KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2457 Haldusasi Tal

) §-le 27, KOKS §-le 6 lg 3 p 1 ja rahvastikuregistri seaduse §-le 6 lg 3, Põltsamaa linna toimingu Tallinna linna lasteasutuses käivate Põltsamaa linna haldusterritooriumil elavate laste eest tegevuskulude Tallinna linnale mittemaksmises õigusvastaseks tunnistamist ning Põltsamaa linna kohustamist toimigu sooritamiseks ehk Tallinna linnale rahvastikuregistri andmete kohaselt Põltsamaa linna haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates lasteasutustes käivate, laste eest lasteasutuste tegevuskulude tasumiseks. Kaebuse kohaselt on vastustaja keeldumine õigusvastane ja rikub Tallinna linna õigusi.

§ 27

lg 6 sisalduvat väljendit „teiste valdade ja linnade haldusterritooriumil alaliselt elavad lapsed“ tuleb sisustada rahvastikuregistri andmete põhiselt. Koolieelse lasteasutuse arvestuslikud kohamaksumused on Tallinna linnas kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 28.11.2001 määrusega nr 127 ja 20.11.2002 määrusega nr 119. 2. Põltsamaa linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja seisukoht, et

§ 27

lg 6 sisalduvat väljendit “teiste valdade ja linnade haldusterritooriumil alaliselt elavad lapsed“ tuleb sisustada rahvastikuregistri andmete põhiselt, on meelevaldne ning ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Juhul kui seadusandja oleks soovinud seda selliselt käsitleda, oleks see vastavalt ka seaduse tekstis kirjas või oleks Vabariigi Valitsus võtnud vastu analoogse määruse nagu VV 30.10.2001 määrus nr 330 „Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise kord“, kus on täpselt sätestatud, et elukoht määratakse rahvastikuregistri elukohaandmete alusel. Sellist korda koolieelse lasteasutuse seaduse osas vastu võetud ei ole. Ei ole mõeldav, et lapsed viiakse igal hommikul Põltsamaalt Tallinna lasteaeda ja õhtul tagasi Põltsamaale. On selge, et lapsed ja nende vanemad elavad Tallinnas. Vastustaja ei ole keeldunud oma avalik-õiguslikku ülesannet täitmast, lasteaiateenuse osutamine on tagatud Põltsamaa linnas. Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2003 määruse “Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord” punkti 2.1 kohaselt võetakse lasteasutusse vastu Tallinna linna haldusterritooriumil alaliselt elavaid koolieast nooremaid lapsi, kui lapse ja tema vanemate elukoht on eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinn. Vabade kohtade olemasolul võetakse lasteasutusse lapsi väljastpoolt Tallinna linna haldusterritooriumi lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse ja haridusameti vahel sõlmitud lepingu alusel. Määruse punkti 3 kohaselt arvatakse laps lasteasutusest välja haridusameti ettepanekul punkti 3.2.2 kohaselt, kui lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ei ole tasunud väljaspool Tallinna linna haldusterritooriumi elava lapse eest lepingus fikseeritud kulusid kahe kuu jooksul peale maksetähtaja möödumist. Vastustaja ja kaebaja vahel vastavat lepingut sõlmitud ei ole. 2 HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus rahuldas 21.02.2008 otsusega kaebuse ning tunnistas Põltsamaa Linnavalitsuse keeldumise tasuda linna haldusterritooriumil elavate ja Tallinna linna koolieelsetes lasteasutustes käinud laste tegevuskulusid Tallinna linna kasuks õigusvastaseks ning kohustas Põltsamaa Linnavalitsust tasuma Tallinna linna koolieelsetes lasteasutustes käinud laste tegevuskulud (summas 239 379 krooni 2002. ja 2003. a eest) hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus mõistis Põltsamaa Linnavalitsuselt Tallinna linna kasuks välja riigilõivu 80 krooni. Põltsamaa Linnavalitsuse menetluskulud jättis kohus tema enda kanda. Otsuse kohaselt on kaebus esitatud kohtule tähtaegselt ja on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 27

lg 6 (16.07.2000-02.11.2006 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Kohustamiskaebuse raames saab taotleda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, milleks võib olla konkreetse rahasumma väljamaksmise nõue.

