sätestatud tähtaega järgides hagejad on vormistanud Tallinna notar Ülle Anmanni büroos notarile avalduse ostueesõiguse teostamiseks ning müügihinna kohustuse 150 000.- krooni on broneeritud notari hoiukontole. Tallinna notar Marika Rei poolt on 08.12.2004 tõestatud avaldus eelnimetatud kinnistuosa müügilepingu tühistamiseks. H K on tühistamisavaldusega nõustunud. Tehingu tühisuse kohta on edastatud dokumendid K P ´ile, I G ´ile ning Lääne-Viru Maakohtu Kinnistusametile. Kostja L -E G `i esindusest: TsMS § 217 lg 4 kohaselt esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut ning lg 5 kohaselt esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Kostja L -E G on sõlminud enda esindamiseks 23.12.2004.a. õigusabilepingu Advokaadibürooga Arvo Junti, lepingu täitjaks on vandeadvokaat Arvo Junti volikirja alusel (tl. 72, 123). Esindusõigust piiratud ei ole. Menetluse käigus avaldas kostja kohtule, et on loobunud esindusest. Samas esitas 03.04.2006.a. kohtule kirjaliku teatise, milles avaldab, et tema esindajaks on endiselt vandeadvokaat A.Junti ning palub lugeda varasem kohtule edastatud teatis muudetuks. Hilisemaid muudatusi kostja poolt esindaja osas tehtud ei ole. TsMS § 225 kohaselt lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Sellist teadet ei ole esitatud. TsMS § 226 lg 1 kohaselt advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. K H K i menetlusseisund: TsMS § 198 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalised on hagimenetluses – pooled ja kolmas isik. L -E G `i poolt esitatud vastuhagis on määratletud menetlusosaliste ring selliselt, et kostjateks on Kulla Pahapill ja Ivo Gustavson ning kolmandaks isikuks H K (põhihagis kostja). Kuna H K on müügilepingu tühistamisavalduse vastu võtnud ja sellega nõustunud, siis selles suhtes ta kostjaks ei ole. Põhihagi on esitatud kinnistusraamatu kande alusel ja kuna H.K on omanikuks 2/4 kaasomandist, siis on ta käsitletav kostjana. Maakohtu järeldused ja otsustuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning välistab vastuhagi rahuldamise. Hagejate nõue rajaneb AÕS § 73 lg 2-le, mille alusel, on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasaomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasaomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus.
lg 1 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. Käesoleval juhul müügileping sõlmiti 30.04.2004.a. L –E G ja H K vahel.
lg 1 on ostueesõigus õigus, millise teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, millistes müüja ostjaga kokku leppis. Seega loeti 21.07.2004.a., mil hagejad tegid notariaalse avalduse ostueesõiguse teostamiseks, müügileping hagejate ja müüja vahel sõlmituks samadel tingimustel, millistes olid müüja ja ostja 30.04.2004.a. müügilepingus kokku leppinud. Kinnistusraamatusse on H K omanikuks märgitud. Hagejate nõue on kinnistusraamatu kande parandamiseks kuna valdus on Hans Kruusamägi nimel. Kostja L -E G esitas tühistamisavalduse konkreetselt 08.12.2004.a. mõttelise osa müügilepingu tühistamiseks H K Kaldapealse kinnistu kohta, kuna ta oli eksimuses ja eksimusse viis teda H K poolt teatavaks tehtud asjaolud, milliseid ta ei teadnud tehingu teostamisel ja neid asjalolusid teades ei oleks ta tehingut teinud. Vastuhagi kohaselt oli L -E G 30.04.2004.a. seisundis, kus ta ei suutnud hinnata, et H K sõlmitud tehing on temale selgelt kahjulik, tervisliku seisundi stabiliseerumisel septembris 2004 suutis ta hakata oma tehingu tagajärgi hindama ja detsembris esitas avalduse tehingu tühistamiseks. L -E G pole asjaolusid selgitanud, mis teda eksitusse viisid. L –E G väited eksitusest, millesse teda Kruusamägi on viinud ja väide, et ta 30.04.2004.a ei saanud tervislikust seisundist tulenevalt aru tehingu sisust ja selline olukord sundis teda tehingut tühistama, ei saa pidada õigeks. Kostjate vahel on pikaajalised suhted, millistes G on volitanud K end esindama ning sõlminud tema rea müügilepinguid. 04.01.2002.a. notariaalse volikirja alusel volitab G K tegelema ½ mõttelises osas elamu, majandushoone, kuuri ja rajatiste asukohaga xxxx asjaajamise, haldamise ja müügiga. Volikiri anti välja tähtajatult ja õigusega teha tehinguid ka iseendaga. 2003.a. on K osalenud piiriprotokolli vormistamisel. 30.04.2004.a. s.o samal päeval kui tehing K ja G vahel xxxx kinnistuga, millise on G tühistanud, sõlmisid (akt nr xxxx) G ja K müügi ja asjaõiguslepingu xxxx hinnaga 150 000.- krooni, milline kuulus G ja koosneb kahest lahustükist. See tähendab seda, et isik on valikuliselt tahtnud tehingut tühistada. See on pahatahtlik, et vastu vaielda hagejate õigusele. Nimetatud teised tehingud on kinnistusraamatus näha müügikuupäevadest. Ostueesõigus. Kooskõlas Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-ga 73 lg.2 on kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostueesõigus. Kooskõlas võlaõigusseaduse sätetega toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale.
