Ostueesõigusega erastamiseks saab kaebaja taotleda maad, mis vahetult külgneb katastriüksusega, millel asub kaebaja omandis olev elamu. Kogu tagastamisest vaba maad tuleb vaadelda maana, millele kõigil ostueeõigusega erastajatel on võrdsed õigused ja maa suuruse ja piiride määramise juures tuleb arvestada seda, et ei rikutaks teiste ostueesõigusega erastamise õigust omavate isikute huve. Antud juhul on nimetatud asjaolusid võimalik arvestada, kuna kaebaja taotlus jääb 50 ha piiresse ning sellises ulatuses maa määramine ei rikuks teiste ostueesõigusega erastamise õigust omavate isikute huve. 6. Kiili Vallavalitsuse piiride kulgemise ettepanekus on erastatavaks maaks määratud 19,2 ha. Kaebaja poolt taotletava maa suuruseks on 35 ha. Kaebaja leiab, et kui vallavalitsus vähendab erastatava maa maksimumsuurust, peab see toimuma
alusel.
lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Käesoleval juhul on ainsaks nimetatud maa taotlejaks kaebaja. Samuti ei kuulu nimetatud maa riigi omandisse jätmisele ega munitsipaalomandisse andmisele. Põhjendus, et erastatavast maast on välja jäetud ligikaudu 10 ha suurune maa-ala seetõttu, et vallavalitsus on nimetatud maale algatanud detailplaneeringu koostamise Kiilu kalmistu rajamiseks, ei ole kooskõlas
-ga. Kaebaja leiab, et kui nimetatud maale tahetakse kalmistut rajada, siis oleks pidanud kaebajat sellest informeerima. Samuti pidi vald põhjendama, et kaebaja poolt taotletav maa on ainus, kuhu kalmistut saab rajada. Kaebajale teadaolevalt käib valla üldplaneeringu koostamine, mille käigus tehtud keskkonnahing peab seda maad kalmistu jaoks üldse sobimatuks ja pakub asukoha alternatiivi. Mis puudutab nimetatud maa munitsipaalomandisse taotemist, siis õiguslikult ei saa see põhjendus olla erastamisest keeldumiseks. Kui on huvide konfliktid, siis tulenevalt Riigikohtu 13.10.2005 lahendist haldusasjas nr 3-3-1-44-05, peab sotsiaalmaa munitsipaliseerimiseks olema täidetud kaks tingimust: sotsiaalmaa peab olema kasutusele võetud enne
jõustumist ja välja peab olema selgitatud konkreetne avalik huvi selle maa munitsipaliseerimise jaoks. Riigikohus viitab seejuures
, mille kohaselt on maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et riigi-ja munitsipaalomand maareformi valguses on erandlik. Hetkel ei ole kaebajale maa erastamisel tema poolt taotletavas ulatuses mingeid takistusi. Kaebaja leiab, et kui ta taotleb 35 ha, siis peaks ta kaalutlusõiguse kohaselt ka sellises suuruses maa saama. Kaalutlusõigust on kohaldatud õiguspäraselt juhul, kui maksimumulatuses mitteerastamine on põhjendatud. Käesolevas asjas on põhjendus esitatud, kuid see langeb ära, kuna on osutunud vääraks. Otsustust maa munitsipaalomandisse andmiseks selle tegemise hetkel ei eksisteerinud. Ja nii kaua tuleb vallal lähtuda sellest, et otsustust ei ole ja maa tuleks kaebajale erastada maksimumulatuses. Vald ei saa suvaliselt otsustada. Kaebaja palub kohut tühistada Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 kirjaga nr 6-7/403 tehtud piiride kulgemise ettepanek. VASTUSTAJA SEISUKOHT Kiili Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. 7.
sätestab, et erastamisele kuulub maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Vallal ei ole võimalik ette kindlaks määrata seda, et tehtud piiride kulgemise ettepanekuga välja jäetud maa ka munitsipaalomandisse jäetakse. Kui maavanem leiab, et kõnealust maad ei saa mingil põhjusel munitsipaalomandisse anda või ei ole põhjendatud maa jätmine munitsipaalomandisse taotletud ulatuses, siis on kaebajal endiselt õigus munitsipaalomandisse mitte jääva maa ostueesõigusega erastamine tema poolt taotletud ulatuses. Käesolevaks ajahetkeks on seonduvalt kaebuse esemeks oleva X maaüksusega väljastatud piiride kulgemise ettepanek ning algatatud detailplaneering, mille eesmärgiks on kaebuse esemeks oleva maaüksuse planeerimine seonduvalt vastuvõetud Kiili valla üldplaneeringus ettenähtud eesmärkide saavutamiseks. Valla üldplaneering näeb ette, et erastamiseks taotletavale maaüksuse osale rajatakse sotsiaalobjektina Kiili surnuaed. Seetõttu ei ole võimalik rahuldada kaebaja soovi erastada maad soovitud ulatuses. Sellest asjaolust on kaebajat ka korduvalt teavitatud. Vald taotleb jätta 10,3 ha kaebaja poolt soovitud erastatavast maast munitsipaalomandisse sotsiaalmaana. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 8. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja on väljaspool tiheasustusala piire asuvate ehitiste (ühekorruselise ja kahekorruselise üksikelamute) omanikuks ja esitas 21.11.2005 Kiili Vallavalitsusele ostueesõigusega erastamise avalduse. Tulenevalt
9. Kiili Vallavalitsuse 29.05.2007 kirjaga nr 6-7/470 tehti kaebajale ostueesõigusega erastatava X maaüksuse piiride kulgemise ettepanek, milles oli erastatava maa suuruseks märgitud 13 ha (tl 5,6). Kaebaja esitas sellele ettepanekule 5.06.2007 vastuväited. Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 kirjaga nr 6-7/403 tehti kaebajale uus piiride kulgemise ettepanek, milles on erastatava maa suuruseks märgitud 19,2 ha. Ettepanekus märgitakse, et kaebaja naabruses asuvale ülejäänud reformimata riigimaale (pindalaga ca 10 ha) on Kiili Vallavalitsus algatanud Kiili kalmistu rajamiseks detailplaneeringu koostamise (tl 7,8). 10.