§ 27

lg 6 alates 03.11.2006 kehtiva redaktsiooni kohaselt peavad lasteasutuse majapidamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises täies ulatuses osalema teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Seaduse muutmisel lähtuti seisukohast, et elukoha terminit kasutatakse rahvastikuregistri tähenduses ja sellekohase algatuse tegijate eesmärgiks oli välistada mitmeti tõlgendamise probleeme.

§ 27

lg 7 alusel kinnitab valla- või linnavalitsus igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. Munitsipaallasteaia kulude katmisega seonduv on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik kohustus. Viimatinimetatu tuleneb kaudselt KOKS § 6 lg 2, mille kohaselt on omavalitsusüksuse üheks ülesandeks korraldada tema omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist. Põltsamaa linnal lasub KOKS § 6 lg 3 p 1 tulenev kohustus täita ülesandeid, mis on talle pandud teiste seadustega, antud juhul

§ 27. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja jättis tasumata 2002.

ja

1. a eest Põltsamaa linna haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates lasteasutustes käinud, laste tegevuskulude eest alljärgnevalt: 20.12.2002 arve nr 557 on tasumata summas 123 264 krooni; 27.03.2003 arve nr 159 on tasumata summas 48 381.25 krooni; 01.10.2003 arve nr 655 on tasumata summas 67 733.75 krooni, kokku 239 379 krooni. Vastustajal ei ole võimalik tugineda lepingu puudumisele, sest koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole seatud tegevuskulude kandmise tingimuseks kohalike omavalitsuste vahelise lepingu olemasolu. Rahvastikuregister on kohane alus lapse elukoha määratlemisel koolieelse lasteasutuse kulude katmisel, seda kinnitab rahvastikuregistri seaduse § 2 sätestatud seaduse eesmärk tagada rahvastiku arvestuse pidamine. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 3 on määratletud, et kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Samuti on seaduseandja sama seaduse § 48 lg 2 p 3 kehtestatuga andnud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile õigusliku tähenduse kõigil neil juhtudel kui elukohajärglus on seotud avaliku ülesande täitmisega. Seetõttu on vastustaja vastuväited kaebusele asjakohatud. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Põltsamaa linn taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud kohtumenetluse normi ning see rikkumine on apellandi õiguste kaitse seisukohalt piisavalt oluline. HKMS § 12 lg 3 alusel on kohtu kohustus kontrollida eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohtul oli kohustus uurimisprintsiibi kohaselt välja selgitada, kas 5-6 aastat hiljem esitatud arvetest tulenev kaebus on ikkagi esitatud tähtaegselt või mitte, kaaluda, kas apellandil võis olla tekkinud õiguspärane ootus ning kas rakenduda võis õiguskindluse põhimõte. Jääb arusaamatuks, mille järgi on kohus tuvastanud, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Apellant on alates
3. aastast korduvalt keeldunud arvete tasumisest vastustajale. Põltsamaa Linnavalitsuse 29.10.2007 kirjas nr 13-2.1/1776-1 on lisaks märgitud, et esitatud väidetav nõue võib olla aegunud. Kuigi nõude aegumist ja kohtusse pöördumise tähtaja küsimust tuleb põhimõtteliselt erinevalt käsitleda, on nende tagajärg ühene, kaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellant viitab Riigikohtu seisukohtadele asjades nr 3-3-1-68-00 ja nr 3-3-1-11-02, mille kohaselt peab vastustajal ja kolmandal isikul olema võimalus avaldada oma arvamust tähtajast kinnipidamise ja tähtaja ennistamise küsimuses ka siis, kui tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud ning kohus pole menetlusnorme rikkudes tähtajast kinnipidamist eelmenetluses kontrollinud. Vastavalt HKMS § 12 lg 3 võib kohus tähtaja ennistada ainult juhul, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. HKMS kohaselt on protsessiosalisel õigus esitada tähtaja ennistamise või kaebuse tähtaegseks lugemise määruse peale erikaebus või kui vastavat määrust ei ole tehtud, siis vaidlustada tähtaja küsimuse lahendamata jätmist protsessinormi rikkumisena koos asjas tehtud sisulise otsusega. Kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi. Kohus on jätnud arvestamata ja hindamata vastuväited, mis puudutasid materiaalõigusliku normi olemasolu seadustes või seaduste alusel antud määrustes. Kohtuotsus on vastuoluline. Apellant tõi välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse regulatsiooni ning asjaolu, et kui pooled kokkulepet ei saavuta, siis kohaldub VV 30.10.2001 määrus nr 330, kus on üheselt viidatud, et elukoht määratakse Eesti rahvastikuregistri elukohaandmete alusel. See oli ka asjaolu, miks apellant tasus munitsipaalkooli kulutused. Koolieelse lasteasutuse seaduses puudus materiaalõiguslik alus, mis võimaldanuks lähtuda elukoha andmete määratlemisel rahvastikuregistri andmetest, samuti puudub vastav kord, mis võiks seda selliselt määratleda. Apellant täidab oma avalik-õiguslikku ülesannet pidada ülal enda lasteasutusi ning Põltsamaa linnas elavatel lastel on võimalus kasutada Põltsamaa linna lasteasutusi. Omavalitsuse autonoomia põhimõttest tulenevalt otsustavad ja korraldavad kõik omavalitsused küsimusi iseseisvalt. Antud juhul peaks apellant lisaks enda lasteasutuste ülalpidamisele arvestama veel ka vastustaja lasteaia ülalpidamisega. Apellandil eelarves sellekohane võimalus puudub. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et rahvastikuregister on kohane alus lapse elukoha määratlemisel koolieelsete lasteasutuste kulude katmisel. Rahvastikuregistrisse kantud andmetel on rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt informatiivne ja statistiline tähendus, lõike 2 kohaselt seadusega ettenähtud juhtudel õiguslik tähendus. Kohus viitab, et rahvastikuregistri seaduse 48 lg 2 p 3 kohaselt on elukoha aadressil õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Arvestades isikute põhiseaduslikku õigust vabalt liikuda ja valida elukohta, on rahvastikuregistri kanded elukoha määratlemisel suhtelise täpsusega ja ei kajasta tegelikku ehk õiget seisu. Kohtu viited KOKS §-le 6 lg 2 ja rahvastikuregistri seadusele on ebakohased, kuna tegemist on üldseadustega. Vastav eriseadus on koolieelse lasteasutuse seadus ning lähtuda tuleb selles sisalduvatest normidest.

