korruselise korterelamu rajamine ja Räägu tn 10a kinnistule ühe 4-korruselise korterelamu ehitamine.
  8. detsembrist 2006 kuni
  9. detsembrini 2006 toimus Räägu tn 10/ Vuti tn 89/ Varese tn 10b, Varese tn 10a/ Vuti tn 91 ja Räägu tn 10a kinnistute detailplaneeringu avalik väljapanek. 18.12.2006 esitas R. R., kes on kinnistu X xx omanik, avaliku väljapaneku käigus oma vastuväited detailplaneeringu kohta (tl. 18). 10.05.2006 esitatud R. R. vastuväited Räägu tn 10/ Vuti tn 89/ Varese tn 10b, Varese tn 10a/ Vuti tn 91 ja Räägu tn 10a kinnistute detailplaneeringu eskiislahenduse kohta (tl. 20) jäeti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 14.06.2006 kirjaga nr 2-1/1893 (tl. 19) arvestamata. Tallinna Linnaplaneerimise Amet jättis
  10. jaanuari 2007 kirjaga nr 2-1/1893 ka R. R. 18.12.2006 esitatud vastuväited arvestamata ning teatas detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu toimumise aja ja koha (tl. 16-17).
  12. jaanuaril 2007 toimus detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu Kristiine Linnaosa Valitsuses, kus osalesid kõik detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus kirjaliku protesti esitanud isikud. Avaliku arutelu käigus ja tulemusel jäid osapooled oma eriarvamuste juurde. (tl. 30)
  14. märtsil 2007 esitas Tallinna Linnavalitsus kirjaga nr LV-1/980 Räägu tn 10/ Vuti tn 89/ Varese tn 10b, Varese tn 10a/ Vuti tn 91 ja Räägu tn 10a kinnistute detailplaneeringu järelvalveks Harju Maavanemale (tl. 39-42), kes andis 19.04.2007 kirjaga nr 2.1-13/1410 oma heakskiidu Räägu tn 10/ Vuti tn 89/ Varese tn 10b, Varese tn 10a/ Vuti tn 91 ja Räägu tn 10a kinnistute detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks (tl. 69-75).
  15. Tallinna Linnavolikogu
  16. juuni
  17. a otsusega nr 180 kehtestati Räägu tn 10/ Vuti tn 89/ Varese tn 10b, Varese tn 10a/ Vuti tn 91 ja Räägu tn 10a kinnistute detailplaneering, TTV Projekt & Ehitus Osaühing töö nr 040/05, millega on Kristiine Linnaosas 1,0 ha suurusele maa-alale kavandatud kahe kinnistu liitmine ning uuele krundile kahe 4-korruselise korterelamu rajamine ja Räägu tn 10a kinnistule ühe 4-korruselise (osaliselt 3-korruselise) korterelamu ehitamine (tl. 4-6). Nimetatud otsuse punktiga 2 tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavolikogu
  18. aprilli 2000 otsus nr 126 „Sõpruse pst, Linnu tee, Vuti ja Räägu tänava vahelise kvartali detailplaneeringu kehtestamine Kristiine linnaosas“ Räägu tn 10/ Vuti tn 89/ Varese tn 10b, Varese tn 10a/ Vuti tn 91 ja Räägu tn 10a kinnistute osas (tl. 6).
  19. 20.07.2007 saabus Tallinna Halduskohtule R. R. kaebus Tallinna Linnavolikogu 21.06.2007 otsuse nr 180 tühistamise nõudes.
  20. 29.08.2007 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (tl. 23). 19.12.2007 määrusega kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse OÜ Woody (tl. 76-77). 25.02.2008 määrusega määras kohus menetlusosaliste nõusolekust lähtudes asja lahendamise vormiks kirjaliku menetluse (tl. 98-99). 2 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  21. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Linnavolikogu 21.06.2007 otsus nr 180 õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:
  22. Detailplaneering ei ole kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, sest arvestatud ei ole Tallinna üldplaneeringu mõtet, et ala maakasutuse juhtfunktsiooniks on määratud väikeelamute ala ning piirkonna tihendamine korterelamutega ei ole soovitav. Üksikud 3-4 korruselised elamud peaksidki tähendama üksikuid 3-4 korruselisi elamuid, mitte aga suurt kortermajade kvartalit otse väikeelamute vahel, mis detailplaneeringu teostumisel on antud alale ja sellega piirnevale alale tekkinud.
  23. Detailplaneeringu ehitusõiguse ulatus halvendab oluliselt piirkonna elurajooni miljööd ja ümbritsevat keskkonda, kavandatavate hoonete maht on liigselt suur ja ei sobi antud keskkonda. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasneva elanike arvu kasvuks ei ole piirkonna sotsiaalne infrastruktuur piisav, sest puuduvad pargialad, mänguväljakud, kaasnevad probleemid liikluskorraldusega, suureneb õhu saastatavus ümbritsevas keskkonnas ning kortermajad varjavad väikeelamute loomulikku valgust.
