lg 3 alusel lahendatakse Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute omandis olnud ja Eesti Vabariigis asunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused riikidevahelise kokkuleppega. K. E. A. E. esitas 15.01.2007 ÕVVTK Tallinna Linnakomisjonile taotluse, milles palus 1 alustada haldusmenetlus ja tunnistada ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 24.05.1999 otsus nr 10788 kehtetuks. 27.02.2007 teatas vastustaja kaebajale, et tema taotlus on võetud teadmiseks, kuid küsimuse lõplik otsustamine lükatakse edasi seni, kuni jõustub seadusandja poolt kehtestatud õiguslik regulatsioon
Vastustaja jättis haldusmenetluse alustamata. 28.03.2007 esitas K. E. A. E. kohtule kaebuse ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni kohustamiseks 24.05.1999 otsuse nr 10788 kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks. Kaebaja seisukohad Tallinna Linnavalitsuse 30.01.1995 korraldusega nr 244-k otsustati Tallinnas, X XX asuv elamu K. T.ile tagastada. Tallinna Linnavalitsuse 25.05.1995 korraldusega nr 1669-k otsustati K. T.ile tagastada Tallinnas, X XX asuv elamu. Viidatud otsused tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.1999 otsusega haldusasjas nr II-3/148/99 ning kohustati ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni ning Tallinna Linnavalitsust asja uuesti läbi vaatama ja tegema uued otsused. Seeläbi loodi õiguslik olustik, mis välistas taotluse esitaja olemise õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektiks
alusel ja õigustatud isikuks vara tagasi saamisel. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 24.05.1995 otsusega nr 10788 otsustati jätta K. T.i taotlus ehitiste ja krundi tagastamiseks rahuldamata
Eeltoodust on üheselt selge, et õiguslikeks alusteks, millele tuginedes võeti vastu viidatud otsused ja jäeti rahuldamata taotluse esitaja taotlus X XX/X XX asuvate ehitiste ja krundi tagastamiseks, olid
Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-63-05 tunnistati
Üldkogu osaotsus jõustus selles osas 12.10.2006 tingimusel, et ei ole jõustunud
Üldkogu seisukoha järgi on
lg 3 kehtetuse tagajärjeks see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingu alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele
-iga sätestatud üldistel alustel ja üldises korras. Seega on õigusnorm, millele tuginedes jäeti rahuldamata taotluse esitaja taotlus Tallinnas, X XX/X XX asuvate ehitiste ja krundi tagastamiseks (
lg 3), kehtetu Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsusest tulenevalt alates 12.10.2006. Järelikult on ilmnenud uued asjaolud, mis toovad kaasa ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 24.05.1999 otsuse nr 10788 kehtetuks tunnistamise. Kehtiva õiguse kohaselt kuulub Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud subjektidele tagastamisele või kompenseerimisele. Vastustaja seisukohad ja taotlus Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu, sest
lg 3 kehtetuks tunnistamisega on kujunenud olukord, kus puudub selge õiguslik regulatsioon avalduste lahendamiseks. Riigikogu ei ole käesolevaks ajaks välja töötanud seadust, mis lahendaks uues olukorras tekkinud õiguslikud probleemid. Samas ei saa haldusorgan asuda lahendama avaldusi asjakohase õigusliku regulatsiooni olemasoluta, sest see võib tekitada isikutes ootusi teatud hüvede saamiseks, kuid hiljem kehtestatav õiguslik regulatsioon ei pruugi olla kooskõlas linnakomisjoni tegevusega. Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsuses nr 3-3-1-63-05 viidatud seisukohad ei anna 2 võimalust sisuliselt lahendada kaebuse esitaja poolt esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avaldust. Kuigi on olemas õiguslik selgus kasutatava materiaalõigusnormi osas, mida tuleb rakendada isikute/nende järglaste suhtes, kes lahkusid Eestist nn. Riia lepingu alusel, puudub tänaseni õiguslik regulatsioon selle materiaalõigusnormi rakendamiseks. Kohalikel omavalitsustel ei ole võimalik tegeleda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduste lahendamisega ilma vastava selge õigusliku regulatsiooni olemasoluta. Avalduse lahendamiseks ei piisa Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsusest. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 24.05.1999 otsusega nr 10788 otsustati jätta K. T.i taotlus X XX/X XX ehitiste ja krundi osas rahuldamata
Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 osaotsuses nr 3-3-1-63-05 tunnistati
Otsuse resolutsiooni kohaselt pidi otsus jõustuma selles osas 12.10.2006 tingimusel, et ei ole jõustunud
Otsuses märkis Riigikohus järgmist: „
a sõlmitud lepingu alusel Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldused, samuti ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete üürnike avaldused korterite ja maa erastamiseks tuleb läbi vaadata.“ 06.12.2006 otsuses samas asjas selgitas aga kohus järgmist: „
lg 3 kehtetuse tagajärjeks on see, et Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Saksamaale ümber asunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub tagastamisele, kompenseerimisele või üürnikele erastamisele omandireformi aluste seadusega sätestatud üldistel alustel ja üldises korras.“ Lisaks eelnevale on Riigikohtu üldkogu andnud tekkinud olukorrale selgitusi ka 10.03.2008 haldusasjas nr 3-3-2-1-07, milles märkis: “Varasematest
lg 3 asjas tehtud Riigikohtu üldkogu otsustest nende koosmõjus tuleneb, et keeld tagastada, kompenseerida või erastada Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara kehtis kuni 12.10.2006, mil jõustus Riigikohtu üldkogu 12.04.2006 otsuse resolutsiooni punkt 2. /…/ Praeguseks ajaks on kujunenud olukord, kus
lg 3 on kaotanud kehtivuse, kuid seadusandja pole kehtestanud õiguslikku regulatsiooni selle kohta, kuidas toimida Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustega, samuti regulatsiooni, mis lubaks või välistaks uute avalduste esitamist. Üldkogu on seisukohal, et tagada tuleb põhiseaduse §-dest 13 ja 14 tulenev isiku õigus korraldusele ja menetlusele ning lõpetada avalduse esitanud isikute selgusetus selles, mis saab Saksamaale ümberasunutele kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes esitatud avaldustest. Neid avaldusi tuleb hakata menetlema. Nimetatud vara suhtes esitatud avaldused tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjonides ning vallavõi linnavalitsustes läbi vaadata hoolimata sellest, kas need avaldused on varem
/…/ Üldkogu leiab, et läbi tuleb vaadata 3 ka need avaldused, mille suhtes tehtud haldusotsustus on
Nimetatud kohtuotsused, ehkki formaalselt jõus olevad, ei saa takistada avalduste läbivaatamist, sest need tehti
lg-s 3 sätestatud keeldu rikkuvate haldusaktide suhtes eesmärgiga tagada sellise olukorra säilimine, mis võimaldaks teha
lg-s 3 nimetatud riikidevahelisest lepingust tulenev haldusotsustus või lepingu sõlmimata jätmise korral seadusest tulenev haldusotsustus. Kuna keelunormina sätestatud
lg 3 on kehtivuse kaotanud, tuleb selle sätte alusel rahuldamata jäetud avalduste menetlemist käsitada mitte haldusmenetluse uuendamisena, vaid seadusega nõutava haldusmenetluse alustamisena.“ Eelnevast nähtuvalt on Riigikohus andnud üheselt mõistetavad juhised olukorra lahendamiseks, kus vara tagastamise või kompenseerimise taotlus on jäetud rahuldamata
Sellises olukorras tuleb alustada haldusmenetlust ning lahendada taotlus üldkorras ning seda ka juhul, kui on olemas jõustunud kohtulahendid või jõusolevad haldusaktid, mis on kunagi antud nende andmise ajal kehtinud
Riigikohtu poolt antud juhised on kohaldatavad ka käesolevas vaidluses, kohtul puudub põhjendus asuda teistsugusele seisukohale. ÕVVTK Tallinna Linnakomisjonil tuleb alustada haldusmenetlust K. T.i avalduse läbivaatamiseks ning uue õigusolustiku tingimustes uue haldusakti vastuvõtmiseks. Kohus ei saa teha vastustajale ettekirjutust ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni kohustamiseks 24.05.1999 otsuse nr 10788 kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks, kuivõrd see oleks sekkumine haldusorgani diskretsiooni. Küll aga saab kohus teha vastustajale ettekirjutuse haldusmenetluse alustamiseks kaebuse esitaja vara tagastamise või kompenseerimise avalduse (Tallinn, X XX/X XX) läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Neil asjaoludel tuleb kaebus rahuldada. Et menetlusosalised ei ole kohtule esitanud taotlusi menetluskulude hüvitamiseks, jäävad menetluskulud nende endi kanda. Maret Altnurme Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.