KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-44025 Tsi

) § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on hagiavalduses esile toonud asjaolu, et lapse vajadused on suurenenud ning lapsele tehtavad kulutused on järgmised: eluasemekulud 400 krooni (kohtuistungil avaldatu kohaselt on tegeliku kulu suuruseks 1000 krooni), toidule 2500 krooni, transpordile 100 krooni, sidekulud 100 krooni, tervishoiule 1000 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 400 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 2000 krooni, kindlustus 500 krooni, lasteaed 700 krooni, huvialategevus 600 krooni, meelelahutus 1000 krooni. Kostja ei vaielnud vastu järgmistele kuludele: toit 1000 krooni, tervishoid 200 krooni, hügieenitarbed 200 krooni, riided ja jalanõud 1000 krooni, lasteaed 700 krooni, meelelahutus 500 krooni. Eeltoodust nähtub, et kulutused, mille olemasolu ja suurust kostja möönis, on kokku 3900 krooni. Kohus leidis, et eelnimetatud kulud on liikide lõikes mõistliku suurusega. 6. Hageja väited suuremate kulude kohta, näiteks toidule 2500 krooni (kuigi laps käib lasteaias, kus toidukordade arv on päevas 3) ning riietele 2000 krooni jne, ei ole tõendatud. Kostja möönis kohtuistungil, et lapse huvialategevuseks kulub 300 krooni kuus. Tõenditest nähtub, et lapse huvialategevuse eest MTÜ-s Midrimaa tuleb alates 2007.a septembrist tasuda 620 krooni. Seega on huvialategevuse kulu 600 krooni põhjendatud ja tõendatud. AS Balti Mööbel Grupp tõendist nähtuvalt on lapse huvides ostetud mööblit kokku 14 176, 55 krooni eest. Kuna tegemist on pikaajalise tarbekaubaga ning kulutatud summa tuleb jagada aastate peale, siis leidis kohus, et igakuiseks kulutuseks tuleb selles osas arvestada umbes 250-300 krooni. Kommunaalteenuste ja telekommunikatsiooniteenuste arvete kohaselt oli hagejal kohustus tasuda tarbitud teenuste eest jaanuaris 2008.a kokku umbes 2100 krooni. Lapse vanust arvestades leidis kohus, et kommunaalteenuste ja telekommunikatsiooniteenuste kuludest tuleks lapse osana arvestada 500 krooni. Kindlustuse olemasolu lapsele tõendatud ei ole ning hageja möönis kohtuistungil, et AS Hansapank tõendi järgi on kindlustatud hageja, mitte laps. Kuna laps ei käi koolis ning on alles 6-aastane, ei ole põhjendatud ja 3 tõendatud ka hageja esitatud kulud koolikohustuse täitmiseks, mobiiltelefonikulud ning transpordikulud. Tõendatud ja mõistlike kulude suurus on ligikaudu 5000 krooni kuus.

§ 49järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Seega jääks mõlema vanema kanda lapse kulud ligikaudu 2500 krooni ulatuses. 7.