  24. Detailplaneeringuga hõlmatud Räägu tn 10a kinnistule kavandatava hoonestusala asukoha tõttu halveneb X tn xx kasutamine, sest transpordiga pääseb X tn xx kinnistule ainult mööda Kure tupiktänavat. Samuti saab häiritud X tn xx kinnistu privaatsus, kuna kavandatava hoone maht on liiga suur. Lisaks ei taga hoonestusala paigutus olemasolevate elujõuliste kaskede säilimist.
  25. Kaebuse esitaja arvates ei ole põhjendatud Räägu tn 10a kinnistu hoonestusala muutmine ja selle viimine kinnistu X tn xx vahetusse lähedusse, millega kaasnevad olulised negatiivsed mõjud kinnistu X tn xx kasutamisele. Tallinna Linnavolikogu 6.04.2000 otsusega nr 126 kehtestatud detailplaneeringus on kinnistu Räägu 10a hoonestusala määratud Räägu tänava äärde (siis ei olnud detailplaneeringu kehtestamisel takistuseks kõrgepingeliini kaitsetsoon).
  26. Kaebuse kohaselt on Räägu tn 10a ja X xx kinnistu vahel olev Kure tänav laiusega 9,5 m ja X xx eluhoone kaugus oma kinnistu piirist 6,5 m, mis teeb kavandatava 4korruselise kortermaja vahemaaks kinnistul X xx asuvast eluhoonest mitte 21,5 m vaid 20,0 m, mis ei ole kaebaja hinnangul vastavuses hea planeerimistavaga ja kahjustab oluliselt X xx kinnistu kasutamist.
  27. Vastustaja Tallinna Linnavolikogu palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
  28. Vastustaja on seisukohal, et kehtestatud detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Tallinna Linnavolikogu
  29. aprilli 2000 otsusega nr 126 on muudetud väikeelamute ala ja lubatud rajada käesoleva detailplaneeringu alale 4korruselisi korterelamuid. Tallinna üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu
  30. jaanuari 2001 määrusega nr
  31. Kuivõrd detailplaneeringu alale oli kehtestatud detailplaneering ajaliselt varem (
  32. aprill 2000), kui kehtestati Tallinna üldplaneering, siis Tallinna üldplaneeringu kehtima hakkamisega ei muutunud varem kehtinud detailplaneering kehtetuks. Seega pidid detailplaneeringu ala ümberkaudsed elanikud korterelamute rajamise võimalusega arvestama.
  33. Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole 3-4-korruseliste hoonete rajamine väikeelamute piirkonda iseenesest välistatud, kuid üldplaneeringu kohaselt peaksid need olema üksikud ja väiksemad hooned. Planeeritav ala kuulub kvartalisse, kus on 3
  37. ka arvestatav korruselamute ala (Mustamäe tee ääres), ettevõtluse segahoonestusala (Mustamäe tee ja Endla tänava nurgal ning Mustamäe tee ja Tildri tänava ristumiskoha piirkonnas), ühiskondlike ja puhkeehitiste ala (Mustamäe tee ja Räägu tänava ristumiskohal). Juhul, kui võtta hindamise aluseks ülalmärgitud kvartal, siis juba kvartali iseloomust nähtub, et siin on võimalik lisaks väikeelamutele ette näha muid maakasutuse otstarbeid. Samuti, arvestades hoonete arvu kogu kvartalis pole kahtlust, et kavandatavad hooned (kokku 3) on üksikud. Juhul kui võtta hindamise aluseks detailplaneeringu kontaktvööndi joonis (tl. 44), siis võib samuti üheselt järeldada, et valdav osa kruntide hoonestusest on 2-korruselised, seda ka pärast vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamist. Kui võrrelda rajatavate elamute suurust olemasolevate hoonete suurusega, et teada saada, kas tegemist on väikese või nn suure 3-4korruselise elamuga, on üks võimalik hoone suuruse näitaja krundi täisehituse protsent. Planeeritaval alal on see liitmisel tekkiva krundi puhul 26% ja Räägu tn 10a krundi puhul 22%. Detailplaneeringu kontaktala joonisel on välja toodud lähipiirkonna kruntide täisehituse protsent, mis on mitmete üksikelamu kruntide täisehituse protsendiga võrreldav. Näiteks Kure tn 6 ja 8 kruntide täisehituse protsent on 22%, Kure tn 5 (25%), Kure tn 7 (20%), Vuti tn 92 (20%), Vuti tn 95 (23%), Räägu tn 23 (25%) jt. Seega ei ole tegemist suurte hoonetega, mis piirkonda ei sobiks. Sarnaselt hoone korruselisusega ei ole ühemõtteliselt välistatud, et väikeelamute alasse ei võiks rajada korterelamuid. Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole see soovitatav, seega ei välista Tallinna üldplaneering korterelamute rajamist. Detailplaneering on kooskõlas ka kavandatava Kristiine linnaosa üldplaneeringuga. Vaidlustatud detailplaneeringu menetluse algatamise tingis asjaolu, et varasema detailplaneeringu realiseerimisel muutus seadusandlus. Kui varem oli kõrgepingeliini kaitsevööndi ulatuseks 13,0 meetrit liini teljest, siis Vabariigi Valitsuse
