KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-06-14895 Tsiviilasi N OÜ hagi AS-i K vastu kahju

) § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks suhetes teiste isikutega juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ ning tehingu tegemisel saab juriidilist isikut esindada iga juhatuse liige, kui seadusest või põhikirjast ei tulene teisiti.

§ 119lg 2 kohaselt võib 3

§ 118

lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Tunnistaja U.Raudsepp’a ütluste kohaselt leppis tema AS-i Kane Metall esindajaga kokku, et kostja maksab AS-le Kane Metall 5000 krooni kahjustatud posti taastamise eest. AS-i K juhtkonda ta sellise kokkuleppe sõlmimisest ei teavitanud. Töölepingu kohaselt oli tema ülesandeks juhtida tööd konkreetsel objektil ning tema töölepingus ei olnud märgitud, et tal on õigus võtta tööandjale rahalisi kohustusi (tl 56-57). Eeluuritud ütlused kinnitavad, et U.Raudsepp lubas AS-le Kane Metall, et kostja tasub kahjustatud posti taastamise kulud. Samas ei kinnita U.Raudsepp’a ütlused, et AS K oleks talle sellise tehingu tegemiseks (kokkuleppe sõlmimiseks) volituse andnud. Kostja seadusliku esindaja Raivo Pink’i seletuste kohaselt oli U.Raudsepp kostja projektijuht, kelle õigused-kohustused piirdusid vaid tööde juhtimisega konkreetsel objektil. Mingeid muid õigusi, sealhulgas ka õigust võtta AS-le K rahalisi kohustusi, tal ei olnud (tl 42). Tõendeid, mis kinnitaksid U.Raudsepp’a esindusõigust AS-i K nimel eelkirjeldatud tehingu tegemiseks (kokkuleppe sõlmimiseks), asjas esitatud ei ole. Hinnates asjas esitatud ja uuritud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et tõendatud ei ole, et AS K oleks andnud U.Raudsepp’ale volituse eelkirjeldatud tehingu tegemiseks. Seega sõlmis Urmas Raudsepp AS-i K nimel AS-iga Kane Metall ja AS-iga Ilmre kokkuleppe 5000 krooni kahjustatud karkassiposti taastamiskulude tasumiseks selleks volitust omamata. See omakorda tähendab, et eelkirjeldatud tehing on AS-i K nimel tehtud esindusõiguseta isiku poolt.

§ 129

lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Antud asjas puuduvad igasugused tõendid selles, et AS K oleks Urmas Raudsepp’a poolt tema nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolse tehingu heaks kiitnud. Kõike eeltoodut arvestades on hageja poolt korduvalt viidatud tehing tühine.

§ 84lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

1. Hagiavalduses nõudis hageja lisaks kahju hüvitamisele ka viiviseid kahju hüvitamise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kuna hageja põhinõue jäi rahuldamata, puudub alus ka põhinõudega seotud kõrvalnõude rahuldamiseks.
2. Hageja palus oma menetluskulud (riigilõiv ja sõidukulud) panna kostja kanda. Kostja palus oma menetluskulud (õigusabikulud ja sõidukulud) panna hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hageja hagi rahuldamata, st tegi otsuse hageja kahjuks. Seega peab käesoleva tsiviilasja menetluskulud, sh nii enda, kostja kui Eesti Vabariigi poolt kantud menetluskulud, kandma hageja ja seda täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 4