2-07-40490/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-40490 Tsiviilasi K.L hagi I.K vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. aprilli 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.K apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja K.L Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja I.K, esindaja adv Helen Hääl RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu
4. aprilli 2008 otsus muutmata.
5. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja I.K kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
6. K.L palus suurendada 08.03.2007 kohtumääruse alusel makstava elatise suurust ja mõista I.K-lt välja elatis suurusega 7500 krooni kuus poolte poja A.L, sünd xx.xx.xxxx ülalpidamiseks. Harju Maakohtu 08.03.2007 määrusega kinnitas kohus poolte kompromissi, mille järgi maksab kostja lapse ülalpidamiseks elatist 2300 krooni kuus. Hageja väitel ei piisa sellest lapse ülalpidamiseks. Hageja palk on alates 2007.a oktoobrist 8000 krooni kuus ja lastetoetus on 900 krooni kuus. Lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused kuus on järgmised: lasteaed 700 krooni, üür ja muud kulutused eluruumile 5000 krooni, toit 1500 krooni, bensiin 2500 krooni, lastehoid 5000 krooni, sidekulud 600 krooni, ujumine 400 krooni, riided ja mänguasjad üle 1500 krooni, mähkmed 700 krooni, ravimid, vitamiinid ja hügieenitarbed 200 krooni kuus. 2 Kostja seisukohad
7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on korrektselt maksnud kokkulepitud suuruses elatist. Hageja poolt näidatud kulutused on ilmselt ülepaisutatud. Hageja poolt on tõendamata lapse vajadused ja nende suurenemine. Samas on paranenud hageja materiaalne olukord, sest ta on asunud tööle. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kelle ülalpidamiseks maksab kostja kummalegi elatist 2660 krooni. Kostja sissetulek on brutopalgana 53 228 krooni. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
8. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja suurendas 08.03.2007 kohtumääruse alusel makstavat elatise suurust 4000 kroonini kuus alates 01.10.
9. Kohus tuvastas, et kostja maksab elatist poolte ühise poja A.L ülalpidamiseks vastavalt Harju Maakohtu 08.03.2007 kinnitatud kokkuleppele 2300 krooni kuus. Kokkuleppe põhjal ei ole võimalik tuvastada, millistest asjaoludest pooled selle sõlmimisel lähtusid. Makstava elatise suurendamise vajaduse hindamiseks peab kohus lähtuma lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist. Hageja väitel moodustavad lapse vajadused kuus keskmiselt 21 000 krooni. Suurimad kulutused on eluasemele, so eluasemelaen ja kommunaalkulud kuus moodustavad ca 11 000, teine suurim kulutus on transpordile, so auto remont ja kütus ca 2500 kuus. Kuna tegemist on hüperaktiivse lapsega, kes vajab pidevat tegevust, on tegemist lisakulutustega (ujumine, võimlemine jne). Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt on 2-aastase lapse vajadused ilmselt ülepaisutatud. Samas arvestab kohus, et ema kasvatab last üksi ja on majanduslikel põhjustel tööle asunud enne lapse 3-aastaseks saamist. Laps käib lasteaias ja esitatud oktoobrikuu arvest nähtub, et lasteaia tasu tuli oktoobris 2007 tasuda 700 krooni. SA Tallinna Lastehaigla tõendist ei nähtu, et A.L puhul oleks tegemist erivajadusega lapsega. Kohus arvestab, et vastavalt Maksu-ja Tolliameti väljavõttele on hageja keskmine töötasu kuus 10 000 krooni ja kostjal vastavalt TP Trailer Eesti OÜ palgatõendile 65 000 krooni kuus. Kostja ülalpidamisel on veel 2 last. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates peab kohus väljamõistetava elatise põhjendatud suuruseks 4000 krooni. Suurendatud elatis kuulub väljamõistmisele alates hagiavalduse esitamisest, so 01.10.