  38. juuli 2002 määruse nr 211 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus“ § 2 punkti 3 kohaselt on õhuliini kaitsevöönd 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit mõlemal pool piki liini telge. Elektriohutuseseaduse § 15 lg 2 sätestab, et elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni. Elektriohutuseseaduse § 15 lg 3 sätestab, et elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ning langetada puid ja põõsaid. Elektripaigaldise omaniku esindaja osaühing Põhjavõrk (Põhja käidu sektor) ja OÜ Jaotusvõrk (Tallinn-Harju piirkond) on detailplaneeringu kooskõlastanud. Kuivõrd ehitamine kaitsevööndis on lubatud elektripaigaldise omaniku nõusolekul ning see nõusolek on olemas, siis on võimalik detailplaneering kehtestada ning ka hiljem realiseerida. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja väide, et õhuliini kaitsetsooni jäävad paljud väikeelamud, mis ei olnud takistuseks liini ekspluateerimisel ning varasemalt ei olnud kõrgepinge kaitsetsoon takistuseks, tuleb jätta tähelepanuta. Esiteks on seadus kõigile täitmiseks kohustuslik ning teiseks on Elektriohutuseseaduse kohaselt elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ehitamine, mis ei tähenda, et kaitsetsooni jäävad olemasolevad ehitised tuleks likvideerida. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud detailplaneeringuga kaasneb kaebuse esitaja poolt esile toodud negatiivseid mõjutusi vähem, kui eelmise detailplaneeringuga, kuivõrd käesoleval juhul on ehitusõigust ette nähtud vähem. Vaidlustatud detailplaneeringuga on liidetava krundi hoonestusala muudetud selliselt, et Vuti tänava ääres (kaebuse esitajale kuuluva kinnistu poolsel küljel) hoonestust enam ette ei nähta, kui varasemalt oli kruntidele kavandatud 6 hoonet, siis nüüd ainult 2 hoonet (tl. 50). 4 Samuti on Räägu tn 10a krundil tunduvalt vähenenud krundi täisehituse protsent, varem 35-40% praegu 25%. Kui varem oli kavandatud hoone 4-korruseline, siis nüüd osaliselt (X tn xx poolsel küljel) 3-korruseline. Vastustajale jääb mõistetamatuks kaebuse esitaja väide, kuidas saab Räägu tn 10a krundile kavandatav hoone varjata kaebaja kinnistule langevat päikesevalgust, kuivõrd päike tõuseb idast ja loojub läände, siis ei saa põhja poole rajatav hoone kuidagi piirata päikese valguse levikut kaebaja kinnistule.
  39. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et mõlemale krundile on ette nähtud mänguväljaku rajamine. Piirkonnas on väga tiheda graafikuga transpordiühendus, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et paljud rajatava korterelamu elanikud kasutavad ühistransporti ning liikluskoormus ja sellest tulenev õhusaastamise hulk ei ole nii ulatuslik nagu väidab kaebuse esitaja. Detailplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud 21.04.2006 otsusega nr 6-1/344 Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond, mille vastavad spetsialistid on kontrollinud lahenduse vastavust rahvatervise seadusele, elektriohutuseseadusele, Vabariigi Valitsuse
  40. jaanuari 1999 määrusele nr 211 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus“ ja sotsiaalministri
  41. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (tl. 67).
  42. Liidetavale krundile on parkimiskohtade ligipääs ette nähtud osaliselt Varese tänavalt ja Räägu tn 10a kinnistule täielikult Räägu tänavalt. Vuti tänava äärde täiendavaid parkimiskohti ei kavandata. Detailplaneeringu lahendusega senist liikluskorraldust ei muudeta ning ei kitsendata senist tänavamaa laiust, mistõttu senine ligipääs X tn xx krundile ei muutu ja kaebajale on tagatud võimalus kasutada senist ligipääsu temale kuuluvale kinnistule.
  43. Planeeringu lahenduse on üle vaadanud Tallinna Keskkonnaamet, kes on oma