§ 61

lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohus ei lugenud usaldusväärseks kostja väidet, et tema varaline seisund ei võimalda suuremas summas kui 2000 krooni lapsele elatist tasuda. Kostja tööandja X teatise kohaselt on kostja töötasu 3600 krooni kuus, millest läheb maha tulumaks 369 krooni. Asjas ei ole tõendatud, et kostjal on kohustus töötada tööandja juures, kes tasub temale töö eest vaid miinimumpalka. Lapsevanemana tuleb kostjal mõistvalt täita oma kohustusi poja A. suhtes ning võimaldada lapsele elatustase, mis on mõistlik ning vastab ka, tulenevalt kostja kvalifikatsioonist, vanema võimalustele. 8. Kuna hagejal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatiselt tasuda tulumaksu, siis leidis kohus, et põhjendatud on suurendada 07.10.2003 kohtuotsusega väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt välja lapse ülalpidamiseks hageja kasuks 3000 krooni. 9. Hageja palus elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.09.2007.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on lapse ülalpidamiseks tasunud 07.10.2003 kohtuotsuse järgi igakuiselt 2000 krooni. Nimetatud summa on ebapiisav lapse ülalpidamiseks ja seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis alates 01.09.
2. Asjaolu, et kostja on tasunud hagejale igakuiselt 2000 krooni, tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.
3. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 163 lg 1 jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja kanda jättis kohus riigituludesse tasumisele kuuluva riigilõivu. Apellatsioonkaebuse taotlus ja põhjendused
4. Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus menetlusnorme, so TsMS §-de 232 ja 351 sätteid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtuotsusest nähtub, justkui oleks kostja, mööndes, et kulutused toidule, tervishoiule, hügieenitarvetele, riietele/jalanõudele, lasteaiale ja meelelahutusele võivad olla 3900 krooni, nõustunud ja võtnud omaks, et nimetatud kulutused on õiged. Kostja ei ole eelnimetatud asjaolu kohtuistungil omaks võtnud. Ta vaid möönis, eelnimetatud kuluartiklite lõikes võib kostja arvates hüpoteetiliselt 6-aastase poisi maksimaalne võimalik kulu olla 3900 krooni kuus. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised on tegelikud igakuised kulutused nimetatud kuluartiklite lõikes. Tõendamaks, et hageja poolt hagiavalduses näidatud kuluartiklid on ebareaalsed, esitas kostja Statistikaameti andmed selle kohta, et 2006.a andmetel oli ühest täiskasvanust ja lapsest koosneva leibkonna ühe liikme keskmine rahaline kulu kuus 2644, 50 krooni. Sellest seisukohast ei ole kostja taganenud.
6. Tõenditest nähtub, et alates septembrist 2005 on OÜ-le Midrimaa tasutud summad olnud 200-250 krooni ja sedagi mitte iga kuu. Erandlikult on vaid 2007.a septembrikuu arve 620 krooni. Mitte kusagilt ei nähtu, et see on summa, mis kuulub tasumisele alates septembrikuust igakuiselt.
7. AS Balti Mööbel Grupp tõendist ei nähtu, et tegemist oleks lastemööbliga. Kui tegemist oleks olnudki laste(toa)mööbliga, siis kohtu seisukohast nähtub, et iga nelja aasta tagant 4 peaks välja vahetama kogu toatäie lastemööblit. Kostja arvates oleks see ilmselgelt põhjendamatu.
8. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-d 3 ja 4 ning § 351 lg-d 1 ja
9. Kohtumenetluse käigus ei tõstatanud kohus kordagi küsimust sellest, kus kostja töötab või peaks töötama ega uurinud objektiivselt hinnatavaid asjaolusid (haridus jmt). Seega puudus kostjal igasugune võimalus selles küsimuses asjaolusid selgitada või seisukohti esitada. Kohtuotsusest ei selgu, milliseks peab kohus kostja kvalifikatsiooni.
10. Kohus kohaldas ebaõigesti

§ 61lg-t 2.

Palgatõendist nähtub, et kostja keskmine kuu netosissetulek on 3231 krooni, hagejal 9780, 28 krooni. Hagejal on Tallinnas kaks korterit. Vaatamata sellele, et tõendite järgi on hageja igakuine töötasu kolm korda suurem kui kostjal ja ka muu varaline seisund on hagejal tunduvalt parem kui kostjal, on kohus asunud seisukohale, et lapse ülalpidamiskulud peavad pooled kandma selliselt, et kostja tasub 3000 krooni ja ülejäänu jääb hageja kanda. Kohus asus oletuslikule seisukohale, et kostja maksevõime on suurem ja varanduslik seisund parem kui see tegelikult on. Kohus ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis tema oletusi kinnitaks. Kostja leiab, et pelgalt oletuste pinnalt ei saa isikule panna rahalisi kohustusi. 17. Maakohus suurendas ebaõigesti elatist tagasiulatuvalt alates 01.09.2007. Kohus ei tuvastanud, millised kulutused lapsele mis ajast suurenesid. Tagasiulatuvuse kehtestamiseks ei piisa hageja tõendamata avaldustest. Kostja jaoks on arusaamatu, millisest tõendist või muust tuvastatud asjaolust tuleneb kuupäev 01.09.2007. Nimetatud seadusesätte kehtestamisel oli seaduseandja mõtteks kaitsta nende vanemate huve, kellele kohustatud vanem ei ole üldse elatist maksnud.

