Obsah (14)

§ 163§ 169§ 329§ 331§ 229§ 367§ 376§ 654§ 394§ 32§ 251§ 238§ 206§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-06-25314 Ts

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 3 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis vastuhagi rahuldamata, on õiglane jätta menetluskuludest 85 % OÜ Anu Kommerts ning 15 % Tartu linna kanda.

§ 169

lg 1 sätestab, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud pool kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Hageja esitas 04.06.2007 taotluse 05.06.2007 planeeritud eelistungi edasilükkamiseks. 05.06.2007 rahuldas kohus hageja taotluse ning lükkas eelistungi edasi, andes menetluspooltele aega kompromissi saavutamiseks 25.06.

1. 05.06.2007 kell 14.00 toimunud eelistungil osalesid üksnes kostja esindajad, kes selgitasid, et nad ei ole kätte saanud taotlust eelistungi edasilükkamiseks ega ka kohtu teadet taotluse rahuldamisest. Asjaolust, et hageja oleks pidanuks esitama taotluse istungi edasilükkamiseks varem, tuleb kostja poolt kantud 05.06.2007 eelistungil osalemisega seotud kulud jätta hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Anu Kommerts esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
2. novembri 2007 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Juhul, kui ringkonnakohus saab asja ise lahendada, siis palub OÜ Anu Kommerts teha uue otsuse, millega vähendada ajavahemikul mai kuni detsember
3. a eest Tartu linnale tasumisele kuuluvat üüri ja kõrvalkulusid summani 29 133.97 krooni; vähendada mõistlikult ajavahemiku 01.01.2006-31.01.2006 eest Tartu linnale tasumisele kuuluvat üüri ja kõrvalkulusid; kuulata ära tunnistajana Tartu linnasekretär Jüri Mölder; jätta Tartu linna viivisenõue täies ulatuses rahuldamata; rahuldada OÜ Anu Kommerts vastuhagi osas, milles nõutakse Tartu linna poolt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist ja ajalehes Tartu Postimees avaliku vabandamise avaldamist; jätta menetluskulud Tartu linna kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt:
4. On maakohus põhjendamatult lubanud hagejal menetlust venitada ning on hageja 04.06.2007 taotlust eelistungi edasilükkamiseks rahuldades toiminud vastutustundetult ja hagejat soosides. Esimene eelistung leidis aset 19.04.
5. Järgmise eelistungi aeg planeeriti 05.06.
6. 04.06.2007 õhtul, s.o vahetult enne eelistungi päevale eelnenud tööpäeva lõppu, esitas hageja kohtule taotluse järgmisele päevale planeeritud eelistungi edasilükkamiseks põhjendusel, et hagejal on kostjale kompromissettepanek ning samuti ei ole veel möödunud vastuhagile vastamise tähtaeg. Maakohus rahuldas hageja taotluse eelistungi edasilükkamiseks, saates kostjale e-mailile kohtumääruse planeeritud eelistungi edasilükkamise kohta 05.06.2007 kl 14.00, s.o täpselt samal ajal, mil eelistung pidanuks tegelikult algama.

§ 329

lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.

§-st 330 nähtuvalt tuleb kohtule esitada taotlused selliselt, et vastaspoolel oleks võimalik esitatu suhtes võtta oma seisukoht ja vajadusel esitada omapoolsed vastuväited.

§ 331

kohaselt võib kohtule esitada taotlusi selliselt, et vastaspoolel ei ole võimalik nende kohta seisukohta võtta, üksnes sellisel juhul, kui taotluse hiliseks esitamiseks oli mõjuv põhjus. Hageja, esitades 04.06.2007 maakohtule taotluse järgmisel päeval toimuva istungi edasilükkamise kohta, ei kontrollinud, kas nimetatud taotluse on kätte saanud ka vastaspool. Kostja sai hageja 04.06.2007 taotlusest, 9 samuti maakohtu määrusest taotluse rahuldamise ja istungi edasilükkamise kohta, teada alles 05.06.2007 kohtuistungil. Kostjal puudus võimalus esitada hageja 04.06.2007 taotlusele omapoolseid vastuväiteid. Hagejal puudusid mõjuvad põhjused kohtuistungi edasilükkamise taotlemiseks ning kohus mõjuvate põhjuste olemasolu ei kontrollinud. Hageja väide kostja kompromissettepaneku esitamise kohta oli paljasõnaline. Hageja kompromissettepanekut ei esitanud. Rahuldades hageja taotluse 05.06.2007 kohtuistungi edasilükkamiseks ilma sellest kostjat informeerimata ning andmata võimalust hageja taotlusele vastuväiteid esitada on maakohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ning takistanud kostjal menetlusõiguste teostamist.

