Obsah (8)

§ 174§ 630§ 631§ 444§ 440§ 468§ 173§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Avalikult teatavakstegemine 02 juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-14016 A.H.N. versus A.N. e

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada täielikult A.H.N. hagi A.N. vastu ning suurendada Tartu Maakohtu
2. novembri 2005 otsusega väljamõistetud elatist ja välja mõista A.N.alt A.H.N.a kasuks: 1.1 elatis alates
3. aprillist 2008 tütre M H-N (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 1.2 elatis alates
4. aprillist 2008 tütre M H-N (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Otsustused menetluskulude jaotuses ja muudes asjaoludes
5. Seoses menetluskuludega ja otsuse täitmisega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmise osas viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
6. Selgitada: 3.1

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid; 3.2

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.3

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
2. novembri 2005.a. otsusega, tsiviilasi 2-589-05, mõisteti kostjalt alates 12.08.2005 M H-N ja M H-N ülalpidamiseks välja elatis 2 000 krooni kuus. Hageja on
3. aprillil 2008 esitanud kohtule hagiavalduse kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurendamiseks lapse kohta 2 500 kroonini kuus.
4. Menetluse käik Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Kohtu põhjendused 3.
2. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. 3.
3. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt

§ 440

lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et hagi elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on Perekonnaseaduse § 61 lg 2, mille kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173

lg 3).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Helle Tamm Kohtunik 2