  44. juuni 2006 kooskõlastuses nr 6.1-4.2/1490 (tl. 68) märkinud, et ehitusprojektides esitada tehnilised lahendused ehitustööde tsooni jäävate puude kasvutingimuste säilitamiseks. Puud, mis tuleb likvideerida, kuna need jäävad hoonestusalale või hoonestusalale liiga lähedale, on märgitud likvideeritavatena. Kõik ülejäänud puud kuuluvad säilitamisele.
  45. Vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisel ei ole tehtud menetlusega vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist.
  46. Kolmas isik OÜ Woody on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus vaadanud läbi kolmanda isiku seisukohad, leiab, et suurel määral ühitavad need Vastustaja seisukohtadega, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kolmas isik taotleb kaebuse rahuldamata jätmist täiendavalt Vastustaja seisukohtadele järgmistel põhjustel:
  47. Vaidlustatud detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala maakasutuse põhifunktsiooni on muudetud juba Tallinna Linnavalitsuse 6.04.2000 otsusega nr
  48. Seega pidid detailplaneeringu ala elanikud korterelamute rajamise võimalusega arvestama, sest juba enne vaidlustatud detailplaneeringu algatamist oli tehtud otsus selle kohta, et sinna võib korterelamuid rajada. Kolmandale isikule teadaolevalt ei ole Kaebaja nimetatud otsust vaidlustanud.
  49. Kaebaja ei ole kaebuses halduskohtule välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks Vastustaja poolt vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmisel kaalutlusõiguse mitteõiguspärasele teostamisele või haldusakti vormiveale. Vastustaja on vaidlustatud detailplaneeringu menetlemisel järginud õigusaktides kehtestatud nõudeid. Vaidlustatud haldusakti kui diskretsiooniotsuse tegemisel on Vastustaja järginud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja 5 muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. 19.04.
  50. a andis vaidlustatud detailplaneeringule heakskiidu Harju Maavanem (tl. 39), märkides oma heakskiidus, et järelevalve teostamise tulemusel asuti seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid tagamisele maavanema poolt. Kolmas isik on seega seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb jätta rahuldamata.
  51. Kolmandal isikul on märkimisväärne huvi detailplaneeringu antud kujul kehtimajäämise suhtes. Kolmas isik on käesolevaks ajaks teinud reaalseid kulutusi vaidlustatud detailplaneeringu alal kokku summas 2,5 miljonit krooni, sõlminud lepinguid ja nimetatud lepingutest tulenevad Kolmandale isikule ulatuslikud ehitustegevusega seotud kohustused, sh on mitmed isikud teatanud Kolmandale isikule enda huvist detailplaneeringu alale ehitatavate eluruumide ostmiseks. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED
  52. Riigikohtu halduskolleegium on oma 8.02.2002 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-9-98 märkinud: „Planeerimisotsustused kui diskretsiooniotsustused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Riigikohtu varasema praktika kohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-98, RT III 1998, 11, 125) puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus.” (p.6). Ka hiljem on Riigikohtu halduskolleegium neid seisukohti kinnitanud. Nii on ta oma 14.10.2003 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-54-03 märkinud, et ”...Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.”(p. 38). Kohus leiab, et kaebuse lahendamiseks tuleb kohtul kõigepealt võtta seisukoht detailplaneeringu suhetest Tallinna 2001 aasta üldplaneeringuga (I), seejärel käsitleda kõrgepingeliini asukohaga seotud küsimusi (II) ja viimasena kaebaja kinnistu kasutamisega seotud küsimusi (III). I. Suhted vaidlustatud detailplaneeringu ja Tallinna kehtiva üldplaneeringu vahel
  53. Kaebuse üks põhiväiteid on, et kehtestatud detailplaneering on vastuolus Tallinna Linnavolikogu
  54. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering). Kaebaja leiab, et vastavalt üldplaneeringule on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud väikeelamute ala, s.o. põhiliselt ühepere- ja ridaelamute, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Üldplaneering sätestab ka, et olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneeringu realiseerimisel tekiks suur kortermajade kvartal, milles on 10 4-6 korruselist kortermaja ja mis piirneb Mooni, Vuti, Räägu, Varese ja Mõtuse tänavaga ning Sõpruse puiesteega. Seetõttu ei oleks enam tegemist üksikute 3-4 korruseliste elamutega ja järelikult on detailplaneering vastuolus üldplaneeringuga. 6
  55. Nähtuvalt vastustaja vastusest ja detailplaneeringu menetlemise dokumentidest on vastustaja neid argumente ja neil põhinevaid vastuväiteid detailplaneeringule põhjalikult ja seaduses ettenähtud menetluses kaalunud. Vastustaja on seisukohal, et planeeritavale alale oli juba 6.04.2000, s.o. enne Tallinna 2001 aasta üldplaneeringu kehtestamist, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 126 „Sõpruse pst., Linnu tee, Vuti ja Räägu tänava vahelise kvartali detailplaneering“ detailplaneering. See detailplaneering jäi kehtima ka pärast üldplaneeringu kehtimist ning selles nähti ette vaidlustatud detailplaneeringu alale 4korruseliste korterelamute ehitamise võimalus. Seega pidid ümberkaudsed elanikud korterelamute rajamise võimalusega arvestama, sest juba enne vaidlustatud detailplaneeringu algatamist oli tehtud põhimõtteline otsus selle kohta, et sinna võib korterelamuid ehitada. Uue detailplaneeringu koostamise tingis Vabariigi Valitsuse 2.06.2006 määrusega nr 211 muudetud kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndi ulatus. Nimetatud määrusega laiendati kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndit 13.lt meetrilt 25 meetrini ja seetõttu tuli planeeringu realiseerimiseks muuta detailplaneeringuga lubatud hoonestusala. Samuti ei ole vastustaja arvates õige väide, et juba Sõpruse puiestee äärde rajatud kahe 6-korruselise hoonega on Tallinna üldplaneeringuga antud võimalus korterelamute rajamiseks sisuliselt ammendatud. Kaks 6-korruselist hoonet on rajatud Rimi kaubanduskeskuse piirkonda, mis on Tallinna üldplaneeringu järgi magistraaltänavate äritsoon, kus hoonete kõrgus ei ole limiteeritud. Seetõttu ei ole õige ka viidata seal piirkonnas asuvate hoonete kõrgusele ja kanda see üle vaidlustatud detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal olevatele hoonetele, sest tegemist on teise maakasutuse juhtfunktsiooniga alaga. Samuti leiab vastustaja, et üldplaneering võimaldab üksikute 3-4 korruseliste elamute püstitamist nimetatud alal ja ei välista täielikult korterelamute püstitamist, kuigi see ei ole soovitatav. Vastustaja märgib, et termin „üksikute“ ei ole täpselt lahti seletatud ja on sisuliselt jäetud otsustaja diskretsiooni määratleda. Lisaks eelpooltoodule viitab vastustaja detailplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas asjaolule, et 15.11.2996 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 2284-k kinnitatud Kristiine linnaosa üldplaneeringu lähteülesandes on püstitatud suund võitluseks valglinnastumisega, mistõttu kaalutakse tihendamisvõimalusi elamuehituseks vajaliku sihtotstarbe muutmise või hoonestustiheduse tõstmise näol. (tl. 13). Kahe protsessi ühendamine, kus väärtustatakse väljakujunenud elukeskkondi ja samas püütakse luua kesklinna lähedale uusi elukohti, on Kristiine linnaosa üldplaneeringu üks peamisi eesmärke, millest on vaidlustatud detailplaneeringu puhul lähtutud.
  56. Kohus leiab, et põhimõtteliselt on küsimusepüstitus kaebaja poolt õigustatud. Ilma selge põhjenduseta kümnekonna korterelamu püstitamine väikeelamurajooni suhteliselt piiratud alale on ilmselt vastuolus mõiste „üksikud„ tavatähendusega. Samuti oleks mõiste „üksikud“ tõlgendamine ainult ühte väikest detailplaneeringuala silmas pidades sisuliselt vale ja avaks võimalused sisuliselt põhjendamatutele suvaotsustele, arendajate ebavõrdsele kohtlemisele ja põhimõtteliselt ka korruptsioonile.