10. Apellatsioonkaebuse taotlus ja põhjendused
11. Kostja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
12. Kostja leiab, et kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel ning esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja nõudis nii 10.11.2006 elatise nõude hagi esitades (tsiviilasi nr 2-06-33829) kui ka 01.10.2007 elatise suurendamise hagi esitades 7500 krooni väljamõistmist. Tema esitatud asjaolud olid mõlemas hagiavalduses samad, sama olid ka lapse vajaduse kohta esitatud kulude suurus. Seega sõlmisid pooled 08.03.2007 kohtuliku kompromissi samadel asjaoludel, mis on hageja poolt esile toodud ka elatise suurendamise hagiavalduses. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja täidab nimetatud kompromissi ja maksab poja ülalpidamiseks elatist 2300 krooni kuus. Hageja ei ole tõendanud, milles seisneb poolte varalise seisundi või lapse vajaduste muutumine. Hageja sissetulek on suurenenud võrreldes eelmise nõude esitamise ajal olnud sissetulekuga ning lapsele väidetavalt tehtavad kulutused ja kostja varaline seisund on jäänud samaks, mistõttu oleks tulnud käesolev hagi jätta rahuldamata, kuivõrd seadusest tulenevaid elatise suuruse muutmiseks vajalikke eeldusi ei ole. Lisaks sellele on maakohus tuginenud elatise suurendamise põhjendamisel kuludele, mida ei saa lapse vajadusena arvesse võtta (auto- ja majalaen, maja kindlustus jne). Maakohus rikkus otsuse tegemisel PKS § 61 3 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Vastus apellatsioonkaebusele
13. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus teha õiglase ja erapooletu otsuse. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendusi.
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnormi ja kohaldas materiaalõiguse normi õigesti. Maakohus suurendas 08.03.2007 kohtumääruse alusel makstava elatise suurust põhjendatult 2300 kroonilt kuus 4000 kroonini kuus.
16. Kohtu poolt väljamõistetud elatise muutmise alused sätestab PKS § 61 lg 3, mille kohaselt võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, kui on muutunud vanema varaline seisund või lapse vajadused. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega tuleb elatise muutmise nõuet menetleval kohtul hinnata nii seda, kas lapse vajadus on muutunud, kui ka seda, kas on muutunud vanemate varaline seisund. Eelkõige tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse kasvamiseks ja arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
17. Hageja on nõuet esitades tuginenud asjaolule, et 08.03.2007 kohtu poolt kinnitatud kompromissi alusel makstav elatis 2300 krooni ei ole piisav ega vasta lapse vajadustele. Maakohus leidis õigesti, et ei ole võimalik tuvastada, millistest asjaoludest pooled kompromissi sõlmimisel lähtusid. Kompromissi kinnitamisel ei tuvastanud maakohus lapse vajaduste suurust ega hinnanud lapse vanemate varalist olukorda. Seetõttu kostja väide, et nii elatisehagi kui ka elatise suurendamise hagi esitades tugines hageja samadele asjaoludele ja palus nii 10.11.2006 kui ka 01.20.2007 hagiavalduses välja mõista elatise 7500 krooni kuus, ei välista hagi rahuldamist, vaid pigem kinnitab hageja seisukohta, et lapse ülalpidamiseks 2300 kroonist ei piisa. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista kompromissi sõlmimine hilisemat elatise suurendamise hagi esitamist, kui ilmneb, et kompromissi alusel makstav elatis ei vasta lapse vajadustele ja vanemate võimalustele. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolusid, et hageja keskmine palk on 10 000 krooni, kostjal 65 000 krooni kuus. Kuigi kostja maksab veel kahe lapse ülalpidamiseks elatist, kokku 5320 krooni kuus, võimaldab tema varaline olukord maksta poja A.L ülalpidamiseks elatist maakohtu määratud summas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et 4000 krooni suuruse elatise maksmine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav või ei vastaks nimetatud suuruses elatusraha lapse vajadustele. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et elatist saav vanem on kohustatud tulumaksuseaduse (TuMS) §-de 12 lg 1 p 7 ja 19 lg 1 alusel maksma elatiselt tulumaksu, mille võrra jääb summa, mida on last kasvataval vanemal tegelikult võimalik kulutada lapse vajaduste rahuldamiseks, kohtu määratud summast väiksemaks. Asjaolu, et hageja on asunud 2-aastase lapse kodus kasvatamise asemel tööle, parandamaks oma ja lapse varalist olukorda, ei saa tõlgendada hageja kahjuks.
18. Ekslik on kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus tuginenud elatise suurendamise põhjendamisel kuludele, mida ei saa lapse vajadusena arvesse võtta (auto- ja majalaen, maja kindlustus jne. Maakohtu otsuses märgitu sellise järelduse tegemiseks alust 4 ei anna. Maakohus tsiteeris otsuses hageja väiteid eelnimetatud kulude kohta, kuid leidis, et hageja poolt lapse vajadustena nimetatud kulud on ilmselt ülepaisutatud, mistõttu pidas väljamõistetava elatise põhjendatud suuruseks 4000 krooni, mitte hageja nõutud 7500 krooni.
19. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 tähelepanuta hageja taotluse Maksu- ja Tolliametilt tõendi väljanõudmiseks, kuna taotlus ei ole seostatav kostja apellatsioonkaebuse väidetega ja hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud.
20. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse tervikuna muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja. Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav