Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Leedus, Kaunase Perekonnaseisuosakonnas xxx kanne nr. xxxxall. Hageja teenis 1988 kuni 1990 Kaunase sõjaväes. Peale teenistuse lõppemist naases koju K-Järve linna. Ühist elamist ja abielusuhteid pole poolte vahel tegelikult olnudki. Hageja püsivaks elukohaks oli Eesti, kostja viibis pidevalt Eestis. Pooled on üksteisele võõrad inimesed, mistõttu abielu jätkamine pole võimalik. 1 Kostja poole seni andnud nõusolekut abielu lahutamiseks kokkuleppel perekonnaseisuametis. Hagi kohaselt tuli hageja 1990.a peale sõjaväeteenistuse lõppemist Eestisse tagasi ilma abikaasata ja hiljemalt seda aega tuleb pidada ka abielusuhete lõppemise ajaks. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses sisulise otsusega puuduva pooleta.
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamie edasi. Tagaseljaotsust ei ole võimalik
Euroopa Nõukogu määruse nr. 1348/2000 art.19 p.2 b kohaselt loetakse kostjale hagimaterjal ja kohtukutse kätteantuks, kui selle edastamisest on möödunud kuus kuud. Kosrtjale on hagimaterjal ja esmane kohtukutse väljastatud 14.03.2007 ja kostja on need kätte saanud 19.03.2007. Kohus loeb antud aega piisavaks, et kostja oleks saanud hagile kirjalikku vastust esitada ja kohtuistungile ilmuda või mitteilmumise seaduslikust takistusest teatada.
kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab antud asjas võimalikuks lahendada abielulahutusasi kostja isikliku kohalolekuta eelviidatud EN määruse alusel, kuna kostjale on saadetud hagi ja kohtukutse teadaoleval ja Leedu Vabariigi pädeva ametiasutuse poolt kostja elukohana kinniatud aadressil. Kohus ei pea võimalikuks rikkuda hageja õigust saada.kohtulahend mõistliku aja jooksul. PerekS § 29 lg.2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus lahutab abielu, kuna on tuvastanud, et abielu taastamine ja säilitamine on võimatu. Pooled ei ole faktiliselt koos elanudki. Hageja kinnitusel on ta lahkunud Leedu Vabrigiist, kus ta sõjaväes teenis, 1990.a. ja peale seda puuduvad poolte vahel suhted. Abielu lõppemise ajaks tuleb pidada hiljemalt 1990.a.31.detsembrit.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 14. juulil 2008.a Nooremreferent /allkiri/ M.Leimann I.Golubev I.Golubev 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.