  57. Käesoleval juhul leiab kohus, et vastustaja poolt tõstatatud asjaolud ja väljatoodud kaalutlused õigustavad langetatud otsust. Kohus leiab, et üheks määravamaks küsimuseks antud juhul on asjaolu, et kuni 4-korruseliste elamute püstitamine oli juba 2000 aasta detailplaneeringus ette nähtud. Kuigi vormiliselt on vaidlustatud detailplaneeringu puhul tegemist uue detailplaneeringuga, on käesoleval juhul selle seosed eelnevaga väga selged. Vastustaja on juba korra põhimõtteliselt ette näinud korruselamute püstitamise piki Räägu tänavat ja käsitlenud seda piirkonnale tervikliku lahendusena. Väljapakutud lahenduse mõistlikkust ja keskkonda sobivust ilmestavad ka tl. 44 olevad fotod ja uute hoonete asendiplaan. Kohus ei saa reeglina sekkuda kohaliku omavalitsuse otsustusdiskretsiooni planeeringulahenduste otstarbekuse üle. Konkreetsete ehitiste sobivuse või mittesobivuse üle 7 piirkonna miljöösse otsustab kohalik omavalitsus võttes. Võttes arvesse asjaolu, et vahepeal muudeti kõrgepinge õhuliinide kaitsetsooni ulatust, on selgelt põhjendatud varasema hoonestuskava ümbervaatamine. Kuna varasem hoonestuskava oli kompleksne lahendus, mis pidas silmas tunduvalt suuremat piirkonda, kui uus detailplaneering, siis on vastustaja antud juhul õigesti käsitlenud üldplaneeringus toodud mõistet „üksikud“ laiemat piirkonda hõlmavas tähenduses. Samal sisulisel seisukohal oli ka Harju maavanem, kui ta andis oma heakskiidu detailplaneeringule (tl. 69-75).
  58. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et käesoleval juhul on vastustaja jäänud kaalutlusõiguse teostamisel seadusega sätestatud piiridesse ja ei ole teinud kaalutlusviga või läinud vastuollu üldplaneeringuga. II. Kõrgepingeliini asukohaga seotud küsimused
  59. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et detailplaneeringus ettenähtud hoonete paiknemine osaliselt kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndis on seadusvastane. Elektripaigaldiste kaitsevöönditega seotud küsimusi reguleerib elektriohutuse seadus (edaspidi EOhS). EOhS § 15 lg 2 sätestab, et elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni. Elektriohutuseseaduse § 15 lg 3 sätestab, et elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ning langetada puid ja põõsaid. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et ettenähtud hoonestusala jääb osaliselt 110kV õhuliini Vabariigi Valitsuse
  60. juuli 2002 määruse nr 211 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus“ § 2 punkti 3 kohaselt määratletud 25 meetrisse kaitsetsooni. Samas on elektripaigaldise omaniku esindaja osaühing Põhjavõrk (Põhja käidu sektor) ja OÜ Jaotusvõrk (Tallinn-Harju piirkond) detailplaneeringu kooskõlastanud. Kuivõrd ehitamine kaitsevööndis on lubatud elektripaigaldise omaniku nõusolekul ning see nõusolek on olemas, siis on võimalik detailplaneering kehtestada ning ka hiljem realiseerida. Samuti nähtub planeeringu materjalides olevast Harju maavanema seisukohast detailplaneeringule, et Tallinna Linnavalitsusele on Tallinna Linnavolikogu poolt 25.01.2007 tehtud ülesanne pidada läbirääkimisi Eesti Energia Aktsiaseltsiga kõrgepinge õhuliinide järk-järguliseks asendamiseks maakaablitega. Sellest tulenevalt vaidlusalune kõrgepinge õhuliin tõenäoliselt asendatakse tulevikus maakaabliga ja sellest teoreetiliselt tulenev kahju (elektromagnetkiirgus) peaks kaduma (tl. 71). Seetõttu nõustub kohus siinkohal vastustajaga ja leiab, et kaebaja väited, et vastustaja on ebaseaduslikult andnud võimaluse ehitada kõrgepingeliinide kaitsetsoonis, on alusetud. III. Kaebaja kinnistu kasutamisega ja piirkonna sotsiaalse infrastruktuuriga seotud küsimused
  61. Kaebaja leiab kaebuses, et kavandatav detailplaneeringu lahendus ja selle hoonestus, halvendab liikluskorraldust tema X tn.xx asuva eramu kasutamisel ja vähendab tema privaatsust. Kaebaja leiab ka, et Kure tn. 10 a esitatav hoone on liiga lähedal tema kinnistule (20 m) ja see kahjustab oluliselt tema kinnistu kasutamist. Samuti leiab vastustaja, et detailplaneeringu ehitusõiguse ulatus halvendab oluliselt piirkonna elurajooni miljööd ja ümbritsevat keskkonda ning et detailplaneeringu realiseerimisega kaasneva elanike arvu kasvuks ei ole piirkonna sotsiaalne infrastruktuur piisav. 8
  62. Kohus leiab, et kõiki vastustaja käesoleva otsuse eelmises punktis toodud vastuväiteid kaebusele on vastustaja menetlenud planeerimisseaduses ettenähtud korras ja nende suhtes on oma seisukoha võtnud ka Harju maavanem. Kohus leiab, et kaebaja vastuväidete menetlemine on olnud menetluslikult ja ka sisuliselt seadusjärgne.