lg 1 kohaselt erastamisele kuulub maa, mida maareformi seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.
lg 2 kohaselt väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kaebaja arvates on tal õigus maad ostueesõigusega erastada avalduses märgitud 35 ha ulatuses, sest sellele maale ei ole esitatud tagastamise, riigi omandisse või munitsipaalomandisse jätmise taotlusi. 11. Kohus leiab, et kuigi kaebajal on
lg-st 2 tulenevalt õigus üldjuhul erastada maad soovitud ulatuses (antud juhul 35 ha), ei ole see õigus absoluutne ning teatud tingimuste esinemisel võidakse isikule erastada ka vähem maad.
lg 6 kohaselt erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Maa ostueesõigusega erastamise korra §132 p 8 kohaselt tuleb ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramisel lisaks maareformi seaduses ning maareformiga seonduvates õigusaktides sätestatule arvesse võtta seda, et maa erastamisel võib läbi viia planeerimise vastavalt seadusele ning maa erastatakse kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 piiride kulgemise ettepanekus märgitakse, et Kiili Vallavalitsus on algatanud kaebaja naabruses asuvale ca 10 ha reformimata riigimaale Kiili kalmistu rajamiseks detailplaneeringu koostamise. Sellekohane Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 522 on vastu võetud 4.09.2007 (tl 34). Vastustaja väidetel ei ole Kiili kalmistu detailplaneeringut Kiili Vallavolikogu otsusega käesoleva ajani kehtestatud. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus. Kohus leiab, et planeeringu algatamine toob tavaliselt kaasa ka maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule maa erastamise peatamise. Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja nimetatud planeeringut kui menetlustoimingut kohtus vaidlustanud ja kuna see menetlustoiming ei ole käesoleva kaebuse ese, siis puudub kohtul vajadus käesolevas asjas välja selgitada, kas kõnealuse planeeringu algatamise tingis võimalik avalik huvi. 12. Vastustaja väidetel soovib vald peale Kiili kalmistu detailplaneeringu kehtestamist algatada ka maa munitsipaliseerimise menetlust. Tulenevalt
lg 1 kaasneb ka maa munitsipaalomandisse taotlemise algatamisega maa erastamise peatamine. Kuna maa munitsipaalomandisse taotlemise algatamise õigus on kohaliku omavalitsuse volikogul, mitte aga linna- või vallavalitsusel, siis on käesolevas asjas asjakohatud kaebaja arutlused selle üle, kas on võimalik maa sotsiaalmaana munitsipaliseerimine või mitte. Kui Kiili Vallavolikogu vastavasisulise otsuse tulevikus teeb, siis on kaebajal õigus tulenevalt Riigikohtu 13.10.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-44-05 väljendatud seisukohast, see erandjuhul vaidlustada. 13. Erastatava maa piiride kulgemise ettepanek on eelhaldusakt, millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult. Samas on ettepanek aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud. Kohus leiab, et olukorras, kus Kiili kalmistu detailplaneering on vallavolikogu poolt kehtestamata ja maa munitsipaalomandisse taotlemine algatamata, oleks vastustajal tulnud kaebaja ostueesõigusega erastamise menetlus kuni kõnealuste küsimuste lahendamiseni peatada. Nimetatut on võimalik järeldada nii
Ostueesõigusega erastamise menetluse jätkamine on sel juhul võimalik vaid siis, kui isik nõustub talle tehtud piiride kulgemise ettepanekuga. Kaebaja eesmärgiks on aga jätkuvalt erastada 35 ha maad. Kuna menetlusosaliste väidetel sõltub kõnealuse detailplaneeringu kehtestamine veel ka Kiili valla üldplaneeringu kehtestamisest, siis ei ole kohus veendunud, et kaebajale erastatava maa suuruse vähendamise aluseks olev põhjendus – Kiili kalmistu rajamine kaebaja naabruses asuvale maale, ka reaalselt teostub. Kuna ei ole välistatud, et valla üldplaneeringut või Kiili kalmistu detailplaneeringut esitatud kujul ei kehtestata ja kalmistu asukoht võib muutuda, siis ei olnud põhjendatud vastustaja 19.09.2007 piiride kulgemise ettepanek kaebajale 19,2 ha maa erastamiseks. Kuna kaebaja ei nõustu 19,2 ha suuruse maa erastamisega, siis tuleb vastustajal maa erastamise menetlus kaebaja suhtes peatada kuni Kiili kalmistu detailplaneeringu kehtestamise otsuse jõustumiseni. Eeltoodut arvestades tuleb Kiili Vallavalitsuse 19.09.2007 kirjaga nr 6-7/403 kaebajale tehtud piiride kulgemise ettepanek tühistada. Marion Vakker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.