2-07-1010/23

1 2 – 07 – 1010 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „06“juunil 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 07 – 1010 Tsiviilasi: T N hagi I N vastu alaealise lapse: L N (isikukood: xxx , sündinud: „xx “augustil xx .a.) ülalpidamiseks elatise nõudes, aga T N enda ülalpidamiseks elatusraha nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: T N (isikukood: xxx elukoht: xxx Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: I N (isikukood: xxx elukoht: xxx ,); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Ülalpidamist vajav alaealine laps: L N (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) Kohtuistungi toimumise aeg: „26“mai 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär, Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, T N ning kostja, I N; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista I N (isikukood: xxx , elukoht: xxx ) välja elatusraha alaealise lapse: L N (isikukood: xxx ), ülalpidamiseks 3 000.krooni (kolm tuhat krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseadusega“ kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „03“jaanuarist xxx .a. kuni „20“augustini xxx so kuni alaealise lapse: L N (isikukood: xxx , täisealiseks saamiseni T N (isikukood: xxx , elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud osas (T N enda ülalpidamiseks elatusraha nõudes) jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna I N kanda. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses 2 viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD T N ja I N elasid, vastavalt hagiavaldusele ja abielutunnistusele (tl.31-32; 33), registreeritud abielus alates 05.augustist xxx Poolte kooselust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.34), alaealine laps: L N (isikukood: xxx ), kes, elukohatõendi kohaselt (tl.35), on hageja, T N, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, I N, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei ela ning osutab alaealise lapse: L N (isikukood: xxx ) ülalpidamiseks materiaalset abi ebapiisavas ulatuses. T N palus hagi rahuldada ning alaealine lapse: L N (isikukood: xxx ) ülalpidamiseks I N välja mõista elatusraha, suurusega 3 000.- krooni kuus, alates „03“jaanuarist xxx .a. kuni L N (isikukood: xxx ) täisealiseks saamiseni. Menetluse kestel esitas T N kohtule uue täiendava haginõude I N vastu elatusraha maksmiseks T N enda ülalpidamiseks summas 1 500.- krooni kuus kuni alaealise lapse L N (isikukood: xxx ) kolme aastaseks saamiseni, kuna T N on lapsehoolduspuhkusel. Täiendava hagiavalduse kohaselt on T N ja I N registreeritud abielus alates 05.augustist xxx Poolte registreeritud abielust sündis alaealine L N (isikukood: xxx ), kes vajab ülalpidamist. Täiendava hagiavalduse esitamise hetkel oli T N ja I N registreeritud abielu lahutamata. I N on pere juurest lahkunud ja abikaasale ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, I N, kirjalikus vastuses kohtule (tl.44) tunnistas hagi osaliselt. Kirjaliku vastuse kohaselt võttis I N õigeks, et ta on alaealine lapse, L N (isikukood: xxx ) isa, kes on kohustatud oma alaealist poega üleval pidama. I N vaidles vastu elatusraha nõude suurusele. Kirjaliku vastuse kohaselt maksab I N T N elatusraha 1 800.- krooni kuus, millist summat peab täiesti piisavaks alaealise 3 poja ülalpidamiseks. Elatusraha suurendada I N ei soovi ning leiab T N nõude põhjendamatu olevat. Menetluse kestel esitas I N kirjaliku vastuväite T N täiendavale haginõudele elatusraha nõudes T N enda ülalpidamiseks (tl.55). Täiendava kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista I N T N elatusraha nõuet tema enda ülalpidamiseks ja palub hagi jätta selles osas rahuldamata. I N asus kirjalikus vastuses seisukohale, et T N ei ole töövõimetu ja ei vaja abi. T N on olemas töökoht xxx , kus T N töötab medõena. Pealegi ei ole I N materiaalse olukorra tõttu võimalik maksta ka T N enda ülalpidamiseks elatusraha. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, T N, palus kohtuistungil hagi rahuldada ja mõista I N välja elatusraha alaealise lapse, L N (isikukood: xxx ) ülalpidamiseks summas 3 000.- krooni kuus alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast. T N selgitas kohtule kohtuistungil, et I N ei toeta last materiaalselt üldse. Samas on kõik asjad kallinenud. Kallimaks on läinud nii lasteaiamaks, toiduained, ravimid kui ka kõik muu. Enda ülalpidamiseks I N elatusraha nõudest loobus T N kohtuistungil, kuna alaealine L N (isikukood: xxx ) sai peaaegu kohe peale haginõude esitamist kolme aastaseks. Samuti lahutas Viru Maakohus 25.aprilli xxx a. kohtuotsusega T N ja I N abielu. Kõik kohtukulud palus hageja kohtuistungil panna I N kanda. Kostja, I N, vaidles kohtuistungil hagile osaliselt vastu. I N selgitas kohtule kohtuistungil, et ta on nõus maksma T N elatusraha alaealise lapse ülalpidamiseks pool minimaalpalgast, summas 2 175.- krooni. Rohkem ei ole I N võimalik elatusraha maksta, kuna tema tasuda jäid korteri kommunaalmaksete kulud. Korteris elab T N, kes ei maksa praktiliselt mitte millegi eest. Kohtuistungil võttis I N õigeks, et ta ei maksa alaealise lapse ülalpidamiseks hetkel elatusraha, kuna, I N arvates, lapse ema peab ise ka raha teenima. Tsiviilasja kohtus arutamise ajaks on I N loonud uue pere ja uuesti abiellunud. Uue pere jaoks läheb I N praegu rohkem raha vaja. T N täiendava haginõude T N enda ülalpidamiseks elatusraha nõudes palus I N jätta kohtuistungil rahuldamata. Kohtukulud palus I N panna T N kanda. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega (tl.2-3). Alaealise L N (isikukood: xxx ) sünnitunnistusega (tl.4). I N ja T N abielutunnistusega (tl.5). Viru Maakohtu poolt tehtud makseettepanekuga kiirmenetluses (tl.8-10). Teatega makseettepaneku edastamisest (tl.11). I N kirjaliku vastuväitega maksekäsu kiirmenetluses (tl.13). Osaühingu xxx palgatõendiga 22.jaanuarist xxx a. (tl.17), mille kohaselt on I N palk 8 500.- krooni kuus. Osaühingu xxx tõendiga 23.jaanuarist xx .a. (tl.18), mille kohaselt peetakse I N palgast kinni 4 elatise võlga J N kasuks. Osaühingu xxx tööstus õiendiga I N kinnipeetud tulumaksu kohta (tl.19). Aktsiaseltsi Hansapanga õiendiga 26.jaanuarist xxx a. (tl.20) selle kohta, et I N on võtnud väikelaenu summas 60 000.- krooni. I N poolt sõlmitud korteri üürilepinguga (tl.21-25). Viru Maakohtu kohtunikuabi määrusega 14.veebruarist xxx a. (tl.26). Viru Maakohtu määrusega 19.veebruarist xxx a. (tl.28). T N poolt esitatud hagiavaldusega I N vastu (tl.3132). T N elukohatõendiga (tl.35), mille kohaselt elab alaealine laps, L N (isikukood: xxx ), T N juures. Virumaa Pensioniameti Kohtla – Järve osakonna tõendiga (tl.36) T N peretoetuse määramise kohta. T N poolt kohtule esitatud alaealise lapse, L N (isikukood: xxx ), igakuiste kulutuste kalkulatsiooniga (tl.37), mille kohaselt kulub alaealise lapse ülalpidamiseks 4 780.- krooni kuus. Fotoärakirjaga I N isiklikust kontokaardist (tl.38). Viru Maakohtu 06.märtsi xxx .a. määrusega (tl.39). I N kirjaliku vastusega T N hagile (tl.44). T N täiendava hagiavaldusega elatise nõudes (tl.48-49). I N kirjaliku vastusega täiendavale hagiavaldusele (tl.55). Viru Maakohtu 25.aprilli xxx a. kohtuotsusega (tsiviilasjas nr. xxx ) T N ja I N abielulahutuse asjas (tl.57-58), millega luges kohus tõendatuks, et T N ja I N abielu lahutati Viru Maakohus 25.aprilli xxx a. kohtuotsusega. Kohtuotsuse kohaselt oli T N abielulahutusega nõus ja vastuväiteid abielu lahutamisel ei esitanud vaatamata sellel, et alaealine laps, L N (isikukood: xxx ) ei olnud saanud veel kolme aastaseks. T N kirjaliku avaldusega kohtule 06.juunist xxx.a. (tl.62). Viru Maakohtu määrusega 14.juunist xxx .a. (tl.63), millega jäeti menetlusse võtmata I N vastuhagi T N vastu. Määrus jõustus. Määrusele määruskaebust ei esitatud. I N kirjaliku avaldusega kohtule tema elukoha kohta (tl.68). Rahvastikuregistri andmete väljatrükiga I N kohta (tl.69). 11.veebruaril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.75-76). Maksu – ja Tolliameti andmebaasi andmete väljatrükiga T N kohta (tl.79). Sihtasutuse xxx palgatõendiga ja maksude tasumise tõendiga T N kohta (tl.87-89). Aktsiaseltsi xxx tõendiga I N palga kohta (tl.90). Osaühingu xxx tõendiga T N palga kohta (tl.92). I N poolt kohtule esitatud kommunaalteenuste arvega (tl.94-95). Kohtuistungi protokolliga (tl.96-97). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §22 sätteid, mille kohaselt on abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta invaliidistus või jõudis pensioniikka abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa jõudis pensioniikka või invaliidistus kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. 5 PkS §60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et kostja, I N, lapsevanemana ei täida piisavas ulatuses alaealise lapse: L N (isikukood: xxx), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, T N, nõudel I N välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna I N ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatusraha välja alates elatisehagi esitamisest summas 3 000.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui perekonnaseadusega kehtestatud minimaalsuuruses ühe lapse kohta kuus. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. T N enda ülalpidamiseks elatusraha nõude rahuldamata jätmisel asus kohus seisukohale, et perekonnaseadus paneb abikaasale teise abikaasa ülalpidamise kohustuse sõltumata abikaasa töövõimest ainult abielu ajal. Kohus luges tõendatuks, et Viru Maakohtu 25.aprilli xxx.a. kohtuotsusega (tsiviilasjas nr.xxx ) T N ja I N abielu lahutati. Kohtuotsuse kohaselt oli T N abielulahutusega nõus ja vastuväiteid abielu lahutamisel ei esitanud vaatamata sellel, et alaealine laps, L N (isikukood: xxx) ei olnud saanud veel kolme aastaseks. Kohus luges tõendatuks, et nõustumisega kohtuistungil abielulahutusega pani T N ennast ise tahtlikult olukorda, kus tal ei ole enam õigus saada I N enda ülalpidamiseks elatusraha, mille tõttu tuleb T N nõue jätta rahuldamata. 6 Kohus luges tõendatuks, et peale abielulahutust on I N T N kui endise abikaasa ülalpidamiskohustus ainult Perekonnaseakuse §22 sätestatud tingimustel. Perekonnaseaduse §22 kohaselt on abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta invaliidistus või jõudis pensioniikka abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa jõudis pensioniikka või invaliidistus kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kohus asus seisukohale, et T N ei ole kohtule esitanud tõendid selle kohta, et T N on abivajaja ja T N invaliidistus registreeritud abielu kestel I N. Vastupidi, kohus tõendatuks, et T N on esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta tuleb oma eluga toime ja ei ole abivajaja. T N on olemas töökoht Osaühingus xxx ning T N tuleb oma eluga iseseisvalt toime. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna I N kanda. Johannes Külaots Kohtunik