§ 10

vaadeldaval perioodil kehtinud redaktsioonis sätestas, et valla- või linnavalitsus loob kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele, kelle 4 vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Koolieelse lasteasutuse seaduse uue redaktsiooni (alates 03.11.2006) § 10 täiendati teise lõikega, milles sõnaselgelt märgitakse, et käesolevas seaduses ja selle alusel antud määrustes käsitletakse isiku elukohana rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui isikul ei ole registrijärgset elukohta, määratleb isik oma elukoha ise. Alates 03.11.2006 kehtiva redaktsiooni kohaselt peavad lasteasutuste majapidamiskulude, personali töötasu jne katmises osalema proportsionaalselt teised omavalitsused ning lähtuda tuleb rahvastikuregistri andmetest. Viidatud sättel puudub tagasiulatuv jõud.

1. Tallinna linn (Tallinna Haridusameti kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist taotletakse, Põltsamaa Linnavalitsuse 29.10.2007 keeldumine lasteasutuste tegevuskulude tasumisest. Tallinna linn sai eeltoodud keeldumisest teada 30.10.2007 ning vaidlustas keeldumise HKMS § 9 lg 2 alusel 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest. Tähtaja küsimuses korduva pöördumise puhul on Riigikohtu halduskolleegium võtnud seisukoha haldusasjades nr 3-3-1-80-04 ja nr 3-3-1-36-
2. Tallinna Haridusameti 27.09.2007 korduv pöördumine kirjaga nr 3-50/2113 Põltsamaa Linnavalitsuse poole ettepanekuga hüvitada vabatahtlikult lasteasutuste tegevuskulud summas 239 379 krooni on vaadeldav jätkuva haldusmenetlusena. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Põltsamaa Linnavalitsuse vastus. Teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil elavate laste eest tegevuskulude hüvitamine on kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatud kohustus (

§ 27lg 6).

