lõigetes 1 ja 3 sätestatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi (tl 55).
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.
lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega
§-de 231 lg 2 ja 440 lg 1, 3 alusel, sest kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, ta on kirjalikus vastuses selgesti 2
lg 1 alusel võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kohtule teadaolevalt ei kuulu antud otsus tunnustamisele ega täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki, sellepärast märgib kohus selles üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-le 104, kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud pärandist ilma seaduse järgi pärima õigustatud töövõimetu üleneja või alaneja sugulase või töövõimetu abikaasa või on seadusjärgse pärimisega võrreldes nende pärandiosi vähendanud, on nendel sugulastel ja abikaasal õigus pärida sundosa. PärS § 105 kohaselt on sundosa pool pärandiosast, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad hagejate nõuet. Notariaalse testamendiga 06.09.1994. a on E. S. pärandanud oma vara kostjale. Sünni-, surma- ja abielutunnistused kinnitavad, et E. S. suri 17.01.2008. a Põlvas ning hagejad on tema lapsed. Hagiavalduse kohaselt on ka K. S. E. S. laps. Arstliku ekspertiisi otsused nr 390918 ja 376594 kinnitavad, et hagejad on kaotanud oma töövõimest 80% ja neil on keskmine puue. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub E. S. korteriomand (registriosa nr 1801438) Põlva linnas, Võru tn 11 – 8 (s.o 228/3359 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 8, üldpinnaga 22,8 m2).
lg 1 ja 3 sätestavad muu hulgas, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Arvestades asjaolu, et kostja on suhteliselt eakas isik (78-aastane), kellel puuduvad vajalikud teadmised pärimisõiguses, ja viimane on hagi kohe õigeks võtnud, siis leiab kohus, et otstarbekas ja mõistlik on antud asjas jätta menetluskulud, sealhulgas hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, poolte endi kanda
Kuna hagejad taotlevad korteriomandist, mille harilikuks väärtuseks on 60 000 krooni, sundosa saamise õiguse tunnustamist 1/6 mõttelises osas, siis on hagihinnaks kummagi hageja puhul 10 000 krooni, millest riigilõiv hagi esitamisel oli 750 krooni. Hagi esitamisel tasus M. M. S. krooni ja A. P. 500 krooni riigilõivu. 3
lg 1 analoogia alusel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.