1. On maakohus lubanud hagejal õigusi kuritarvitada. Kostja palus kaasata menetlusse tunnistajana Tartu linnasekretär Jüri Mölderi. 19.04.2007 eelistungil teatas hageja, et J. Mölderi üle kuulamine tunnistajana on vastuolus menetlusnormidega ning palus kohtul jätta kostja taotlus J. Mölderi kohtusse kutsumiseks tunnistajana rahuldamata. Maakohus rahuldas hageja taotluse. Seepeale esitas kostja Maakohtule 19.04.2007 eelistungil taotluse kutsuda J. Mölder kohtusse ja küsitleda teda hageja seadusliku esindajana. Kohus rahuldas taotluse ning kutsus Tartu linnasekretär J. Mölderi kohtusse Tartu linna seadusliku esindajana. Eelistungil 30.08.2007 teatas hageja, et Tartu linnasekretär J. Mölder viibib puhkusel, mistõttu ei ole eelistungil võimalik tema osalemine. Samuti esitas hageja kirjalikud seisukohad selle kohta, et linnasekretär ei ole linna seaduslik esindaja ning kohus on ebaõigesti kohustanud Tartu linnasekretär J. Mölderit kohtuistungile ilmuma. Maakohus tegi uue määruse, millega kohustas Tartu linnasekretäri ilmuma kohtusse tunnistajana järgmisele istungile 25.09.
2. 25.09.2007 ilmus Tartu linnasekretär J. Mölder kohtuistungile ning esitas volikirja, millest nähtuvalt oli Tartu linn volitanud linnasekretär J. Mölderit osalema kohtuistungil hageja volitatud esindajana. Ülalkirjeldatud toimingutega on hageja menetlusõiguste kuritarvitamisega põhjustanud kohtuistungi venimise ja kostja õiguste ebapiisava kaitse ning takistanud asjas tõendiks oleva teabe väljaselgitamist. Esitamata Tartu Maakohtu 30.08.2007 määrusele J. Mölderi kohustamiseks kohtuistungile ilmumiseks enne järgmist kohtuistungit 25.09.2007 mitte ühtegi vastuväidet, oli hageja Tartu Maakohtu määrust aktsepteerinud. J. Mölderi ilmumine 25.09.2007 kohtuistungile mitte tunnistajana, nagu nägi ette 30.08.2007 kohtumäärus, vaid Tartu linna volitatud esindajana, annab tunnistust hageja kavatsusest ajada segadusse kohus ja vastaspool ning takistada vastaspoolel menetlusõiguste teostamist.

§ 229

lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei käsitle tõendina füüsilise ega juriidilise isiku volitatud esindaja ütlusi ega seletusi. Asjaolu, et maakohus ei ole J. Mölderi kui hageja volitatud isikuna antud seletusi tõendina arvestanud, nähtub ka Tartu Maakohtu 08.11.2007 otsusest. Kostjal puudus seega võimalus 25.09.2007 kohtuistungil J. Mölderi küsitlemiseks tunnistajana. Kuivõrd hageja poolt menetlusõiguste kuritarvitamise tulemusena on asjas jäänud kogumata olulised tõendid ja maakohtu 30.08.2007 määrust J. Mölderi ilmumiseks kohtusse tunnistajana ei täidetud, siis ei saanud kostja kasutada menetlusõigusi tema poolt soovitud ulatuses. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning asi tuleb tagasi saata sisuliseks lahendamiseks maakohtule, tagades sealjuures maakohtu 30.08.2007 määruse - kohustada Tartu linnasekretär J. Mölderit ilmuma kohtusse tunnistajana - täitmine. Tartu linnasekretär J. Mölderi ütlused on vajalikud hindamaks hageja ja kostja vahel 31.07.2003 sõlmitud üürilepingu hagejapoolse rikkumisega ja kostja õiguste kahjustamise ulatust. J. Mölderi ütlused on vajalikud ka kostja vastuhagi seisukohalt, kuivõrd Tartu linnasekretär oli

