) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Poolte vahel on 25.11.2005.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0502166/25tt, mille lahutamatuks osaks on lepingu üldtingimused. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale krediiti 25 000 krooni intressimääraga 29,15 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja ei ole põhinõuet, kõrvalnõudeid ega nende tingimusi vaidlustanud. Hageja on oma kohustuse täitnud, kuid kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole. Hageja saatis 24.04.2006.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja hoiatusele ei reageerinud ja hageja lõpetas lepingu. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 3 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja on rikkunud lepingulist raha maksmise kohustust (ei tasunud kohustuslikke tagasimakseid ja intresse kokkulepitud tingimustel), oli hageja õigustatud lepingus sätestatud korras lepingu üles ütlema, samuti nõudma kostjalt lepingust tulenevate rahaliste kohustuste tasumist. Kuna kostja hageja nõudmist vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleb lepingu üldtingimuste p-dest 4.3 ja 5.3.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
Käesolevas tsiviilasjas tuleneb kahju saamata jäänud intressist ehk saamata jäänud tulust. Hageja nõuab kostjalt maksmata krediidisumma 25 000 krooni, sissenõutavaks muutunud intressi 5121.95 krooni, viivise 794.60 krooni, leppetrahvi 5000 krooni, kahjuhüvitise 18 878.04 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulude 700 krooni, kokku summas 2 55 494.60 krooni, väljamõistmist. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud ning asja läbivaatamiskulu (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.