  63. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja vastuses kaebusele toodud seisukohtadega. Kõigepealt märgib kohus, et juba Riigikohtu halduskolleegium on oma otsuse nr. 3-3-1-42-03 leidnud, et „…tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnistu intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel.“. Üheks seadusjärgseks võimaluseks nende huvide tasakaalustamiseks ongi planeerimisseadusest tulenev avalik planeeringute menetlemine ja kohaliku omavalitsuse kohustus kõigile vastuväidetele ja ettepanekutele vastata ning kaaluda erinevate huvitatud isikute huve ning neid tasakaalustada. Kõiki otsuse käesolevas alajaotuses kaebaja poolt esitatud vastuväiteid on vaidlustatud detailplaneeringu menetluses põhjalikult kaalutud ja neile vastatud. Nii on vastustaja selgelt näidanud, et täiesti alusetu on kaebaja väide, et tema krundile jääb tulevikus ligipääs ainult Kure tänavalt. Vastustaja on selgitanud, et senist liikluskorraldust ei muudeta, Vuti tänavat ei suleta liikluseks ja seetõttu on vastav kaebaja väide alusetu. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et ka täna on kaebajal autoga otsene ligipääs oma krundile ainult mööda Kure tänavat. Seega võib vastavat väidet pidada kohut eksitavaks.
  64. Vastustaja on oma vastustes kaebusele ja vastuväidetele korduvalt näidanud, et kavandatavad ehitised ei saa põhimõtteliselt, tulenevalt nende asukohast kaebaja krundist põhjas, varjata kaebaja krundile langevat päikesevalgust. Kohtule jääb samuti arusaamatuks kaebaja väide, nagu asuks üks kavandatavatest hoonetest tema krundile liiga lähedal. Isegi juhul, kui lugeda õigeks kaebaja väide, et vastustaja on eksinud oma 03.01.2007 vastuses 1, 5 meetriga vahemaa määratlemisel tema hooneteni, ei ole kaebaja välja toonud ja kohtule ei ole teada ühtegi õigusnormi, mis keelaks põhimõtteliselt elamute püstitamise lähemale kui 21,5 m teisest elamust. Samuti on kaebaja viidanud paljasõnaliselt väidetavale heale planeerimistavale. Kohtu teadaolevalt, ei määra ja ei saagi tulenevalt olukordade suurest erinevusest hea planermistava määrata hoonetevahelist kaugust. Selle miinimumkauguse määravad planeerimis-, ehitus-, tuleohutusalased jms. õigusnormid. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist ka insolatsiooni vähenemisega, siis jääb see kaebaja väide kohtule arusaamatuks.
  65. Oma vastuses kaebusele on vastustaja samuti näidanud, et alusetud on kaebaja väited, et piirkonna sotsiaalne infrastruktuur ei ole piisav nii suurte hoonestusmahtude jaoks. Kohus leiab, et vastustaja on piisavalt seletanud, et mõlemale kavandatud krundile on ette nähtud laste mänguväljaku rajamine. Samuti on vastustaja selgitanud, et 2000 a. detailplaneering nägi ette oluliselt suurema kruntide täisehitamise protsendi (35-40%) kui praegune (25%). Kohus võib küll põhimõtteliselt nõustuda kaebaja seisukohaga, et Kristiine linnaosas on vähe parke, kuid käesoleval juhul oli nimetatud ala juba 2000 a. detailplaneeringuga kavandatud hoonestada ja põhimõtteliselt tulenes sellest planeeringust ja ka Tallinna üldplaneeringust kolmanda isiku õigustatud ootus uue detailplaneeringu algatamisel, et maa sihtotstarvet ei muudeta ja tal on võimalik oma erahuvid elamuehituse näol realiseerida. Kohus leiab, et oma vastustes vastuväidetele on vastustaja piisavalt selgitanud oma kaalutlusi, miks ta eelistas sisuliselt jätta muutmata 2000 aastal tehtud otsuse maa kasutamise sihtotstarbe osas.
  66. Kohus peab siinkohal veel vajalikuks ära märkida, et planeeringu on selle menetluse käigus kooskõlastanud nii Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond kui ka Tallinna Keskkonnaamet, kes on kontrollinud detailplaneeringu vastavust oma pädevusalas kehtivatele 9 normidele. Kohtul ei ole põhjust nende kooskõlastustes kaebaja tõendamata ja paljasõnaliste väidete alusel kahelda.
  67. Tuginedes eelpooltoodule leiab kohus, et Tallinna Linnavolikogu 21.06.2007 otsus nr 180 on seaduslik ja võttes aluseks