1. a kostja seadusliku esindajaga korduvalt arutanud ajakirjanduses kostja kohta avaldatud informatsiooni ümberlükkamist. Kuivõrd Tartu linnasekretär J. Mölder suhtles enne kohtumenetlust kostja seadusliku 10 esindajaga aktiivselt mitmetes Tartu linna ja kostja vahelistes vaidlusküsimustes lahenduse leidmiseks. Kuna suhtlus toimus inglise keeles, siis on Tartu linnasekretär J. Mölderi ütlused vajalikud ka hindamaks kohtumenetluses kostja poolt inglisekeelsetest dokumentidest eestikeelsete tõlgete esitamiseks ning kohtukulude jaotuse otsustamiseks.
2. On maakohus kohelnud menetluse pooli ebavõrdselt. Kostja esitas 08.10.2007 istungil kohtule tõendina ärakirja 03.10.2007 Tartu Postimehes ilmunud Jüri Saare artiklist „Raeplatsi kohvik kaebas linnavalitsuse kohtusse“. Nimetatud artiklis avaldatud informatsioon tõendab, et Tartu linna tegevus Tartu Raekojaplatsil on läbi mõtlemata ja planeerimata ning, et Tartu linn kohtleb Tartu Raekoja platsil tegutsevaid äriühinguid erinevalt ja ebavõrdselt. Kohus keeldus kostja esitatud artiklit vastu võtmast põhjendusel, et selles käsitletakse Tartu linna ja OÜ Struve vaidlust ning sellel ei ole puutumust OÜ Anu Kommerts ja Tartu linna vahelise vaidlusega. 25.09.2007 istungil esitas hageja tõenditena Tartu Linnavalitsuse 20.04.2004 kirja üürivõla tasumise kohta, OÜ Anu Kommerts 16.06.2004 taotluse üürilepingu tingimuste ülevaatamiseks, OÜ Anu Kommerts 05.07.2004 avalduse Tartu Linnavalitsusele ja Tartu Linnavalitsuse 08.07.2004 korralduse nr 1352 üüri vähendamise taotluse läbivaatamise kohta. Hoolimata kostja vastuväidetest, et hageja ja kostja vaheline vaidlus käsitleb perioodi 01.05.2005 kuni 31.08.2006, mistõttu hageja poolt esitatud dokumendid ei puutu asjasse, otsustas kohus hageja esitatud dokumente tõenditena aktsepteerida. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus tõendite hindamisel olnud objektiivne ning on põhjendamatult arvestanud tõenditena asjassepuutumatuid dokumente ja informatsiooni.
3. On maakohus eksinud üüri vähendamise perioodide arvestuses. Raekoja plats 11 fassaadi renoveerimistööd kestsid mitte kolm, vaid neli kuud. Raekoja plats 11 hoone fassaadi renoveerimistööd kestsid ajavahemikul 04.07.2007 kuni 04.11.
4. Vastuses kostja 23.05.2007 teabenõudele on Raekoja plats 11 hoone fassaaditööde teostaja OÜ EL-Ehitus teatanud, et Raekoja plats 11 hoone renoveerimistööd lõpetati 04.11.
5. Seega kestsid Raekoja plats 11 hoone renoveerimistööd juuli, august, september, oktoober
6. a, s.t neli kuud. Sellest tulenevalt on põhjendatud üürilepingu alusel makstava üüri vähendamine 50% ajavahemiku juuli-oktoober
7. a eest, s.t kokku nelja kuu eest.
8. Ei ole maakohus üüri vähendamisel õigesti arvestanud Tartu Raekoja platsi rekonstrueerimistööde ajalist kestust. Maakohus on jätnud Tartu Raekoja platsi rekonstrueerimistööde perioodi arvestusest põhjendamatult välja Raekoja plats 11 hoone fassaadi renoveerimistööde perioodi. Kostja äritegevus oli täiendavalt takistatud ka Raekoja platsi rekonstrueerimistööde tõttu. Hageja on 18.07.2005 kirjas nr 4.2-1.2/10690 märkinud, et Raekoja plats 11 hoone fassaadi renoveerimistöödega analoogsete tööde teostamise korral on Tartu linn puudatud üürnike üüri tööde teostamise ajaks igakuiselt vähendanud 30-50% sõltuvalt asjaoludest. Kuivõrd maakohtu otsusega on tuvastatud, et Raekoja plats 11 hoone fassaadi renoveerimistööde aja eest üüri vähendamine on põhjendatud 50% ulatuses ja Tartu Raekoja platsi renoveerimistööd kestsid ajavahemikul mai - detsember
9. a (st kokku kaheksa kuud), siis tulnuks ajavahemiku mai - detsember
10. a eest tasumisele kuuluva üüri vähendamisel eelnevalt vähendada juuli - oktoober
11. a eest tasumisele kuuluvat üüri 50% ning ajavahemiku maidetsember
12. a eest 30% (arvestades viimatinimetatud perioodi sisse ka 50% võrra üüri vähendamise ajavahemikul juuli-oktoober 2005). Maakohus pidanuks juhinduma üüri vähendamisel alljärgnevast arvestusest: Juulis-oktoobris
13. a oli kostja tegevus Raekoja plats 11 üüritud ruumides takistatud Raekoja plats 11 hoone fassaadi renoveerimistööde tõttu. Eeldusel, et nimetatud ajavahemiku eest on põhjendatud üüri ja kõrvalkulude vähendamine 50%, siis juulis-oktoobris