§ 70

lg-st 2 tuleneb, et tagasiulatuvust saab rakendada vaid juhul, kui ei esinenud

§ 61

lg-s 6 nimetatud asjaolusid.

§ 61

lg 6 p 3 alusel on selliseks asjaoluks antud juhul kostja sissetulekute ilmselge piisamatus hagetud elatise tasumiseks. Kuna kostjal puuduvad vastavad sissetulekud, on elatise suurendamine, sh tagasiulatuvalt, kostjale ebamõistlikult koormav ega võimalda tal säilitada minimaalset vajalikku inimväärset elustandardit.

1. Kostja vaidleb vastu ka kohtu otsusele suurendada elatiseks väljamõistetavat summat tulumaksumäära võrra. Kohtuotsusest ei nähtu, millisele seadusest tulenevale alusele tuginedes kohus sellele seisukohale jõudis.
2. Kostja on seni kinni pidanud ja peab ka edaspidi kinni

§ 61lg-st 4.

Samas ei pea kostja põhjendatuks palga alammäära muutumisel igakordselt uue kohtuotsuse tegemist, kui kohustatud isik on seadusest tulenevat kohustust täitnud.

1. Kostja leiab, et kohus on teinud tõenditest järeldusi, mida need ei võimalda teha. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta kohtuotsuse muutmata. Vastusele lisas hageja täiendavad tõendid lapsega seonduvate kulude kohta, mis võeti ringkonnakohtu poolt asja juurde. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnormi ja kohaldas materiaalõiguse normi õigesti. Maakohus suurendas 07.10.2003 kohtuotsusega kostjalt poja A. ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust põhjendatult 2000 kroonilt kuus 3000 kroonini kuus. 5
5. Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestab

§ 61

lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui on muutunud vanema varaline seisund või lapse vajadused. Elatise muutmise nõuet menetleval kohtul tuleb hinnata nii seda, kas lapse vajadus on muutunud, kui ka seda, kas on muutunud vanemate varaline seisund. Eelkõige tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