§ 26lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus 25.

§ 92lg 1 näeb ette menetluskulude väljamõistmise poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist.

§ 92

lg 7 näeb ette menetluskulude hüvitamise kolmandale isikule samade reeglite alusel, kui hüvitab menetluskulud tema poolele vastaspool. Kolmas isik esines käesolevas kohtumenetluses vastustaja poolel ja esitas kohtule õigeaegselt menetluskulude hüvitamise taotluse. Kolmas isik esitas taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 16802.90 krooni. (t.l. 83-94). 26. Kaebaja pidas oma 17.01.2007 seisukohas kolmandale isikule menetluskulude väljamõistmist äärmiselt ebaõiglaseks (

§ 92

lg 10), kuna kolmas isik oleks pidanud tulenevalt asjaolust, et menetlus oli kirjalik ja kaebaja esindas end ise, saama ise oma huvide esindamisega hakkama ja tal polnud sisulist vajadust advokaadi palkamiseks. 27. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) redaktsioon, mis võimaldab kolmandale isikule menetluskulusid välja mõista, jõustus

  1. septembril
  2. Seadus annab võimaluse kolmandate isikute kasuks kohtukulud välja mõista ja kaebaja pidi sellest teadlik olema ja sellega arvestama. Asjaolu, kas kaebaja esindab end ise või mitte, ei oma kolmandale isikule menetluskulude väljamõistmisel mingit tähtsust. Tal on vastavalt

§ 14lg 5 õigus oma huvide kaitseks palgata esindaja.

Nimetatud otsus on iga menetlusosalise enda langetada ja teised menetlusosalised ei saa seda mõjutada. 28.

§ 92

lg 10 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kasuks kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on

§ 92lg 10 alusel õigustatud kohtukulude osaline väljamõistmine.

Kohus leiab, et käesoleva asja keerukust ja koostatud dokumentide mahtu ja nende sisu osalist kattumist vastustaja seisukohtadega ning kirjalikku menetlusvormi arvestades on õigustatud kaebajalt 3500 krooni väljamõistmine menetluskulude katteks kolmanda isiku kasuks. 29. Kohus on menetluse käigus teinud kulutusi 65 krooni ulatuses menetlusdokumentide paljundamiseks ja edastamiseks. Need kulud lähevad kohtukuludena

§ 83lg 3 p 4 alla.

Vastavalt

§ 92lg 1 kannab menetluskulud isik, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus mõistab lähtudes

§ 93lg 3 kaebajalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 65 krooni.

30. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule juhindudes

§§ 31ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Daimar Liiv Kohtunik 10 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.