§-s 249 nimetatud teate saamist. Kuigi käesoleval juhul rikkus müüja teatamiskohustust ega esitanud müüja vastavasisulist teadet hagejatele, esitasid hagejad õigeaegselt notariaalse ostueesõiguse teostamise avalduse, olles juhuslikult teada saanud müügilepingu sõlmimisest. Ostueesõigus on
lg 1 järgi õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, kuid sellest ei muutu kehtetuks ostjaga sõlmitud müügileping ega sellest tulenevad kohustused. Seega loeti alates 21.07.2004.a., mil hagejad tegid notariaalse avalduse ostueesõiguse teostamiseks, müügileping hagejate ja müüja vahel sõlmituks samadel tingimustel, millistes olid müüja ja ostja 30.04.2004.a. müügilepingus kokku leppinud. Seega on ostueesõiguse teostamise tagajärjeks kaks sama sisuga müügilepingut ostueesõigusega koormatud eseme ostmiseks. Ostueesõiguse teostamisega kaasnevad seega müügilepingust tulenevad võlaõiguslikud nõuded müüja vastu. Hagejad on ühtlasi täitnud müügilepingus toodud müügihinna tasumise kohustuse ja nimetatud summa – 150,000.00 krooni – deponeerinud notari deposiitkontole. Kui esialgne ostja on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, on ostueesõiguse teostajal ostuhinna tasumisega võimalik saada kinnisasja omanikuks. Selleks on tal vaja aga nõusolekut nii ostjalt, kes on ebaõigesti (kuna omandi üleandmine temale ei kehti) kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, kui ka kinnisasja tegelikuks omanikuks olevalt müüjalt, kelle suhtes tal on lepingu täitmise nõue
Nõue esialgse ostja vastu tulenevalt AÕS § 65-st on kinnistusraamatu ebaõige kande parandamine ja selle sisuks on ostjalt kui puudutatud isikult (Riigikohtu
lg 1 ja § 108 lg 2 järgi nõue müüja vastu omandi üleandmiseks, võib ta nõuda müüjalt selleks vajalike tahteavalduste tegemist ning lähtudes TsÜS § 68 lg-st 5 ka nende asendamist kohtuotsusega (Riigikohtu
Ostuhinna tasumata jätmise vastuväidet ei saa ta AÕS § 2612 järgi esitada, kui esialgne ostja oli ostuhinna talle tasunud. Seega on ostueesõiguslasel enda ostetud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks vajalik saada esialgse ostja nõusolek tema omanikuna kinnistusraamatust kustutamiseks ning müüjalt enda kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks (omandi üleandmiseks). AÕS § 80 lg.1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lõige 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Eeltoodust tulenevalt on kostja H K ’l (kostja II) kohustus anda hagejatele üle kinnistu valdus. Tehingu tühistamine. Kostja L -E G (kostja I) on vastuhagiavalduses ära toonud, et ta on H K esitanud 08.12.2004.a. tühistamisavalduse, millega tühistas 30.04.2004.a. sõlmitud kinnistu nimetusega Kaldapealse müügilepingu, kuna ta oli eksimuses ja eksimusse olid teda viinud Ostja (kostja II) teatavaks tehtud asjaolud, milliseid ta ei teadnud tehingu teostamise ajal ja neid asjaolusid teades ei oleks ta tehingut teinud. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-93-05 märkinud, et vastavalt TsÜS § 92 lõikele 3 võib tehingu tühistada siis, kui tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega ning kui tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Kostja I ei ole selgitanud, millised olid need asjaolud, mis teda eksimusse viisid. Lähtuvalt abstraktsiooniprintsiibist ei too kausaaltehingu tühisus automaatselt kaasa asjaõiguslepingu tühisust. Vastuhagiavalduses on märgitud, et L-E. G oli 30.04.2004.a. seisundis, kus ta ei suutnud hinnata, et H K ’ga sõlmitud tehing on temale selgelt kahjulik. Tervisliku seisundi stabiliseerumisel septembris 2004.a. suutis ta hakata oma tehingu tagajärgi hindama ja detsembris esitas avalduse tehingu tühistamiseks. See ei ole mitte eksimus asjaoludes, vaid seaduse mittetundmine ja ebaõige ettekujutus õigusliku tagajärje saabumisest. Vajalik on märkida, et kuna kostja I on tühistanud ainult H K sõlmitud müügilepingu ja esitanud viimasele vastavasisulise avalduse, siis ei ole võimalik rääkida hagejaga sõlmitud tehingu tühistamisest ilma vastavasisulist avaldust esitamata. Vastavalt TsÜS § 98 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Käesoleval juhul pidi see toimuma tühistamisavaldusega hagejatele. Kuna tühistamisavaldust ei ole esitatud siis ei ole võimalik ka vastuhagi rahuldada. Kostjate vahel on pikaajalised suhted, millistes hageja on kolmandat isikut volitanud end esindama ning sõlminud temaga müügilepinguid. Nimetatud väidet kinnitavad:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.