1. Hageja on nõuet esitades tuginenud asjaolule, et varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatis 2000 krooni ei ole enam piisav, kuna lapse kasvades on tema vajadused suurenenud. Kostja möönis maakohtu istungil lapse vajaduste suurenemist, leides, et poolte lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud on 3900 krooni. Lisaks sellele tuvastas maakohus mitmete muude kulude olemasolu ja leidis põhjendatult, et need on ligikaudu 5000 krooni kuus. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja analüüsis kohtuistungil oma poja ülalpidamiseks vajalike kululiikide olemasolu ja nende suurust, mitte hüpoteetilist kulu 6-aastase poisi ülalpidamiseks, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Kostja seisukoht, nagu oleks hageja pidanud tõendama tegelike kulutuste suurust iga kululiigi lõikes, ei ole õige. Elatisehagi lahendamisel ei pea kohus hindama eraldi iga ostetud riideeseme, toiduaine, kinopileti vm maksumust, vaid kindlaks tuleb teha mõistlike kulude suurus lähtuvalt lapse vajadustest, mida maakohus käesoleva asja lahendamisel ka tegi. Kostja ei ole tõendanud, et MTÜ-le Midrimaa tuleb tasuda muusika- ja kehalise kasvatuse kursuse eest vähem kui arvele märgitud 620 krooni (t/lk 10). Kuigi AS Balti Mööbel Grupp tellimuskirjale nr ZZ09291W (t/lk 47, tõlge lisatud apellatsioonkaebuse vastusele) ei ole märgitud, et tegemist on lapsele ostetud mööbliga, viitavad ostetud esemete nimetused (kirjutuslaud, riiulid, kummut) sellele, et neid vajab kooliminev laps, mitte hageja ise. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu tuleneks kohtuotsusest, et lastetoa mööbel tuleb iga nelja aasta tagant välja vahetada, ei ole õige. Maakohtu otsuses märgitu sellise järelduse tegemiseks alust ei anna.
2. Kostja tuginemine 2006.a andmeid kajastavale Sotsiaalministeeriumi tellitud uurimusele ei kinnita poolte lapse praeguseid vajadusi. Uurimus põhineb statistilistel andmetel ja kajastab keskmiselt lapsele tehtud kulutusi
3. aastal. Uurimus on küll abimaterjaliks lapsele vajalike kulutuste liikide ja suurusjärgu määramisel, kuid ei anna alust väitele, nagu ei võiks konkreetse lapse vajadused olla uurimuses märgitust erinevad. Lisaks tuleb silmas pidada asjaolu, et kõnealuses uurimuses on välja toodud andmed faktiliste kulutuste kohta, arvestamata asjaolu, et elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse (TuMS) §-de 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 alusel maksma elatiselt tulumaksu. Lapsele tehtavate kulutuste kindlaksmääramisel tuleb silmas pidada üldist elukalliduse tõusu ning seetõttu ei ole täna elatise suuruse põhjendatuse üle otsustades õige võtta aluseks kahe aasta taguseid andmeid, millele kostja tugineb. Pealegi on ringkonnakohtule hageja poolt esitatud tõendite kohaselt lisaks maakohtu poolt tuvastatule lapse ülalpidamiseks vajalikeks kulutusteks veel Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ettevalmistusklassis käimise tasu 120 krooni kuus, mida tõendab kooli poolt välja antud tõend, ning kulutused seoses poja lastekindlustusega, mille igakuulise osamakse suurus on 472 krooni (AS Hansa Elukindlustus poliis). Seega on lapse ülalpidamiskulud suuremadki, kui maakohus tuvastas.
4. Kostjal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et lapse huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Perekonnaseaduse § 50 lõigetes 1 - 4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, ning vanem ei või vanema õigusi 6 teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Lapsevanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanema kohustus lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus vajadusel hankida lisasissetulekuid, kui tema palk ei võimalda lapse ülalpidamist vajalikus ulatuses. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks teha järeldust selle kohta, et tal on raskusi leida tasuvamata tööd ja kasvatada oma sissetulekuid miinimumpalgast suuremaks. Kui advokaadibüroo juristi palgast makstav elatis on kostjale ebamõistlikult koormav ega võimalda tal säilitada inimväärset elustandardit, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab, tuleks kostjal lapse huve silmas pidades kaaluda tulusama töö leidmise võimalusi või ümberõpet. Elatisehagi lahendamisel ei oma kostja kvalifikatsioon määravat tähtsust, sest tal ei ole kohustust teha tööd, mis ei võimalda talle endale ega tema lapsele vajalikku elustandardit. Pealegi ei pea ka ringkonnakohus usutavaks, et kostja sissetulek on üksnes 3231 krooni, millest ta on senini maksnud 2000 krooni lapse ülalpidamiseks. Sellest tulenevalt ei oma apellatsioonkaebuse väide selle kohta, et hageja teenib kuus 9780 krooni ja asjaolu, et hageja on parandanud enda ja poolte ühise lapse elamistingimusi, ostes pangalaenuga uue elamispinna, vaidlustatud kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks alust.
5. Maakohus suurendas hageja nõudel õigesti elatise suurust tagasiulatuvalt alates 01.09.
6. Nimetatut võimaldab

§ 70lg 2.

Maakohus leidis õigesti, et antud juhul puuduvad

§ 61

lg-s 6 sätestatud alused, mis välistaks

§ 70lg 2 kohaldamise.

Ekslik on kostja seisukoht, nagu saaks

§ 70lg-t 2 kohaldada üksnes siis, kui vanem ei ole üldse elatist maksnud.

Riigikohus on korduvalt oma lahendites avaldanud seisukohta, et seaduse sõnastust "kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust" ei saa tõlgendada nii, et nagu saaks elatist tagasiulatuvalt nõuda üksnes siis, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjade nr-d 3-2-1-57-07, 3-2-2-108-07, 3-2-1-119-07 jt). Kohus võib hageja nõudel

§ 70

lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Sama kehtib ka elatise suurendamise nõude osas. Maakohus tuvastas õigesti, et varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatis, mida kostja maksis, oli lapse ülalpidamiseks ebapiisav. 29. Ka esimese astme kohtu menetluskulude jaotuse osas jääb kohtuotsus muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse tervikuna muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav