Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Kohtu seisukohad
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 38).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Elisa Eesti AS (endise nimega Elisa Mobiilsideteenused AS) osutas kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 05.oktoobril 2005.a. sõlmitud Elisa Mobiilsideteenused AS liitumislepingule nr 1516961 (tl 5). Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved (tl 6-9) kogusummas 16 471.39 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud summas 13 271.39 krooni. Lepingute lahutamatuks osaks on Elisa Mobiilsideteenused AS-i üldtingimused. Hagile on lisatud Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjad (tl 10-13). Hageja on kostjale saatnud 3 võlgnevuse tasumise meeldetuletavat kirja, kuid kostja nendele reageerinud ei ole. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja võlgneb hagejale võla põhiosa kokku 13 271.39 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse leping üles öelda, nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist Lepinguga kokkulepitud määras (tl 5), s.o. 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Viivise arvestuse on hageja hagiavalduses esitanud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumisega viivitanud 468 päeva (19.08.2006.a. kuni 07.12.2007.a.), mistõttu on hageja arvestanud viivist 9316.52 krooni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt Elisa Eesti AS kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendimääraga 0,15 % päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta alates 08.12.2007.a. kuni kohase täitmiseni. Hageja nõue kostjalt osutatud teleteenuste eest tasu 13 271.39 krooni, 9316.52 krooni viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses ning tulevikus alates 08.12.2007.a., on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
kostja.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.