14. a esitas hageja kostjale arveid kokku summas 8455.19 + 8488.57 + 8513.71 + 8580.94 = 11 34 038.41 krooni ja 50% võrra vähendatud üür ja kõrvalkulud nimetatud ajavahemiku eest on 50% x 34 038,41 = -17 019.20 krooni. Mais-detsembris
15. a oli kostja tegevus Raekoja plats 11 üüritud ruumides takistatud Raekoja platsi rekonstrueerimistööde tõttu. Eeldusel, et nimetatud ajavahemiku eest on põhjendatud üüri ja kõrvalkulude vähendamine 30%, siis ajavahemiku juuli - oktoober
16. a eest üür ja kõrvalkulud on 17 019.20 krooni. Mais - juunis
17. a ja novembrisdetsembris
18. a esitas hageja kostja üüri ja kõrvalkulude arveid kokku summas 9056.51 + 8397.18 + 9617.68 + 9951.81 = 37 023.18 krooni, 30% võrra vähendatud üür ja kõrvalkulud on seega 70% x (17 019.20 + 37 023.18) = -37 829.67 krooni. Sellest moodustavad
19. a maikuu üür ja kõrvalkulud 6339.56 krooni ning juunikuu üür ja kõrvalkulud 5878.03 krooni.
20. juunil tasus kostja hagejale 9000 krooni ning selle võrra pidi hageja nõuet vähendama. Maikuu arve pidi kostja vastavalt üürilepingu p-le 3.5 tasuma
21. maiks. Seega arvestas hageja alates
22. maist
23. juunini maikuu üüri ja kõrvalkuludelt viivist 0,15% päevas. Viivise summa oli
24. juuniks 6339.56 x 0,15%) = -304.30 krooni. Eeltoodust tulenevalt pidi hageja arvestama tasutud 9000 kroonist 304.30 krooni viivise katteks, 6339.56 krooni mai üüri ja kõrvalkulude katteks ning 9000 - (304.30 + 6 339.56) = 2 356.14 krooni jäi
25. a juunikuu üüri kõrvalkulude katteks. Maakohtu otsuses üüri alandamise määrasid (vastavalt 50% ja 30%) arvesse võttes pidanuks kostja tasumata üüri ja kõrvalkulude võlgnevus olema ajavahemiku mai - detsember
26. a eest (5878.03 – 2356.14) + 70% x (17 019.20 + 9617.68 + 9951.81) = -29 133.97 krooni. Maakohus ei ole arvestanud, et ajavahemikul juulist-oktoobrini
27. a oli kostja äritegevus Tartus Raekoja plats 11 ruumides takistatud nii fassaaditööde kui ka rekonstrueerimistööde tõttu. Maakohus on ekslikult leidnud, et enne tasaarvestust moodustas kostja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus ajaperioodi mai kuni detsember
28. a eest kokku 23 227.19 + 12 728.74 = 35 955.93 krooni.
29. On ebaõige maakohtu arvestus ajavahemikul 01.01.2006 kuni 31.08.2006 tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude suuruse ja ajalise arvestuse kohta.
30. a lõpuks oli kostja üüritud ruumides äritegevuse lõpetanud. Hagejale ruumide üleandmine viibis kuni 31.08.2006 hageja poolse viivituse tõttu. Hagejale oli teada, et kostja hageja ettepanekuga üüri vähendamisega kolme kuu eest 50% võrra ei nõustu. Seega võinuks hageja kostjaga üürilepingu lõpetamises kokku leppida juba enne 31.08.
31. 31.05.2006 pöördus kostja hageja poole viimase palvega üürivaidluses lahenduse leidmiseks. Kuivõrd hageja kostja 31.05.2007 ettepanekutega ei nõustunud, teatas hageja 03.07.2006 kirjas nr 4.1-5.2/10728 soovist lahendada vaidlus kohtu teel. Arvestades, et hageja sai kostja 31.05.2006 pöördumise kätte samal päeval, st 31.05.2007, on hageja poolt kostja pöördumisele reageerimine enam kui 30 päeva möödudes ebamõistlik. Juhul kui hageja teatanuks oma kavatsusest pöörduda kohtusse ning kostjaga läbirääkimistest loobumisest mõistliku aja jooksul, olnuks võimalik üürileping lõpetada hiljemalt 30.06.
32. Hagejale oli teada, et
33. a Tartus Raekoja plats 11 hoones üüritud ruumides kostja poolt äritegevust ei toimu. Üürilepingu lõpetamise vormistamine hilines hageja poolse viivituse tõttu, seega on põhjendamatu hageja nõue
34. a kostja poolt tasumisele kuuluva üüri osas vähemalt
35. a juuli ja augustikuu eest.
36. On maakohus väljunud hagiavalduse piiridest. 13.09.2006 hagiavalduses esitas hageja kostja vastu põhinõude summas 137 844.16 krooni ja viivisenõude summas 6009.96 krooni. Seejuures tasaarvestas hageja hagiavalduses kostja vastu esitatava viivisenõude summas 6009.96 krooni täies ulatuses kostja poolt tasutud tagatisrahaga. Täiendavat viivisenõuet hageja hagiavalduses kostja vastu ei esitanud. Hageja on käsitlenud hagiavalduses esitatud nõuet summas 124 142.62 krooni põhinõudena. 01.10.2007 esitas hageja maakohtule hagiavalduse täienduse viitega

§-le 367, mille kohaselt viivisenõude võib põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei 12 ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodule tuginedes palus hageja hagiavalduse täienduses mõista kostjalt välja viivis alates 01.10.2007 kuni põhinõude 124 142.62 krooni tasumiseni.

§ 367

sätestab, et juhul, kui lisaks põhinõudele nõutakse hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viiviste väljamõistmist, siis ka selline viivisenõue tuleb esitada hagiavalduses.

§ 376

lg 5 p 2 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja viivisenõuet 13.09.2006 hagiavalduses ei esitanud. Seega on hageja poolt 01.10.2007 esitatud viivisenõue esitatud selleks ettenähtud tähtaegu ületades ja tulnuks jätta maakohtu poolt läbi vaatamata. Hageja poolt 01.10.2007 esitatud viivisenõude näol ei ole tegemist ka hagiavalduses esitatud kõrvalnõude suurendamise ega laiendamisega

§ 376lg 5 p 2 tähenduses.

Sellest hoolimata on maakohus hageja poolt 01.10.2007 esitatud viivisenõude sisuliselt läbi vaadanud ja ka rahuldanud, väljudes hagiavalduse piiridest.

1. On maakohus vääralt hinnanud vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid. Hoolimata asjaolust, et kostja on kasutanud väljendit „nõue“, ei saa nimetatud pöördumisi käsitleda hageja vastu esitatud nõuetena, vaid pigem kostja arvestusega hageja poolt kostja üürilepingu rikkumisega tekkida võiva kahju osas. Kostja poolt 17.08.2005 pöördumise esitamisel ei olnud kostjale teada, kui kaua hageja ehitusalane tegevus Tartus Raekojal platsil jätkub, seega ei olnud kostja 17.08.2005 pöördumise esitamisel teada võimaliku nõude suurus. Vastuhagis kirjeldatud artiklite avaldamise ajaks ei olnud kostja ühtegi nõuet Tartu linna vastu esitanud.
2. On maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud. Maakohus on menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel jätnud käsitlemata dokumentaalsete tõendite tõlkimisega kostjale põhjustatud kulud. Hageja nõue inglisekeelsete dokumentide esitamiseks oli põhjendamatult kostjat koormav. Kuivõrd võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite tõlgete esitamiseks puudus sisuline vajadus, siis on põhjendamatu tõlkekulude kostja kanda jätmine. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel pidanuks maakohus arvestama ka hageja poolt kohtumenetluse venitamisega kostjale põhjendamatute kulutuste tekitamist. Võttes arvesse, et hageja on käesolevas menetluses kostja vastu esitanud nõudeid enam kui 197 000 krooni ulatuses, mis kuulub rahuldamisele vähem kui pooles ulatuses, peaks nõuete rahuldamise ulatus kajastuma ka menetluskulude jaotuses. Tartu linna vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
3. On kostja ise oma tegudega põhjustanud asja läbivaatamise edasilükkamist. 05.06.2007 oli määratud ainult eelistung ning pärast seda peeti veel kolm istungit. Järgmine istung toimus 30.08.2007, kus kohus määras jääda eelmenetluse staadiumisse ja anda pooltele aega kompromissi sõlmimiseks. 25.09.2007 istungil lükati asja läbivaatamine edasi, kuna kostja ei olnud tõlkinud tema poolt kohtule esitatud inglisekeelseid dokumente. 04.06.2007 hommikul esitas hageja kohtule eelistungi edasilükkamise taotluse ning saatis kostja esindajale elektronkirja, milles informeeris kostjat kohtule saadetavast eelistungi edasilükkamise taotlusest. Hageja ja kohus olid teinud kõik, et informeerida kostjat eelistungi edasilükkamise taotlusest. Hageja ega kohus ei vastuta selle eest, kui advokaat ei loe oma elektronkirju või advokaadibüroo sekretär ei anna teateid edasi. 05.06.2007 eelistungi edasilükkamine oli põhjendatud. Hageja sai kostja vastuhagi koos Tartu Maakohtu vastuhagi menetlusse võtmise määrusega kätte 25.05.
4. Kohtu poolt määratud vastuhagile vastuse esitamise tähtpäev ei olnud eelistungi toimumise ajaks veel saabunud. 13 Kuna hageja ei jõudnud vastuhagile vastust 05.06.2007 koostada ning kostja vajas samuti aega vastusega tutvumiseks, siis oli otstarbekas taotleda uue eelistungi aja määramist. Tuginedes

§-dele 32 ja 33 avaldas hageja kõikidel asjas toimunud istungitel, et kostja poolt esitatud inglisekeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde. 30.08.2007 eelistungil rahuldas kohus hageja taotluse ja kohustas kostjat täielikult tõlkima kohtule esitatud dokumendid. Kuna kostja tõlget ei esitanud kohustas kohus 25.09.2007 toimunud kohtuistungil kostjat tõlkima esitatud dokumendid riigikeelde täies ulatuses ning lükkas seetõttu asja läbivaatamise edasi. Kostja ei ole dokumentide tõlkimise kohustust siiani täitnud.

1. On ebaõige kostja väide, et tema palus kaasata menetlusse tunnistajana Tartu linnasekretär J. Mölderi. Kostja 08.11.2006 vastuses hagile on OÜ Anu Kommerts taotlenud J. Mölderi kaasamist menetlusse hageja seadusliku esindajana. Tartu linnasekretär osales hageja esindajana kohtuistungil 25.09.
2. Kostjal ei olnud kohtule vastuväiteid J. Mölderi osalemisele menetluses hageja esindajana. Vastavalt

§-le 652 lg 6 ei või pool apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet. Kostja ei esitanud 25.09.2007 ja 08.10.2007 kohtuistungil vastuväidet kohtu tegevusele. Seetõttu ei või kostja ülaltoodud asjaolule tugineda. 30.08.2007 eelistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks kohustanud J. Mölderit tunnistajana kohtusse tulema. Samuti ei ole põhjendatud kostja taotlus J. Mölderi ülekuulamiseks tunnistajana. Linnasekretäri pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 55 lg

1. Üürilepingute sõlmimise ja täitmise korraldamine, samuti Raekoja platsi renoveerimistööde korraldamine linnasekretäri kohustuste hulka ei kuulu. Seetõttu ei saa linnasekretär J. Mölder anda selgitusi asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude kohta. Tartu Raekoja platsi renoveerimistöödega tegelesid Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna ametnikud. Kostja kirjavahetusega ning temaga sõlmitud üürilepinguga seotud vaidlusega tegelesid Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ametnikud. 25.09.2007 kohtuistungil avaldas J. Mölder, et Raekoja platsi üürilepingu täitmisega ei ole tema tegelenud, tema ametiülesannete hulka sellised küsimused ei kuulu.
2. On ebaõige kostja väide, et maakohus on kohelnud menetluse pooli ebavõrdselt. Kohus keeldus põhjendatult 03.10.2007 ajalehes Tartu Postimees ilmunud artiklit „Raeplatsi kohvik kaebas linnavalitsuse kohtusse“ asja juurde võtmast, kuna see ei ole käesoleva asjaga seotud.
3. On ebaõige kostja väide, et Raekoja plats 11 hoone renoveerimistööd lõpetati 04.11.
4. Ehitustööde lõpetamise aeg ei oma asjas tähtsust. Oluline on tuvastada, kas ja millised ehitustööd piirasid üüritud asja kasutamist. Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele asjaolule, mis oleks seotud Raekoja plats 11 hoone fassaaditöödega ja takistanuks tal ruumide kasutamist
5. a oktoobris. 25.11.2006 KÜ Tartu Raekoja plats 11 kiri tõendab, et tellingud püstitati 07.07.2005 ja võeti maha 25.09.
6. Fassaaditööde tõttu üüri alandamisel on kostja tuginenud just tellingute püstitamisele, mis piirasid juurdepääsu ning katsid kaupluse vaateaknad. Kuna tellingud olid paigaldatud
7. a juulist kuni septembrini, s.o kolm kuud, siis on põhjendatud üüri alandamine nende kuude eest 50% ulatuses.
8. a oktoobrikuu eest ei ole üüri vähendamine 50% ulatuses põhjendatud.
9. On ebaõiged kostja väited, et maakohus on jätnud Tartu Raekoja platsi rekonstrueerimistööde perioodi arvestusest põhjendamatult välja Raekoja plats 11 hoone fassaadi renoveerimistööde perioodi. Maakohus ei ole üüri alandamisel teinud vahet Raekoja platsi rekonstrueerimistöödel ja hoone fassaaditöödel. Maakohus, võttes arvesse mõlemaid ehitustöid leidis õigesti, et põhjendatud on üüri vähendamine ajavahemikus mai-juuni ja oktoober-detsember
10. a 30% ja ajavahemikus juuli - september
11. a 50%. 14
12. On ebaõige kostja väide, et üürilepingu lõpetamise vormistamine hilines hageja viivituse tõttu. 31.03.2006 kirjas märgib kostja, et juhul, kui Tartu Linnavalitsus püüab katkestada rendilepingut nr 4120, siis ta kaebab selle edasi. 25.04.2006 kirjas rõhutab kostja, et tema ei ole väljendanud kavatsust oma äritegevuse lõpetamiseks aadressil Raekoja plats
13. Samas on kirjas märgitud, et kostja ei ole väljendanud kavatsust oma rendilepingu lõpetamiseks ja ruumide üleandmiseks enne kokkulepitud rendiperioodi lõppu. Alles 17.08.2006 kirjas teatab kostja hagejale, et on jõudnud otsusele vabastada raamatukaupluse ruumid ning soovib anda Raekoja plats 11 ruumid üle hiljemalt 31.08.
14. Eeltoodu kinnitab, et hageja tõttu ei ole ruumide üleandmine viibinud ega üürilepingu lõpetamine veninud. Kostja ei lõpetanud äritegevust
15. a lõpuks üüritud ruumides. Kostja
16. a majandusaasta aruande tegevusaruanne tõendab, et 31.12.2005 ja 26.06.2006 vahelisel ajal suleti raamatupood NORA, põhjuseks vähene käive. 31.08.2006 äriruumide üleandmise-vastuvõtmise akt tõendab, et pooled lõpetasid 31.07.2003 sõlmitud äriruumide üürilepingu nr 4120 poolte kokkuleppel 31.08.
17. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja oli kohustatud tasuma hagejale üüri kuni üürilepingu lõppemiseni 31.08.2006, seda sõltumata selles, kas ta kasutas üüritud ruume või mitte. Üüritud asja mittekasutamine ei vabasta üürnikku üüri tasumise kohustusest.
18. On ebaõige väide, et maakohus väljus hagiavalduse piiridest. Tartu Maakohtule esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista tasumata üür ja kõrvalkulud, kokku summas 124 142.62 krooni. Vastavalt

§-le 206 lg 1 on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet.

§ 376

lg 1 kohaselt hagejal on õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Hageja muutis hagi ja esitas 01.10.2007 viivisenõude. Kostja tõlgendab

§ 367

ebaõigesti väites, et viivisenõuet kõrvalnõudena saab esitada üksnes hagiavalduses.

§-s 367 on märgitud hagis, mitte hagiavalduses. Kostja ei ole teinud vahet hagil ja hagiavaldusel. 8. On ebaõige väide, et maakohus on vääralt hinnanud vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid. OÜ Anu Kommerts teatab oma 09.07.2005 kirjas Tartu Linnavalitsusele, et ta nõuab kompensatsiooni, mis on rohkem kui 500 000 krooni. OÜ Anu Kommerts 17.08.2005 kirjas on märgitud, et tema investeeringutest tulenevalt on linnavalitsuse ebakompetentne tegevus toonud Tartu linna jaoks kaasa nõude, mis hõlmab 20 000-45 000 euro suurust summat. Nimetatud kirjale oli lisatud kahjunõue summas 280 000-660 000 krooni. OÜ Anu Kommerts 09.07.2005 kiri ja 17.08.2005 kiri koos selle lisaga tõendavad, et 22.07.2007 ajalehes Tartu Postimees esitatud faktiväide vastab tegelikkusele. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas

§ 654lg 6 sätetega vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud hagi põhjendamatuse ja vastuhagi põhjendatuse osas samu väiteid, milliseid esitas esimese astme kohtuski. Maakohus on kõiki esitatud asjaolusid põhjalikult käsitlenud, hinnanud õigesti asjas olevaid tõendeid ning on põhjendatult leidnud, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, mõistes apellandilt vastustaja kasuks välja põhivõlgnevuse ja viivistena 152 038.75 krooni ning alates 01.10.2007 lisanduva viivise 0,15 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt, ja et rahuldamata tuleb jätta kostja vastuhagi. 15 Puutuvalt apellandi väidetesse maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et maakohus on lubanud vastustajal oma menetlusõigusi kuritarvitada, menetlust venitada ning kohut eksitada. Asja materjalidest nähtuvalt lükkas maakohus 05.06.2007 toimuma pidanud eelistungi edasi hageja taotlusel seetõttu, et maakohus oli alles 15.05.2007 otsustanud menetlusse võtta kostja vastuhagi ning hagejale antud aeg vastuhagile kirjaliku vastuse esitamiseks (

§ 394

lg 5 kohaselt vähemalt 14 päeva) ei olnud eelistungi toimumise ajaks veel möödunud ning maakohus pidas ka vajalikuks anda pooltele võimalus kaaluda kompromissi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoludel oli maakohtu poolt asja arutamise edasilükkamine põhjendatud. Ebaõige on samuti apellandi väide, et maakohus nõudis põhjendamatult apellandilt ingliskeelsete dokumentide tõlgete esitamist.

§ 32

lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles ning sama seadustiku § 33 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Eelnimetatud sätetest tuleneb kohtu õigus nõuda võõrkeelsete (sh ingliskeelsete) dokumentide tõlgete esitamist, mistõttu oli ka maakohus õigustatud käesoleval juhul kostjalt dokumentide tõlkeid nõudma. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus on olnud ebajärjekindel Tartu linnasekretäri J. Möldri ülekuulamise võimalikkuse küsimuses, pidades algul võimalikuks tema tunnistajana ülekuulamist, seejärel kutsudes teda kohtusse Tartu linna seadusliku esindajana ning lõpuks käsitades teda linna esindajana volikirja alusel. Kuid ringkonnakohus leiab, et see ei ole viinud maakohut asja ebaõigele lahendamisele. Maakohtul ei olnud võimalik J. Möldrit üle kuulata Tartu linna seadusliku esindajana vande all, kuivõrd tulenevalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 55 lg 4 p 6 ei ole linnasekretär linna seadusjärgne esindaja, vaid tal on üksnes volitus esindada linna kohtus ilma selleks eraldi volitust saamata. Maakohus on õigesti jätnud lõppastmes J. Möldri tunnistajana üle kuulamata, kuivõrd J. Möldri esindajana kohtus antud seletustest nähtub, et talle olid üksnes väga piiratud ulatuses (pooltevaheliste läbirääkimise kaudu) teada pooltevahelise üürilepingu täitmisega seotud asjaolud. Kuna poolte üürilepingu täitmisega seonduv ei kuulunud tema tööülesannetesse, siis ei ole tema ütlused läbirääkimiste pidamises osalemise kohta vahetuks tõendi allikaks küsimustes, kas, millal ja millises ulatuses oli kostja majandustegevus raamatukaupluses Nora Raekoja platsi ja Raekoja 11 hoone remonditööde tõttu takistatud ning millises ulatuses on kostjale tekitatud ajalehes Postimees avaldatud artiklitega mittevaralist kahju. Kostja vastavaid väiteid saaksid eelkõige tõendada dokumentaalsed tõendid (näiteks remonditöid teostanud ehitusfirmade ehituspäeviku kanded jms) ja tunnistajate, kes viibisid vaidlusalusel perioodil Raekoja 11 hoones või selle läheduses ja oskaksid kirjeldada Raekoja 11 ligipääsetavusega seonduvat, ütlused, kuid apellant ei ole selliseid tõendeid kohtule esitanud. Kuna kohtule olid esitatud muuhulgas J. Möldri allkirja kandvad meilid, milles on käsitletud võimalusi ajakirjanduses apellandi kohta avaldatud info ümberlükkamiseks, siis ei annaks J. Möldri ülekuulamine tunnistajana olulist teavet juurde ka selles küsimuses. J. Möldri ülekuulamine tunnistajana ei ole käesolevas asjas võimalik

§ 251

lg 1 tulenevalt ka seetõttu, et ta on osalenud 25.09.2007 käesolevas menetluses Tartu linna esindajana. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on kohelnud pooli ebavõrdselt, kuivõrd keeldus tõendina vastu võtmast apellandi esitatud ärakirja „Tartu Postimehes" ilmunud J. Saar'e artiklist „Raeplatsi kohvik kaebas linnavalitsuse kohtusse", samas võttes vastu vastustaja poolt esitatud dokumendid s.o Tartu Linnavalitsuse 20.04.2004 kirja üürivõla 16 tasumise kohta, kostja 16.06.2004 taotluse üürilepingu tingimuste ülevaatamise kohta jms.

§ 238lg 1 1.

lauses sätestatakse, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna kostja esitatud ärakiri „Tartu Postimehes" ilmunud J. Saar'e artiklist „Raeplatsi kohvik kaebas linnavalitsuse kohtusse" ei käsitlenud hagi ja vastuhagi alusesse puutuvaid asjaolusid, siis oli maakohus õigustatud

§ 238lg 1 alusel eelviidatud artikli kui asjasse puutumatu kostjale tagastama.

See, et maakohus on vastu võtnud hagejalt dokumente, mis ei käsitle otseselt pooltevahelisi rendisuhteid vaidlusalusel perioodil (mai 2005 – september 2006), ei anna alust väita, et kohus ei ole tõendite vastuvõtmisel kohelnud pooli võrdselt. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on ületanud viiviste väljamõistmisel hagi piire. Asja materjalidest nähtuvalt taotles hageja esitatud hagis algselt kostjalt tasumata üüri ja kõrvalkulude väljamõistmist kokku 124 142.62 krooni ulatuses. 01.10.2007 esitatud hagi täienduses taotles hageja lisaks eeltoodud nõudesummale kostjalt viivise väljamõistmist ajavahemiku 1. september 2006 kuni 30. september 2007 eest 73 470 krooni ulatuses ning alates 1. oktoobrist 2007 kuni põhinõude 124 142.62 krooni tasumiseni viivise väljamõistmist 0,15% põhinõudest päevas.

§ 206

lg 1 sätestab hageja õiguse muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet ning

§ 376

lg 1 kohaselt võib hageja muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus, esitades selle kohta avalduse. Kuivõrd hageja suurendas 01.10.2007 oma nõuet viiviste võrra, mis oli

§ 206

lg 1 ja 376 lg 1 järgi lubatav, siis oli maakohus õigustatud ka hageja selle nõude läbi vaatama ning kohus ei ole hagi piire ületanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ka õigesti määranud kindlaks poolte vahel kohtukulude jaotuse, jättes hageja kanda 15 % ja kostja kanda 85 % menetluskuludest ning jättes sõltumata eeltoodust kostja kulutused 05.06.2007. a istungil osalemiseks hageja kanda. Apellandi väited ei anna alust esimese astme kohtus kantud menetluskulude teisiti jaotamiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud apellatsiooniastmes jätta

§ 162lg 1 alusel tervikuna apellandi kanda.

Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 17 Egon Konsand