Kui kohalik omavalitsus jätab seadusest tuleneva kohustuse täitmata, siis on kulud reaalselt kandnud kohalikul omavalitsusel õigus nõuda sellelt kohalikult omavalitsuselt vastavate kulutuste hüvitamist, s.o nõuda kohustuste täitmist. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 28.09.2006 võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse, millega muudeti

§ 27lg 6 viisil, et selle tekstist jäeti välja sõna „alaliselt“.

Nimetatud muudatuse kohta Riigikogu kultuurikomisjoni 05.06.2006 istungil öeldust tulenevalt ei ole muudatus sisuline. Seaduse muutmisel lähtuti seisukohast, et elukoha terminit on alati kasutatud rahvastikuregistri tähenduses ja sellekohase algatuse eesmärgiks oli välistada mitmeti tõlgendamise probleeme. Tallinna linna ja Põltsamaa linna vahelised erimeelsused said alguse just antud õigusnormi erinevast tõlgendamisest.

§ 27

lg 6 muudatus on käsitletav HMS §-s 44 lg 1 p 1 toodud alusena, mille kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Seega kehtib maksuõiguse üldpõhimõte – seaduses sätestatud ülesanded ja/või sellega seonduvad kulutused on kohustatud täitma või kandma omavalitsus, kellele laekuvad isikuga seonduvad maksud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. veebruari 2008 otsus kuulub tühistamisele ning apellatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega lõpetab asja menetluse seoses sellega, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt Tallinna linna kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 9 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljastamisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusaktid andmiseks või toimingu sooritamiseks 5 kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Halduskohtu arvates on kaebus esitatud tähtaegselt, kuna vastustaja toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, on Põltsamaa linna
3. oktoobri 2007 kiri nr 13-2.1/1776-1, millega keelduti nõude tasumisest. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Kaebuse esitaja on kaebuses halduskohtule kinnitanud, et nad on korduvalt pöördunud Põltsamaa Linnavalitsuse poole palvega, et viimane hüvitaks haridusasutuste tegevuskulude võlgnevuse, kuid Põltsamaa Linnavalitsus on sellest keeldunud. Tallinna Haridusameti
4. detsembri 2002 arve nr 557 tasumise kuupäev oli
5. detsember
6. Tallinna Haridusameti
7. märtsi 2003 arve nr 159 tasumise kuupäev oli
8. märts
9. Tallinna Haridusameti
10. oktoobri 2003 arve nr 655 tasumise kuupäev oli
11. oktoober
12. Kuna nimetatud kuupäevadeks ei olnud arved täies ulatuses tasutud, siis algas kaebeõigus vastavalt
13. jaanuarist 2003,
14. märtsist 2003 ja
15. oktoobrist
16. Kaebust tähtaegselt esitatud ei ole. HMS § 44 lg 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Põltsamaa Linnavalitsuse
17. oktoobri 2007 kiri nr 13-2.1/1776-1 ei ole käsitletav menetluse uuendamisena või haldusaktina. Selles on veelkord selgitatud, et linnavalitsus ei ole nõus arveid nendes märgitud ulatuses tasuma ja esitatud nõue võib olla aegunud. HKMS § 9 lg 5 alusel kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Põltsamaa Linnavalitsus jättis toimingu sooritamata vastavalt
18. detsembril 2002,
19. märtsil 2003 ja
20. oktoobril
21. Seega sai nende toimingute õigusvastasust tuvastada kuni
22. aastani. HKMS § 9 lg 4 kohaselt kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Esitatud arveid ei tasutud
23. detsembril 2002,
24. märtsil 2003 ja
25. oktoobril
26. Nendest tähtaegadest tekkis kaebuse esitajal õigus esitada kaebust HKMS § 9 lg 4 järgi. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis ei pea ta vajalikuks anda hinnangut apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele kaebuse põhjendatuse kohta. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Põltsamaa Linnavalitsus on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 80 krooni. Seoses tema apellatsioonkaebuse rahuldamisega kuulub antud summa väljamõistmisele Tallinna linnalt. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi